Esilehele

PRIA infokiri - veebruar 2018

 

Määratud ja makstud toetused

Lõppenud taotlusvoorud

Pikema perioodi jooksul jätkuvad taotlusvoorud

Saabuvad taotlusvoorud

Pane tähele

Teadmiseks

 


Määratud ja makstud toetused


MAK keskkonnameetmed

10. veebruariks oli PRIAl kinnitatud enamik MAK pindala- ja loomapõhiste keskkonnatoetuste määramise otsuseid. Mahetoetuse (MAH) ja loomade heaolu toetuse (LHT) kohta otsuste valmimise tähtaega tuli pikendada, kuna Maaeluministeeriumis varem kinnitatud eelarvest ei jätkunud nende toetuste väljamaksmiseks täies mahus. Kuigi sellisel juhul on meetmete määruste põhjal lubatud ühikumäärade vähendamine, asus ministeerium otsima võimalusi lisaraha leidmiseks (vt täpsemalt pressiteatest).

Mahetoetuseks vajaminev täpne summa selgub alles siis, kui on lõppenud mitu kuud kestnud mitmesugused kontrollid ja selgub abikõlblike ühikute (hektarid, loomad jne) arv kõigis erineva toetusmääraga gruppides. Abikõlblike ühikute ja taotlejate hulk muutub igal aastal, samuti mõjutab toetusteks vajamineva summa suurust see, millist konkreetset liiki kultuure või loomi taotlejad sel aastal kasvatavad.

LHT eelarvesse lisas ministeerium 600 000 eurot ning ühikumäärasid pole vaja vähendada. MAH eelarvet suurendati 2 mln euro võrra, puudu jäi veel 1,7 mln. Tänu lisarahale tuli PRIA-l küll kõiki mahetoetuse alaliikide 2017.a ühikumäärasid 14,08% vähendada, aga vähendus on oluliselt väiksem kui tulnuks teha siis, kui lisaraha poleks leitud.

Otsuste valmimise järgselt avaldab PRIA toetusesaajate nimekirjad kodulehel iga vastava meetme materjali juures, samuti toimub praegu MAK ühikupõhiste toetuste väljamaksmine.

Toetusesaajate nimekirjad avaldame siin:

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1); Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3); Keskkonnasõbraliku aianduse toetus -puuvilja- ja marjakasvatus (MAK 2014-2020 meede 10.1.4); Keskkonnasõbraliku aianduse toetus - köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatus (MAK 2014-2020 meede 10.1.4); Kohalikku sorti taimede ('Sangaste’ rukis) kasvatamise toetus (MAK 2007-2013 meede 2.3.4); Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5); Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2007-2013 meede 2.3.3); Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6); Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2007-2013 meede 2.3.5); Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7); Mahepõllumajandusliku tootmise toetus (MAK 2007-2013 meede 2.3.2); Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus (MAK 2014-2020 meede 11); Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1); Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1).

Tagasi algusesse


Lõppenud taotlusvoorud


Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetuse (MAK meede 16.2) III taotlusvoor lõppes 26. jaanuaril. Seekordne taotlusvoor on suunatud Euroopa Innovatsioonipartnerluse (EIP) piiriülestele koostööprojektidele - toetatakse projekte, kus tegevus toimub koostöös mõnes teises liikmesriigis loodud EIP töörühmaga. Eelarve on 1 mln eurot. Laekus 4 taotlust 1 365 397 euro saamiseks, otsused teeb PRIA 19. juuniks.

Toidukvaliteedikava raames toodetud tootest teavitamise ja toote müügi edendamise toetuse (MAK 2014-2020 meede 3.2) taotluste vastuvõtt toimus 15.-19. jaanuaril. Vooru eelarve on 250 000 eurot; laekus üks taotlus. Otsuse teeb PRIA 16. aprilliks.

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetust (EMKF meede 4.4.4) sai taotleda 31. jaanuarini. Toetusteks on eelarves 9 mln eurot, 6  taotlusega soovitakse toetust kogusummas 1 598 736 eurot. Otsused teeb PRIA 45 tööpäeva jooksul pärast nõuetekohase taotluse saamist.

Kiviaia taastamise toetusteks (MAK meede 4.4) on tänavuses eelarves 1 mln eurot, taotlusi sai esitada 5.-9. veebruaril. Laekus ligi 300 taotlust ja soovitud summa ületab eelarvet rohkem kui kahekordselt. Otsused teeb PRIA 29. maiks.

1.-15. veebruarini sai esitada taotlusi ka põllumajandusloomade aretustoetuse, koolikava kaasnevate tegevuste toetuse ja turuarendustoetuse  saamiseks. Infokirja valmimise ajaks ei olnud lõplikud tulemused menetlusse võetavate taotluste kohta veel selgunud.

Tagasi algusesse


Pikema perioodi jooksul jätkuvad taotlusvoorud

LEADER kohaliku algatusrühma toetus ja projektitoetus (MAK meede 19.2 ja 19.3) – projektitoetuste taotluste vastuvõtu kohta jälgige oma piirkonna LEADER-tegevusgruppide jagatavat infot!

