Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus 2023

Meede 10.1.5 MAK 2014-2020

MAK 2014-2020 logo EL embleemiga (horisontaalne)

Tutvustus

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetuse (SORT) eesmärk on tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste kohalike taimesortide säilimine ning soodustada vanade kohalike puuvilja- ja marjasortidega uute istandike rajamist. Toetust makstakse taotlejale, kes on võtnud endale kohustuse kasvatada kohalikku sorti põllukultuuri või viljapuid ja marjapõõsaid 1- või 5-aastase kohustusperioodi jooksul.

Toetust saab taotleda 2.maist 15. juunini  2023. a.

Taotlusi võetakse vastu e-PRIAs.  

Taotluse esitamiseks tuleb esmalt e-PRIAsse sisse logida ning valida esindatav, kelle eest soovite taotlust esitada. Teenuse leiate kui valite menüüst „Taotlemine“, seejärel vajutage nuppu „Esita toetustaotlus“ ja valige avanevast rippmenüüst meede „Pindala- ja loomapõhiste toetuste taotlus“. Taotlusvormi avamiseks vajutage nuppu „Alusta esitamist“.

e-PRIA juhendid on leitavad portaalis iga vastava teenuse juures ning PRIA kodulehel.

Tingimused

SORT toetuse saamise nõuded:

  • Toetust võib taotleda põllumajandusega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik.
  • Taotleja kasutab maad õiguslikul alusel, st on maa omanik või omab kehtivat rendilepingut.
  • Taotleja peab 1- või 5-aastase kohustuseperioodi jooksul kasvatama põllu- või puuvilja- või marjakultuuri kohalikku sorti kuuluvaid taimi (sortide loetelu vaata siit).
  • Kogu kohustuseperioodi jooksul ei pea kasvatama tingimata üht sorti kultuuri, vaid neid kultuure võib vahetada.
  • Põllu-, puuvilja- või marjakultuur, mille kohta taotletakse toetust, peab olema külvatud, maha pandud või istutatud hiljemalt 15. juunil.
  • Taotleja peab täitma nõuetele vastavuse nõudeid terves oma majapidamises.
  • Põldudel tehtud tööd peavad olema kantud põlluraamatusse.
  • Toetust ei või taotleda maa kohta, mis on määratud Rail Balticu raudtee trassikoridori asukohaks. Rail Balticu trassikoridori jäävaid maid (Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas) saate vaadata Maa-ameti geoportaalist, valides menüüst kaardirakendused „Kitsenduste kaart“ ja lülitades kaardikihtide valikus sisse „Rail Baltic trass“. Rail Balticu trassikoridori kaardikiht on nähtav ka PRIA avalikul veebikaardil, lülitades abiinfo kaardikihtide valikus sisse „Rail Balticu trass“.
  • SORT toetust põllukultuuri kasvatamise eest ei või taotleda maa kohta, millele taotletakse arengukava alusel antavat keskkonnasõbraliku aianduse toetust puuvilja- ja marjakasvatuse eest (KSA).
  • Kohalikku sorti taimede nimekirjas on 5 põllukultuuri, mille kasvatamiseks on SORT toetusega seoses määratud põllumajandusmaa minimaalsed suurused ja minimaalsed külvinormid:

Põllumajanduskultuur

Minimaalne pind (ha)

Minimaalne külvinorm

Talirukis „Sangasteˮ

5,00

Talirukki „Sangasteˮ puhul 140 kg/ha

Kartul „Andoˮ

0,30

Kartuli „Andoˮ puhul 2,5 t/ha

Põlduba „Jõgevaˮ

0,50

Põldoa „Jõgevaˮ puhul 225 kg/ha

 

Põldhernes „Mehisˮ

 

0,50

Põldherne „Mehisˮ kasvatamisel puhaskülvi puhul 200 kg/ha ja segu puhul 100 kg/ha. Segus peab põldhernest „Mehisˮ olema vähemalt 70%.

