Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus 2021

Meede 6.4 V voor MAK 2014-2020

Tutvustus

Toetuse abil luuakse maapiirkonnas, eelkõige keskustest eemale jäävates piirkondades, eeldused uute töökohtade tekkeks väljaspool põllumajandussektorit.

Maapiirkonna majandustegevuse mitmekesistamise toetus on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 6 „Põllumajandusettevõtete ja ettevõtluse areng ˮ alameetme 6.4 „Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas“ raames antav toetus.

Maapiirkonna mõiste on määratletud Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014-2020 punktis 8.1.  

Kogu käesolevaks programmperioodiks kavandatud meetme eelarve on 57 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu osa on 44,46 miljonit eurot ja Eesti riigi kaasfinantseering 12,54 miljonit eurot.  Käesolevaks vooruks on meetme eelarve kokku 14 miljonit eurot ja see jaguneb sihtgruppide vahel järgmiselt: põllumajandusettevõtjatele 5,6 miljonit eurot ja mittepõllumajanduslikele ettevõtjatele 8,4 miljonit eurot.

Toetust saavad taotled mikroettevõtjatest põllumajandustootjad, mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevad mikroettevõtjad ja avaliku sektori põllumajandusettevõtjad.

Toetustaotluste esitamine toimub ainult elektroonselt e-PRIA kaudu. Toetustaotlusi saab esitada 17.-31.märtsini 2021. Taotluste eeltäitmist e-PRIAs enne vooru algust ei toimu.

Kui taotlete PRIA kaudu toetust esmakordselt, on vaja eelnevalt registreeruda PRIA kliendiks. Infot PRIA kliendiks registreerimise kohta leiate siit. Andmete kanne registrisse tuleb teha enne toetuse taotluse esitamist. 

Taotlusvoorus 17.-31.03.2021 esitati toetuse saamiseks kokku 504 avaldust (mittepõllumajanduslike ettevõtjate sihtgrupis 361 avaldust, põllumajandusettevõtjate sihtgrupis 143 avaldust). Taotletud toetuse kogusumma kokku on 31 207 230,06 eurot (mittepõllumajandusettevõtjate sihtgrupis 22 538 385,84 eurot, põllumajandusettevõtjate sihtgrupis 8 668 844,22 eurot).

PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse, osalise rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 70 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast, hiljemalt 12. juuliks 2021. a.

 

Toetuse info avaliku sektori põllumajandusettevõtjale

Toetust võib taotlejada juriidiline isik, kes tegeleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punktis c nimetatud põllumajandusliku tegevusega (edaspidi  avaliku sektori põllumajandusettevõtja):

1)      riigivaraseaduse § 3 lõike 1 punkti 3 tähenduses riigi enamusotsustusõigusega äriühing;

2)      mittetulundusühing, mille juhatuse liikmetest vähemalt poole määrab riik;

3)      riigi asutatud sihtasutus, mille nõukogu liikmetest vähemalt poole määrab riik.

Nõuded taotlejale:

Taotlejale kehtestatud nõuded on välja toodud määruses § 21.  Avaliku sektori põllumajandusettevõtja ei tohi olla raskustes olev ettevõtja komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses ning peab vastama nõuetele sõltuvalt toetatava tegevuse liigist (määrus § 3) .
 

Avaliku sektori põllumajandusettevõtja võib toetust taotleda ehitise ehitamiseks, hoone parendamiseks või masina/seadme ostmiseks ja paigaldamiseks üksnes siis, kui see on seotud kultuuri edendamisega või kultuuripärandi säilitamisega.

Avaliku sektori põllumajandusettevõtjale antav toetus on kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav riigiabi komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 53 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse paragrahvis 342 sätestatut.

Toetuse määr on avaliku sektori põllumajandusettevõtjale kuni 100 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.

Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 150 000 eurot arengukava programmiperioodil kokku. Toetuse maksimaalne suurus  on 3 000 000 eurot ja peab olema arvutatud vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 53 lõikes 6 sätestatule.

PRIA hindab avaliku sektori põllumajandusettevõtjate taotlusi lisa punktides 1–3 ja 5–8 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel.

PRIA moodustab hindamistulemuste põhjal kaks taotluste paremusjärjestust: ühe põllumajandustootjate ja avaliku sektori põllumajandusettevõtjate ning teise mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevate mikroettevõtjate kohta.

Taotluse rahuldamiseks minimaalne hindepunktide summa on  avaliku sektori põllumajandusettevõtja puhul 17 hindepunkti.

150 000 eurot ületava toetuse puhul on taotluse rahuldamiseks minimaalne hindepunktide summa 55 hindepunkti.