Koolikava toetus – programmis osalemiseks tuleb esmalt esitada heakskiidutaotlus. Pärast heakskiidu kinnitamist saab taotleda toetust lastele jagatud koolipiima ning/või puu- ja köögivilja eest. Taotlemisega seotud toimingud tuleb teha uue e-PRIA vahendusel.

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamise (EMKF meede 3.3) projektitoetuse taotluste vastuvõttu korraldavad kalanduspiirkondade kohalikud algatusrühmad esmalt kohapeal, jälgige nende jagatavat infot!

Kestab kalanduspiirkonna algatusrühma koostöötegevuse toetuse (EMKF meede 3.4) taotluste vastuvõtt PRIAs.

Puuviljasektori erakorralise toetuse saamiseks võtab PRIA taotlusi vastu 31. juulini 2018. Hüvitist on võimalus saada seoses saagi koristamata jätmine, turult kõrvaldamise või toorelt koristamisega, mis on toimunud hiljemalt 30. juunini 2018. Enne saagiga kavandatavaid tegevusi esitab taotleja Põllumajandusametile (PMA) vormikohase teatise ning PMA viib läbi kohapealsed kontrollid.

Käimas on teravilja sekkumiskokkuost ning 1. märtsil avatakse Euroopa Komisjoni otsusel lõssipulbri sekkumiskokkuost. Infot saab PRIA turukorralduse büroost turukorraldus@pria.ee. Juhised ja vormid lõssipulbri kohta kodulehel avaldamiseks on koostamisel.

Tagasi algusesse


Saabuvad taotlusvoorud


1.-15. märtsil saab esitada taotlusi põllumajanduskindlustuse toetuse saamiseks. Sellega hüvitatakse põllumajandustootjale osaliselt kindlustusmaksed, mis ta on tasunud kindlustusandjaga sõlmitud kindlustuslepingu alusel. Kindlustatud esemeks võivad olla määruses loetletud kultuurid ja loomad teatud kahjujuhtumite korral.

Ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetuse (MAK meede 5.2) taotluste vastuvõtt on ajakavas planeeritud 5.-12. märtsiks, meetme määrust pole veel kinnitatud. Kodulehel avaldame toetuse tutvustuse pärast määruse ilmumist.

26. märtsist 2. aprillini saab e-PRIA kaudu esitada taotlusi väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse saamiseks (MAK meede 6.3). Meetme määrus ei muutu, taotlemise ettevalmistaja  saab juhinduda eelmise taotlusvooru materjalidest.

Tagasi algusesse

 

2. märtsil algab e-PRIA vahendusel loomakasvatustoetuste taotlemine

Sisulisi muudatusi piimalehma kasvatamise otsetoetuse ning loomakasvatuse üleminekutoetustega seotud nõuetes võrreldes eelmise aastaga ei ole, kuid kõik taotlused tuleb esitada elektroonilisel e-PRIA vahendusel. e-PRIA kasutamiseks on taotlejal vaja ID-kaarti koos kehtivate sertifikaatide ja PIN koodidega või mobiil-ID’d. Palume taotlejatel aegsasti kontrollida, kas teie ID-kaart või mobiil-ID töötab, või vajadusel see vahend hankida.

Info loomatoetuste ja nende taotlemise kohta on kodulehel, lühikokkuvõtet vt artiklist.

 Tagasi algusesse


Pane tähele


Aeg planeerida uute maade kasutuselevõtmist 2018 ja PRIA teavitamist piirimuudatustest

Tuletame maakasutajatele meelde, et neil, kel on plaanis käesoleval aastal uusi maid kasutusse võtta ja sinna pindalapõhiseid toetusi taotleda, tuleks sellest PRIA-le võimalikult varakult teada anda. Uutest maadest ja olemasolevate põllumassiivide ning säilitatavate maastikuelementide piiride muudatustest saab PRIA-t kõige mugavamalt teavitada vana e-PRIA  teenuse „Põllumassiivi või maastikuelemendi piiri ettepanek“ kaudu. Põhjalikum selgitus põllumassiivi registriga seotud toimingute kohta on PRIA kodulehel .

Kui teie kasutuses oleval maal on nõuetele vastavuse raames säilitatavaid maastikuelemente, mis pole veel arvatud põllumassiivi toetusõigusliku pinna sisse, siis saate sellest samuti PRIA-t teavitada. Säilitatavad maastikuelemendid on:

  • kraav, kiviaed, puude rida, hekk, põllusaar ja metsasiil;
  •   looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 alusel kaitse all olev looduse üksikobjekt - üksik puu, kivi (sh rahn või kivikülv) ja allikas;
  •  muinsuskaitseseaduse § 3 lõikes 2 sätestatud kinnismälestis - matusepaik, muistne põld, lohukivi, kultusekoht, tee ja sild;
  • pärandkultuuriobjektina kaardistatud mälestuskivi, pärimustega allikas, puu, kivisild, kivitruup, munakivitee ja karjatanum.

