Tutvustus
Toetuse eesmärk on arendada ranna- ja sisevete kalapüügil jääalust kalapüüki ning parendada tööohutust ja -tingimusi jääalusel kalapüügil.
Meede panustab „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ kaheksandasse tegevussuunda, mis on kestlik kalandus. Selle tegevussuuna üks eesmärke on majandada kalavarusid keskkonnateadlikult ja jätkusuutlikult ning tagada seeläbi nende hea seis.
Sellist toetust saavad kutselised kalurid Eestis taotleda esmakordselt. Toetus aitab oluliselt kaasa kutselise kaluri sissetuleku suurendamisele, kuna rannikumere ja sisevete kalapüük on haaoajalise iseloomuga ja võimalik vaid siis kui veekogudel puudub jää.
Käesolevas taotlusvoorus antakse toetust jääaluse kalapüügi arendamiseks neile väikesemahulise rannapüügiga tegelevatele kutselistele kaluritele, kes tavapärase rannapüügi kõrval tegelevad ka jääaluse kalapüügiga jalgsi.
Toetatakse investeeringuid, mis parandavad tööohutust ja töötervishoidu ning aitavad keskkonnasõbralikumalt läbi viia jääaluse kalapüügiga seotud tegevusi.
Abikõlblike investeeringute hulka kuuluvad näiteks jääpuurid ja saed, transpordivahendid (lumesaanid, ATVd, haagised, hüdrokopterid jms). Samuti vahendid, mis lihtsustavad püüniste asetamist püügile ja eemaldamist püügilt (veealused robotid, vintsid, generaatorid energia tootmiseks), kala kvaliteeti tagavad seadmed, navigatsiooniseadmed jms.
Meetme eelarve on 500 000 eurot, mida rahastatakse 70% ulatuses Euroopa Merendus- , Kalandus- ja Vesiviljelusfondist ning 30% ulatuses Eesti riigieelarvest.
Toetustaotlusi saab esitada 11.06.2025-18.06.2025
Taotlusi saab esitada e-PRIAs. e-PRIA juhendid on leitavad portaalis iga vastava teenuse juures ning PRIA kodulehel.
Kui taotlete PRIA kaudu toetust esmakordselt, on teil eelnevalt vaja registreeruda PRIA kliendiks. Kliendiks registreerumise ja kliendiandmete muutmise kohta leiate infot siit. Andmete registrisse kandmise avalduse palume esitada enne toetuse taotluse esitamist.
Tingimused
Toetust antakse tegelikult tehtud ja tasutud abikõlblike kulude hüvitamiseks. Tegevusi võivad ellu viia ainult ettevõtjad, kes tegelevad väikesemahulise rannapüügiga kaluri kalapüügiloa alusel.
Abikõlblikud on toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud, mis tehakse sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil.
Tegevuste osaks võib olla ettevalmistav töö, milleks on taotluse ja selles esitatud andmeid tõendavate dokumentide koostamiseks tellitud töö ja teenus.
Ettevalmistava töö kulu on abikõlblik üksnes sellisel juhul, kui sellega kaasneb investeering sama tegevuse raames.
Abikõlblikud on ka objekti tähistamisega seotud kulud.
Täpsem abikõlblike kulude loetelu on toodud määruse § 4.
Kulu peab olema toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendatud ja ei tohi olla tehtud enne PRIA-le taotluse esitamise päeva, välja arvatud ettevalmistava töö kulu.
Põhjendamatud on sellised kulud, mis ei ole otseselt seotud tegevuse eesmärgi saavutamisega, näiteks varuosade, tööriistade, määrdeainete, kütuse jms ostmise kulu.
Abikõlblikud ei ole:
- Kasutatud asja ostmise kulu;
- Liisingukulu;
- Sularahamakse;
- Püügivahendi soetamise kulu;
- Ettevalmistava töö kulu, millega ei kaasne investeeringut sama tegevuse raames.
Täpsem mitteabikõlblike kulude loetelu on toodud määruse § 5.
Toetust jääaluse kalapüügi arendamiseks võib taotleda äriregistris registreeritud ettevõtja, kellele on kalapüügiseaduse alusel ja korras antud kehtiv kaluri kalapüügiluba kalapüügiks merel ja siseveekogul. Kalapüügiluba on kehtiv, kui selle eest on tasutud riigilõiv ning kaluri kalapüügiluba on välja võetud.
Riiklikusse kalalaevaregistrisse kantud kalalaeva olemasolu ei ole kohustuslik.
Toetuse taotlejal peavad olema vajalikud rahalised vahendid või finantsmehhanismid, et katta tegevus ja hoolduskulud tegevuste puhul, mis hõlmavad taristuinvesteeringut või tootlikku investeeringut, et tagada investeeringute finantskestlikkus.
Ettevõtja peab tegelema piisaval määral majandustegevusega kalapüügi tegevusalal. Piisavaks majandustegevuseks loetakse kaluri kalapüügiloa alusel tegutseva ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kalendriaasta lossitud kalapüügi esmamüügi väärtust, mis vastab Statistikaameti avaldatud sama kalendriaasta vähemalt ühe kuu 12-kordsele arvestuslikule elatusmiinimumile.