Toetuse saaja peab vastama nõuetele vähemalt viis järgnevat aastat alates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest (sihipärase kasutamise periood).

Lisaks peab avaliku sektori põllumajandusettevõtjast toetuse saaja tagama, et komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 53 lõike 4 punktis a sätestatud nõuet, kasutada taristut kultuurilistel eesmärkidel aastas vähemalt 80% ulatuses, täidetakse investeeringuobjekti kasuliku eluea jooksul.

Tingimused

Toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning täpsem kord on sätestatud põllumajandusministri 13. märtsi 2015 määrusega nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“.

Toetust saavad taotleda:

  • mikroettevõtjad, kelle omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu kas koos või eraldi oli mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal üle 4000 euro ja see moodustas mõlemal majandusaastal üle 50 protsendi tema kogu müügitulust (edaspidi põllumajandustootja);
  • mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelev mikroettevõtja, kelle müügitulu oli mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal üle 4000 euro.

Kui taotluse esitamise ajal on 2020. a majandusaasta aruanded  äriregistrile esitatud, võetakse aluseks 2019. ja 2020. aasta andmed. Kui eelmise aasta aruanne on veel esitamata, võetakse aluseks 2018. ja 2019. aasta aruanded.

Mikroettevõtja mõiste selgitus on toodud Euroopa Komisjoni soovituse (EL) nr 361/2003 lisas, artiklis 2. Nimetatud soovitus koos Komisjoni juhistega ettevõtja suuruse tuvastamiseks on leitav VKE määratlust käsitlevast teatmikust.

Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kategoorias loetakse mikroettevõtjateks need ettevõtjad, mis annavad tööd vähem kui 10 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot.

Komisjoni soovituse kohaselt peab taotleja ettevõtte töötajate arvu, aastakäibe ja/või bilansimahu kindlaks tegemisel arvestama, kas ta on autonoomne, partner või sidusettevõtja.

Põllumajandustooted on Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas nimetatud tooted, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustooted. Lisa I esimeses veerus kajastatakse Brüsseli nomenklatuuri rubriigi number (rühma number) ja teises veerus on toote kirjeldus. Dokumendi avanemine lingilt võtab aega.

Selleks, et teada saada, millisesse rühma majandusaasta müügitulu moodustanud põllumajandustoode kuulub, tuleb:

  • leida toote nimetuse järgi kaupade nomenklatuuri tabelist rühm (veerg ’Klassifikaator’), millesse ta kuulub ja
  • kontrollida, kas see rühm on toodud I lisa nimekirjas.

Taotlejale on kehtestatud järgmised nõuded:

  • taotlejal ei ole riikliku maksu võlga või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud;
  • taotleja ei ole saanud ega taotle samal ajal sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;
  • taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega pankrotiseaduse kohaselt nimetatud ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti.

Lisaks on määruse §-s 21 sätestatud veel rida nõudeid, millele taotleja peab vastama. Kontrollitakse taotleja maksevõime näitajat ja võlakordajat ning taotleja peab olema enne taotluse esitamist tegutsenud vähemalt kaks majandusaastat. 

Täpsemalt palume kõikide taotlejale kehtestatud nõuetega tutvuda meetme määrusest.

V voorus on toetatav nii statsionaarse kui mittestatsionaarse masina, seadme või muu vajaliku sisseseade ostmine ja paigaldamine.
Varasemaga võrreldes on abikõlblik ka liikurmasina ostmisega seotud kulu.

Toetust võib taotleda majandustegevuse mitmekesistamiseks ja arendamiseks vajalike järgmiste tegevuste kohta:

1) ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, laiendamine või ümberehitamine ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras (edaspidi koos ehitise ehitamine) või hoone parendamine;

Kui investeeringuobjektiks on ehitis, tuleb hinnapakkumuste võtmisel arvestada, et alates 1. juulist 2018. a on ehitajal kohustus tõendada kutsepädevust ehitusloakohustusliku ehitustegevuse korral. Pädevustunnistust saab kontrollida MTR-registrist järgnevalt:

Majandustegevuse register -> Otsingud -> Ettevõtja -> Sisestada ettevõtja nimi -> Klikkida ettevõtja nime real luubi ikoonile -> Klikkida konkreetse tegevusala real (nt ehitamine või omanikujärelevalve ) luubi ikoonile.