Valge ristik „Jõgeva 4ˮ

1,00

Valge ristiku „Jõgeva 4ˮ puhaskülvi või segu puhul 4 kg/ha

  • Põllumajanduskultuuride kasvatamisel võib kasutada üksnes sertifitseeritud seemet. Valge ristiku „Jõgeva 4“ sertifitseeritud seemne mittesaadavusel võib kasutada aretusseemet.
  • Taotleja esitab külvatud kultuuri seemne müügipakendi originaaletiketid hiljemalt 15. juuniks 2023. a PRIA maakondlikusse teenindusbüroosse, kus need tembeldatakse, tehakse koopia ja tagastatakse taotlejale.
  • Põllumajanduskultuuri tuleb igal kohustuseaastal kasvatada vähemalt õitsemiseni. See on vajalik, et vältida näiteks kultuuri varast sissekündmist ja kultuuri kasvatamist ainult toetuse saamise eesmärgil.
  • Kartuli kasvataja peab olema kantud taimetervise registrisse, kui ta kasvatab üle ühe hektari suurusel alal kartulit turustamise eesmärgil.
  • Valge ristiku „Jõgeva 4ˮ kasvatamiseks saab toetust taotleda kuni neljal järjestikusel kalendriaastal põllu rajamisest alates. 5-aastase SORT toetuse taotlejal ei ole vaja valge ristiku põllukultuuri seemne müügipakendi originaaletiketti uuesti esitada, kui see on varasemalt PRIAle esitatud. 1-aastase SORT toetuse taotlejad peavad valge ristiku seemne müügipakendi originaaletiketi uuesti esitama ka siis, kui see on varasemalt 5-aastase kohustuse raames esitatud.
  • Kohalikku sorti taimede nimekirjas on 43 puuvilja- ja  12 marjakultuuri. Sortide loetelu vaata siit.
  • Viljapuu- ja marjapõõsakultuuri rajamise ja kasvatamise korral tuleb kasutada taimetervise registrisse kantud isikult saadud istutusmaterjali.
  • Puuviljakultuuri kohalikku sorti kuuluvate taimede kasvatamise eest võib toetust taotleda, kui kasvatatakse vähemalt 20 viljapuud vähemalt kümnest erinevast kohalikust puuviljakultuuri sordist.
  • Marjakultuuri kohalikku sorti kuuluvate taimede eest võib toetust taotleda, kui kasvatatakse vähemalt 10 marjapõõsast vähemalt viiest erinevast kohalikust marjakultuuri sordist.
  • Põllumajandusmaa kohta, kus taotleja kasvatab puuvilja- või marjakultuuri kohalikku sorti kuuluvaid taimi, mille eest ta taotleb toetust, koostab ta aiaplaani või vajaduse korral uuendab seda. Aiaplaanile tuleb märkida kohalikku sorti viljapuude ja marjapõõsaste asukohad koos sordinimega ning aia paiknemine ilmakaarte suhtes.
  • Viljapuude ja marjapõõsaste reavahed tuleb hoida vähemalt kahe kolmandiku ulatuses rohukamaras. Uue puuvilja- või marjaaia rajamisel peavad reavahed olema vähemalt kahe kolmandiku ulatuses rohukamaraga kaetud hiljemalt aia rajamisele järgneva aasta 15. juuniks.
  • Viljapuu- ja marjaaias ning selle teenindusaladel tuleb hoida rohu kõrgus kogu aeg alla 30 sentimeetri. Reavahede ja teenindusalade rohu hooldamiseks ei seata ajalist kohustust, kuid rohu kõrguse hoidmine kuni 30 cm kõrgusena tagab aia hooldatuse. Puuvilja- ja marjaaia hooldamisel ei ole nõutud niite ja heksli kokkukogumine ning konkreetset tähtaega ei ole rohu kõrguse hoimiseks seatud. Kui SORT taotleja taotleb puuvilja- ja marjaaia kohta lisaks ka nt ÜPT toetust, siis tuleb jälgida ka ÜPT toetuse nõudeid.
  • Taotleja esitab hiljemalt 15. juuniks 2023. a PRIA maakondlikusse teenindusbüroosse viljapuude kasvatamise puhul taimepassi originaalid, sõstraliste ja karusmarjaliste taimede puhul tarnija dokumendi. Esitatud dokumendid tembeldatakse, tehakse koopiad või pildistatakse ja tagastatakse taotlejale. Taotlejad (nii 5-aastase kui ka 1-aastase toetuse taotlejad), kes on juba varasemalt taimede passid või tarnija dokumendid PRIAle esitanud ja nende alusel on toetust makstud, ei pea neid PRIAle uuesti esitama.
  • Kui taimepassi originaal ei ole säilinud, esitab taotleja Eesti Aiandusliidu eksperdi arvamuse (originaaldokumendi) selle kohta, millise sordiga on tegemist. Puukooli või tootmisaia omanikud saavad ise tellida Eesti Aiandusliidu puuviljanduskomisjonilt sordiehtsuse kohta eksperdi arvamuse.