Näiteks, kui toetust taotletakse 2025. aastal, Statistikaameti andmetel on 2024. aasta elatusmiinimum 345,8 eurot ühes kuus. Ühe kuu elatusmiinimum korrutatakse 12-ga 345,8€ x 12 = 4149,6€ , seega peab kaluri saakide esmamüügi väärtus 2025. aastal olema vähemalt 4149,6 eurot.
Arvestuslik esmamüügi väärtus saadakse järgmiselt: taotleja lossimisandmed kalaliikide kaupa korrutatakse ametlike esmakokkuostuhindadega, saadud tulemust võrreldakse nimetatud kalendriaasta 1 kuu 12 kordsele arvestusliku elatusmiinimumiga.
Toetuse taotleja ja PRIA saab lossimisandmed ja ametlikud esmakokkuostuhinnad Põllumajandus- ja Toiduameti koduleheküljelt. Andmed arvestusliku elatusmiinimumi kohta leiab Statistikaameti koduleheküljelt.
Taotleja peab vastama määruse § 8 lg 4 toodud nõuetele.
Konkurentsiseaduse § 2 tähenduses üksteisega valitseva mõju kaudu seotud isikud, kes tegutsevad samas valdkonnas, ning äriseadustiku § 6 tähenduses kontserni moodustavad isikud loetakse üheks toetuse saajaks.
Taotleja esitab toetuse taotlemiseks toetustaotluse, pakkumiskutsed koos tehnilise kirjeldusega ja saadud hinnapakkumused ning asjakohase põhjenduse, kui esitatakse alla kolme hinnapakkumuse.
Taotluse esitamine ja nõuded taotlusele on toodud määruse § 9.
Toetuse taotleja peab toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse.
Ostumenetlusega kaasnevad nõuded on kirjeldatud määruse § 6 ja 7.
Hinnapakkumuste küsimine
Kui toetatava tegevuse raames kavandatava töö või teenuse või ostetava vara eeldatav käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, küsitakse üksteisest sõltumatute pakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust.
Hinnapakkumuse saamiseks peab toetuse taotleja esitama ettevõtjale pakkumiskutse, kus on kirjeldatud, millist tööd, teenust või vara soovitakse.
Pakkumiskutsed, mis konkureerivatele ettevõtjatele esitatakse, peavad olema identsed ning pakkumiskutsete esitamine peab olema tõendatud, näiteks pakkumiskutsele lisatud e-kirjaga, millega kutse on saadetud.
Saadud hinnapakkumused peavad olema:
- võrreldavad ja vastama pakkumiskutses kirjeldatud tööle, teenusele või kaubale.
- tõendatud. Näiteks hinnapakkumused on allkirjastatud (digitaalse või käsiallkirjaga) või on hinnapakkumusele lisatud pakkumuse saamist tõendav dokument, näiteks koopia e-kirjast, millega hinnapakkumus saadi, või mõni muu dokument, mis tõendab hinnapakkumuse saamist.
Kui kolme hinnapakkumuse küsimine on objektiivselt võimatu saab piirduda vähema arvu hinnapakkumustega (näiteks juhul, kui toodet pakub vähene arv tootjaid), siis selle kinnituseks võib esitada saadetud pakkumuskutsed, millele on vastatud eitavalt.
Kui kavandatava töö, teenuse või kauba käibemaksuta maksumus jääb alla 5000 euro, ei ole võrreldavate hinnapakkumiste võtmine kohustuslik ja piisab hinnakalkulatsiooni esitamisest. Hinnakalkulatsioonis tuleb selgelt tõendada, millisel viisil töö, teenuse või kauba hind saadi. Tõendiks võib olla näiteks hinnapakkumus, e-poe väljavõte, eksperthinnang, hinnakiri, informatsioon teenust või kaupa pakkuva ettevõtte koduleheküljelt. Lisatud informatsioon peab olema kontrollitav ja taasesitatav. Selgelt peab olema välja toodud pakutava seadme tehniline spetsifikatsioon, kasutatavate komponentide nimetus, tööde kirjeldus jms.
Toetuse taotleja ei või jaotada osadeks toetatava tegevuse raames tellitavat tööd või teenust või ostetavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks.
Oluline on tähele panna, et toetuse taotleja ei või hinnapakkumust küsida tulumaksuseaduse § 8 tähenduses endaga seotud isikutelt.
Ostumenetlus riigihangete registris
Kui kavandatava töö või teenuse või vara eeldatav käibemaksuta maksumus on 60 000 eurot või sellest suurem, tuleb ostumenetlus läbi viia elektrooniliselt riigihangete registris, olenemata sellest, et toetuse taotleja ei ole hanke kohuslane riigihangete seaduse mõistes.
Selle nõude eesmärk on tagada avalike vahendite kasutamine konkurentsi tingimustel ja ühiste ühiskondlike eesmärkide tulemuslikum toetamine.