Hoone parendamine on hoone üksiku osa vahetamine samaväärse vastu või hoonega seotud remonditöö, näiteks katusematerjali vahetamine sama materjali vastu, hoone osa või materjali vahetamine samaväärse vastu, samuti akende ja uste vahetamine. Parendamise alla kuuluksid ka hoone värvimine, vuukide täitmine, pragude parandamine, viimistlustööd jne, seega kõik sellised remonditööd, mille kaudu pikendatakse materiaalse põhivara eluiga ning tõstetakse selle väärtust. Kui hoonega seotud remonditööd tehakse hoone ehitamise käigus, siis kuulub see tegevus hoone ehitamise, mitte hoone parendamise alla.

Hoone parendamise puhul tuleb silmas pidada, et määruse § 5 lõike 2 kohaselt on hoone parendamise abikõlblikele kuludele suurusele seatud teatud piirangud. Hoone parendamise abikõlblik maksumus kokku ei või olla väiksem kui 3000 eurot ja suurem kui 13 000 eurot. Toetust võib taotleda ka mitme hoone parendamiseks, kuid seejuures tuleb arvestada nimetatud piirmääradega.

2) masina, seadme või  muu vajaliku sisseseade ostmine ja paigaldamine;

Toetust saab taotleda sellise masina ja seadme ostmiseks ning paigaldamiseks, mis ei ole sõidu- või veovahend, mootor-, vee-, õhu- või maastikusõiduk, jalgratas, pisimopeed, kerg-, tasakaalu- või robotliikur, niiduk, rööbassõiduk, haagise või auto alusel valmistatud eritöömasin.  Abikõlblikud on liikurmasina ja rändkaupluse ostmise kulud.

Integreeritavate masinate ja seadmete ostmisel ja paigaldamisel tuleb silmas pidada, et seda ümbritseva mööblieseme või sisustuselemendi ostmine ja paigaldamine ei ole toetatav tegevus, kuna toetust antakse ainult ehitise ehitamiseks või masina või seadme ostmiseks ja paigaldamiseks – ruumide sisustamine ei ole toetatav tegevus.

3) rändkaupluse või selle sisseseade ostmine.

Toetatavaks tegevuseks on rändkaupluse ostmine koos sisseseadega või ainult rändkaupluse ostmine või ainult rändkaupluse sisseseade ostmine. Rändkaupluse mõiste tuleneb kaubandustegevuse seaduse § 15 lõikest 3 ja tähendab ühe või mitme valla või linna territooriumil asuvatest müügikohtadest moodustuval kaubandusliku teenindamise marsruudil liikuvat kauba jaemüügiks kohandatud mootorsõidukit, millel ei pea olema müügisaali.

Oluline on, et eelnimetatud lubatavate tegevustega kavandatav investeeringuobjekt asuks maaelu arengukava punktis 8.1 esitatud määratlusele vastavas maapiirkonnasMaapiirkond on:

  • vallad, va Tallinnaga piirnevad vallad (Kiili vald, Viimsi vald, Harku vald, Rae vald, Saue vald, Saku vald);
  • kuni 4000 elanikuga väikelinnad, sh kuni 4000 elanikuga vallasisesed linnad.

Maapiirkonna määratlemisel ei võeta aluseks haldusreformi käigus toimunud muutusi, vaid maaelu arengukava kinnitamise ajal kehtinud haldusjaotus.

Toetatavaks tegevuseks on ka investeering päikese-, vee- ja tuuleenergia tootmisse ning bioenergia tootmisse. Bioenergia all peetakse silmas biomassist toodetud elektrit, soojust, vedelkütust või gaasi.

Määruses kasutatakse ka mõistet ’I lisa bioenergia’, mis on tegelikult üks osa bioenergiast. I lisa bioenergia puhul on mõeldud seda, et elekter, soojus, vedelkütus või gaas toodetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas nimetatud tootest (nimetatud tooted on üks osa biomassist). Kui põllumajandustootja investeeringuobjekt on seotud I lisa bioenergia tootmisega, siis tuleb kogu toodetud energia või osa sellest müüa ettevõttest välja.

Koos määruse § 4 lõikes 1 nimetatud tegevustega võib toetust taotleda järgmisteks kaasnevateks tegevusteks:
1) toetatava ehitisega kaasnev projekteerimistöö ning projekteerimiseks vajaliku ehitusgeoloogilise ja -geodeetilise uurimistöö ning energiaauditi tellimine (ettevalmistav töö);
2) toetatava ehitustöö üle ehitusseadustiku alusel omanikujärelevalve tegemine;
3) toetatava investeeringuobjektiga kaasneva litsentsi, patendi või kasuliku mudeli ostmine;
4) toetatava ehitise juurde kuuluva eratee või parkla ehitamine ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras;
5) toetatava ehitise ehitamise puhul elektrivõimsuse suurendamine või elektri-, veevarustus- või kanalisatsioonivõrguga liitumine;
6)toetatava masina, seadme või muu vajaliku sisseseade ostmise või paigaldamise puhul elektrivõimsuse suurendamine ja vajaduse korral elektrivõrguga liitumine, kui tegemist ei ole rendilepingu alusel kasutatava ehitisega;
7) toetatava investeeringuobjekti juurde kuuluva infotehnoloogilise lahenduse ja tarkvara ostmine ja paigaldamine;
8) infotehnoloogia- ja valveseadmete ning toodangu kvaliteeti määravate seadmete ostmine ja paigaldamine;
9) lairibavõrgule juurdepääsuühenduste, nagu liini ja liinirajatiste rajamine.