Kohustused

SORT toetuse 5-aastase kohustuse puhul tuleb nõudeid täita 5 järjestikusel kalendriaastal (kohustus) ning kohustuse jätkamist tuleb kinnitada igal aastal SORT toetuse taotlemisega. Kogu kohustuseperioodi jooksul ei pea kasvatama tingimata üht sorti kultuuri, vaid neid võib vahetada.

SORT 1-aastase toetuse puhul on kohustusperiood, mille jooksul tuleb toetatavaid tegevusi ellu viia, üks kalendriaasta.

SORT toetuse 5-aastast kohustust võib üle anda alates teisest kohustuseaastast. Kohustuse ülevõtmisel taotleja enda kohustus ja ülevõetud kohustus liidetakse ning kohustuse kestuseks loetakse lühemat aega kestnud kohustuse kestus, st kohustuse ülevõtja kohustuseperiood võib pikeneda. SORT kohustuse ülevõtja saab soovi korral võtta uue, 1-aastase kohustuse.

1-aastast kohustust üle anda ei saa.

Toetuse määramine

PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 10. veebruariks 2024. a. Toetusraha kantakse toetuse saaja arvelduskontole hiljemalt 30. juuniks 2024 a.

Enne toetuse määramist teeb PRIA administratiivseid ja kohapealseid kontrolle.

Toetuse määrad

SORT toetuse ühikumäärad:

  • Põllukultuurid:
    • Talirukis „Sangasteˮ – 32 eurot/ha aastas;
    • Kartul „Andoˮ – 60 eurot/ha aastas;
    • Põldhernes „Mehisˮ – 50 eurot/ha aastas;
    • Põlduba „Jõgevaˮ – 65 eurot/ha aastas;
    • Valge ristik „Jõgeva 4ˮ – 100 eurot/ha aastas;
  • Viljapuud – 12 eurot/tk aastas;
  • Marjapõõsad – 5 eurot/tk aastas.

SORT taotlejale võib rakenduda maksimaalse piirmäära vähendus, sest SORT toetus on üks seitsmest põllumajandusliku keskkonnatoetuse alameetmest, millele on  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 1305/2013 lisas sätestatud maksimaalne toetuse suurus hektari kohta:

  • üheaastaste kultuuride hektari kohta 600 € (siia gruppi arvestatakse teraviljad, õli- ja kiukultuurid, muud tehnilised kultuurid, kaunviljad, rühvelkultuurid, köögiviljad (nt rabarber) ja mustkesa);
  • mitmeaastaste kultuuride hektari kohta 900 € (siia gruppi arvestatakse kõik ravim-ja maitsetaimed, maasikad ning viljapuu- ja marjaaiad);
  • muu maakasutuse puhul hektari kohta 450 € (siia gruppi arvestatakse kõik põllud maakasutusega PR, TPR, P+heintaimed (nt valge ristik) ja PLK toetusõiguslikud maad).

Kui taotleja ületab toetust taotledes hektari kohta makstavat maksimaalset piirmäära, siis piirmäära ületava osa eest talle SORT toetust ei maksta. Oluline on teada, et hektari kohta makstava toetuse piirmäära arvutamisel arvestatakse kõik taotletud põllumajanduslikud keskkonnatoetused kokku (KSM, KSA, KSK, MULD, VESI, PLK ja SORT toetus). Kui taotleja taotleb lisaks ka teisi keskkonnatoetusi, siis nende taotlemine piirmäära arvutuskäiku ei mõjuta. Piirmäära arvutuskäiku mõjutab vaid eelnimetatud toetuste taotlemine.

Abiks taotlejale

Juriidilised alused

Nimetus

Lisainfo:

pindala- ja loomatoetuste infotelefon 737 7679

toetustega seotud info info [at] pria [dot] ee