Juhul kui toetuse taotleja korraldab ostumenetluse pärast taotluse esitamist, tuleb esitada toetuse taotlemisel prognoos. Prognoosis tuleb selgelt tõendada, millisel viisil töö, teenuse või kauba hind saadi. Tõendiks võib olla näiteks hinnapakkumus, e-poe väljavõte, eksperthinnang, hinnakiri, informatsioon teenust või kaupa pakkuva ettevõtte koduleheküljelt. Lisatud informatsioon peab olema kontrollitav ja taasesitatav.
Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab vastama määruse § 7 lg 3 toodud nõuetele.
Taotleja võib loobuda ostumenetluse korraldamisest riigihangete registris, kui see on objektiivselt põhjendatud, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või pakkujate paljusus. Ostumenetlusest loobumine peab olema tõendatud.
Määruse § 8 lõikes 2 nimetatud ettevõtjad, kellele on kalapüügiseaduse alusel ja korras antud kaluri või kalalaeva kalapüügiluba püügiks merel või siseveekogul, ei ole hankijad riigihangete seaduse tähenduses ning neile ei laiene riigihangete seaduse nõuded.
PRIA viib läbi nõuetele vastavate toetustaotluste hindamise. Hindamine toimub tegevuste kaupa hindamiskriteeriumite alusel. Hindamiskriteeriume on kokku 7.
Toetuse taotlus vastab miinimumnõuetele ja asetatakse paremusjärjestusse, kui see on saanud hindamiskriteeriumite 1 – 4 alusel saanud vähemalt ühe hindepunkti.
Hindamiskriteeriumid 1 – 4 lähtuvad meetme eesmärkidest. Juhul kui mitte ühtegi meetme eesmärki ei saavutata, siis ei ole oluline ka see, kas taotleja panustab suurema omafinantseeringu tegevuste elluviimiseks, on noor kalandusettevõtja või tegevusi viiakse ellu ranna- või sisevete laeva pardal.
Juhul, kui hindepunktid on võrdsed, eelistatakse taotlusi, mis on saanud enam hindepunkte kriteeriumite 1 – 4 alusel. Nimetatud kriteeriumid tulenevad meetme eesmärkidest. Seega, mida rohkem eesmärke ühe taotlusega täidetakse, seda kõrgemalt võib taotlust hinnata. Juhul, kui ka siis on hindepunktid võrdsed, eelistatakse taotlusi, mis on ajaliselt varem esitatud.
Nooreks kalandusettevõtjaks loetakse isikut, kes on toetuse taotluse esitamise kuupäeval kuni 40-aastane, ehk juhul, kui toetuse taotlus esitatakse taotleja 40-aastasel sünnipäeval, loetakse taotleja nooreks kalandusettevõtjaks.
Toetuse määrad
Toetuse maksimaalne määr on 60 % toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest.
Ettevalmistava töö kulu hüvitatakse ühikuhinna alusel, mis on 256 eurot ühe taotluse kohta.
Toetuse saaja võib programmiperioodi jooksul saada toetust tegevuse elluviimiseks kokku kuni 20 000 eurot.
Toetuse määramine
PRIA kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele.
Hindamistulemuste alusel moodustatakse paremusjärjestus. Toetust saavad taotlused, mille hindepunktide summa on kõrgem.
PRIA teeb nõuetekohase taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast.
PRIA teeb toetuse taotluse mitterahuldamise otsuse järgmistel juhtudel:
1) toetuse taotleja, taotlus või kavandatav tegevus ei vasta nõuetele, mis on taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele esitatud;
2) toetuse taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealset kontrollimist;
3) taotluses või taotluse menetlemise käigus on teadlikult esitatud valeandmeid, mille alusel otsustatakse toetuse andmine või selle suurus.
Toetuse saaja esitab pärast toetatava tegevuse täielikku või osadena elluviimist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotluse ja kulude tegemist ning tasumist tõendavad dokumendid. Selleks võib olla näiteks arve, arve-saateleht, maksekorraldus, pangast arvelduskonto väljavõte, osutatud teenuse või tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist tõendav dokument, jne.
PRIA kontrollib maksetaotluses ja kulusid tõendavates dokumentides esitatud andmete õigsust ning elluviidud toetatava tegevuse vastavust taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning kalandusturu korraldamise seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele.
Toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja tingimusel, et toetuse saaja on järginud toetatava tegevuse elluviimisel kõiki nõudeid.
Kohustused
Toetuse saaja tagab toetatava tegevuse sihtotstarbelise kestuse, sealhulgas säilitab ja kasutab toetuse abil ostetud või ehitatud vara sihtotstarbeliselt, vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest.
Toetuse saaja täidab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmiseid kohustusi:
- täidab taotlejale esitatavaid nõudeid (vt määruse § 8);
- eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;
- võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet või teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli;
- järgib toetuse abil elluviidava tegevuse tähistamise nõudeid, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi;
- teavitab PRIA-t taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest
Täielik toetuse saaja kohustuste loetelu on toodud määruses § 12.