Toetust ei saa taotleda, kui investeeringuobjekt on seotud järgmiste tegevusvaldkondadega:
1) taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 01), metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad (EMTAK 2008, jagu A alajagu 021) või looduslike materjalide kogumine, välja arvatud puit (EMTAK 2008, jagu A alajagu 023);
2) kalapüük ja vesiviljelus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 03);
3) mäetööstus (EMTAK 2008, jagu B);
4) toiduainete tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 10), kui tootmise tulemuseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisaga hõlmatud toode, joogitootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 11), kui tootmise tulemuseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisaga hõlmatud toode, või alkoholiseaduse tähenduses alkohoolne jook ja tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 12);
5) veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus (EMTAK 2008, jagu E);
6) ehitus (EMTAK 2008, jagu F);
7) veondus ja laondus (EMTAK 2008, jagu H), välja arvatud mahetoodete ladustamise korraldamiseks turustuskeskuse loomine;
8) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008, jagu K);
9) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008, jagu L);
10) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK 2008, jagu M, alajagu 69), nõustamine;
11) reklaamindus ja turu-uuringud (EMTAK 2008, jagu M, alajagu 73);
12) haldus- ja abitegevused (EMTAK 2008, jagu N);
13) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008, jagu R, alajagu 92).

Taotlejal tuleb katta kindel osa investeeringu maksumusest ise ning vajadusel  palutakse omafinantseeringu olemasolu tõendada .

Toetuse  taotlemisel peaks projekti finantseerimise plaani ja ajakava hoolikalt läbi mõtlema. Sellega välditakse olukorda, kus toetus on määratud, kuid hiljem selgub, et  taotleja ei suuda projekti ellu viia omafinantseeringuks vajalike rahaliste allikate kaasamise võimekuse puudumise tõttu või halvemal juhul ei ole investeeringute järgselt majanduslikult enam jätkusuutlik.

PRIA paneb kõikidele taotlejatele südamele, et nad mõtleksid taotlemise hetkeks enda investeeringute vajalikkuse ja võimalikkuse selgelt läbi ning väldiksid üle jõu käivate kohustuste võtmist.

Pikemalt omafinantseeringust saab lugeda https://www.pria.ee/uudised/investeeringutoetused-kui-voimalus.  

Kohustused

Toetuse väljamaksmiseks peab toetuse saaja pärast tegevuse täielikku või osadena elluviimist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist esitama e-PRIA kaudu maksetaotluse koos vajalike dokumentidega. Seda saab teha kuni kaheksas osas ühe taotluse kohta kahe aasta jooksul alates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

Kui investeeringuobjekt ostetakse liisingulepingu alusel, peab toetuse saaja esitama investeeringu elluviimist tõendavad dokumendid kalendriaastas kuni neljas osas ühe taotluse kohta viie aasta jooksul alates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2023. aastal. Liisingumakse ei ole abikõlblik, kui asja omandiõigus ei ole selleks tähtajaks üle läinud toetuse saajale.

Toetuse saaja kohustused on:

1) viia tegevus ellu ja võtta toetuse abil ostetud või ehitatud investeeringuobjekt sihtotstarbeliselt kasutusse kahe aasta jooksul alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest ning tagada tegevuse kestus kuni sihipärase kasutamise perioodi lõpuni;

2) võtta toetuse abil ostetud investeeringuobjekt sihtotstarbeliselt kasutusse kahe aasta jooksul ja viia tegevus ellu viie aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kui investeeringuobjekt ostetakse liisingulepingu alusel.

 Lisaks peab ta tagama tegevuse kestuse, säilitama investeeringuobjekti ja kasutama seda sihtotstarbeliselt kuni sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.

Sihipäraselt kasutamise tähtaeg on kolm aastat  alates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest. Liisingu puhul peab toetuse saaja vastama nimetatud nõuetele kuni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmiseni.

Toetuse saajale on määruses sätestatud nõuded, mida ta peab täitma (§ 16 ja §  161). 

Toetuse määrad

 Toetust antakse vähemalt 15 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest ja:
1) mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevale mikroettevõtjale kuni 40 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest;
2) põllumajandustootjale kuni 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.

Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 150 000 eurot arengukava programmiperioodil.  

Ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad ei saa taotleda toetust rohkem kui 150 000 eurot programmiperioodil kokku.

Põllumajandustootjale ja mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevale mikroettevõtjale antav toetus on vähese tähtsusega abi (VTA) komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 tähenduses. Sellest lähtuvalt ei tohi taotleja toetuse suurus koos jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot.

Vähese tähtsusega abi (VTA ) suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

Mõiste „Üks ettevõtja” hõlmab nimetatud määruse tähenduses kõik ettevõtted, mille vahel on vähemalt üks järgmistest suhetest:

a) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;

b) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldusjuht- või järelevalveorgani liikmetest;

c) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;

d) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust.

Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on punktides a–d kirjeldatud suhtes ühe või enama muu ettevõtte kaudu.

Erinevalt maksimaalse toetuse suuruse määramisest on vähese tähtsusega abi maksimaalse toetuse suuruse määramise korral kontserni mõiste piiratud Eesti Vabariigi territooriumiga. Vähese tähtsusega abi maksimaalse määra väljaselgitamisel vaadeldakse ettevõtete seoseid riigipõhiselt.

Toetuse andmisel võetakse arvesse Euroopa Komisjoni määruse nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Kumuleerimisreeglite kohaselt ei tohi toetuse suurus koos jooksval majandusaastal ja vahetult eelneval kahel majandusaastal komisjoni määruse nr 1407/2013, komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 (põllumajanduslik vähese tähtsusega abi) ja komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 (kalanduslik vähese tähtsusega abi) kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot. Näiteks kui ettevõtja on saanud määruse nr 1407/2013 alusel vähese tähtsusega abi 200 000 eurot, ei saa talle enam anda põllumajanduslikku ega kalanduslikku vähese tähtsusega abi.

Toetuse määramine

PRIA kontrollib vastuvõetud taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse vastavust Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, arengukavas ja määruses sätestatud nõuetele.

PRIA hindab taotlusi vastavalt määruse lisas olevatele hindamiskriteeriumitele:

  • põllumajandustootjate esitatud taotlusi punktides 1–14 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel;
  • mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevate mikroettevõtjate esitatud taotlusi lisa punktides 1–5; 8-12 ja 14 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel;

Hindamistulemuste alusel koostatakse kaks taotluste paremusjärjestust, üks põllumajandustootjate ja avaliku sektori põllumajandusettevõtja kohta ning teine mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevate mikroettevõtjate kohta. Paremusjärjestused avaldatakse PRIA kodulehel meetme infot kajastaval lehel nimetusega „hindamistulemused“.

Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ei ületa toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused, mis on saanud vähemalt minimaalse hindepunktide summa.

Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud vahendid, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel koostatud taotluste paremusjärjestuse alusel parimad nõuetele vastavad taotlused, mis on saanud vähemalt minimaalse hindepunktide summa.

Taotluse rahuldamiseks minimaalne hindepunktide summa on:

  • põllumajandustootja jaoks 17 hindepunkti;
  • mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegeleva mikroettevõtja jaoks 16 hindepunkti.

Võrdsete hindepunktide summadega taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles taotletav toetuse summa on väiksem. Võrdsete taotletava toetuse summadega taotluste puhul eelistatakse selle taotleja taotlust, kelle taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine müügitulu oli väiksem.

PRIA teeb taotluse rahuldamise või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 70 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise tähtpäevast, hiljemalt 12.07.2021

Taotleja võib toetatava investeeringu tegemist alustada taotluse esitamise päevale järgneval päeval. Seega investeeringu tegemist tõendavad dokumendid võivad olla väljastatud samuti alates sellest päevast.

Toetuse väljamaksmiseks tuleb esitada pärast tegevuse täielikku või osadena elluviimist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist e-PRIA kaudu maksetaotlus koos investeeringu tegemist tõendavate nõuetekohaste dokumentidega. Nimetatud maksetaotlust ja investeeringu tegemist tõendavaid dokumente saab PRIAle esitada kuni kaheksas osas ühe taotluse kohta ja seda kahe aasta jooksul alates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

Toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja alles siis, kui toetuse saaja on tegevused nõuetekohaselt ellu viinud.

PRIA otsustab toetuse maksmise sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul nõuetekohaste maksedokumentide laekumisest alates.

Taotleja võib taotleda ka toetatava tegevuse rahastamist enne kulutuste tegemist osaliselt tasutud kuludokumentide (OTKA) alusel.