Toetusõigusliku maa, sh säilitatavate maastikuelementide kohta saate rohkem infot http://www.pria.ee/images/tinybrowser/useruploads/files/Toetusõiguslik_maa.pdf. Põldude registri kohta vt ka artiklit „Eesti põllumassiivide register vastab Euroopa nõuetele“ allpool.

Tagasi algusesse


Püsirohumaid on vaja säilitada

2017.aasta pindalatoetuste taotluste andmete alusel on Eesti riigi tasandil püsirohumaa suhtarv võrreldes 2015.a kehtestatud võrdlusarvuga vähenenud alla 5%, täpsemalt 4,6%.

2018.aastal tuleb põllumajandustootjal püsirohumaa kohustuse täitmiseks säilitada oma eelmisel aastal taotlusele märgitud püsirohumaa pindala. Kui riigi tasandil kohustuse ületatakse, siis tuleb nendel taotlejatel, kelle kasutuses on maid, millel olnud püsirohumaa on üles haritud, see etteantud pindala ulatuses tagasi rajada. Käesoleval aastal on taotlejal lubatud püsirohumaa(de) asendamine, kuid tuleb arvestada, et ülesharitava püsirohumaa asendamiseks sobib vaid selline 5-aastane lühiajaline rohumaa, mis muutub 2018. aastal püsirohumaaks (5.a lühiajaline rohumaa, mis 6ndal aastal muutub püsirohumaaks). Juhul, kui taotleja harib püsirohumaa üles ning rajab mujale vähemalt samas ulatuses uue lühiajalise rohumaa, siis sellist maad ei loeta püsirohumaaks ja seda ei saa ka asendamiseks kasutada.

Taotlejad, kelle kasutuses on maad, millele kehtib 2016. aasta lõpul määratud püsirohumaa tagasi rajamise kohustus, kuid kes ei ole 2017. a püsirohumaad tagasi rajanud, peavad rajama püsirohumaa määratud ulatuses tagasi. 2017. ja 2018. aastal tagasi rajatud püsirohumaa (TAR) kasutusotstarvet ei tohi muuta, sealhulgas püsirohumaa üleskündmise korral.

Piirkondliku mullakaitse ning piirkondliku veekaitse toetuste puhul kehtib jätkuvalt täielik püsirohumaa ülesharimise keeld.

Täpsem info püsirohumaade säilitamise kohustusest ja tagasirajamise kohustuse arvutamise alustest on PRIA kodulehel.

 Tagasi algusesse


Teadmiseks


Eelmisel aastal maksis PRIA toetusteks 306,7 miljonit eurot

2017. aastal maksis PRIA 21 085 kliendile kokku 306 705 759 eurot ameti vahendatud toetusi. 13 toetusesaajal ületasid  saadud summad miljon eurot.

Paljud soovisid toetusi mitmest meetmest – väljamakseid tegi PRIA 2017.a kokku rohkem kui 63 000 taotluse põhjal. Mullu põllumajandustootjatele, kalandussektorile, avaliku sektori asutustele, MTÜdele jt välja makstud toetuste kogusumma oli 2016.a-ga võrreldes ligi 58 miljonit eurot suurem.

Loe pikemat kokkuvõtet artiklist kodulehel. Täpne statistika meetmete ja kohalike omavalitsuste lõikes on kodulehel rubriigis „Statistika“.

Tagasi algusesse

 

Eesti põllumassiivide register vastab Euroopa nõuetele

Iga EL liikmesriik peab igal aastal jaanuari lõpuks esitama Euroopa Komisjonile aruande põllumassiivide registri kvaliteedi kohta. Kvaliteetseks loetakse register juhul, kui aruandes toodud näitajad on lubatu piires: kvaliteedikontrolli käigus pole tuvastatud mittetoetusõiguslikku maad, registris on õiged andmed maakasutuse kohta jms.

Eesti tänavuse aruande andmed kinnitavad, et register on täielikult nõuetele vastav.

Kvaliteetne register on pindalatoetuste taotluste menetlemisel peamiseks aluseks, sest selle põhjal teostatakse kontrolle toetusõigusliku maa üle.

Nõutud tulemuste saavutamiseks uuendab PRIA igal aastal poole Eesti ulatuses uute ortofotode alusel põllumassiivide piirid, samuti teevad inspektorid suvel parandusi selle põhjal, mida nad kohapeal näevad. Ka taotlejatel on oma roll registri uuendamisel. Nende kohutus on anda taotlemisel teada kõik enda kasutuses olevad toetusõiguslikud maad ning teavitada registrit sellest, kui mingi ala on võsastunud, sinna on rajatud hoone või tee või on mingi osa maast muul moel püsivalt põllumajanduslikust kasutusest välja läinud.

Eelnevast tulenebki vajadus selle järele, et PRIA vaatab regulaarselt põllumassiivide piire üle ja uuendab neid vastavalt toetusõigusliku maa muutustele küll väiksemaks, küll suuremaks. Samuti jagab massiive osadeks, tagamaks taotleja-põhist ning maakasutuse-põhist registrit. Taotlejapõhise registri eesmärk on anda omalt poolt taotlejale ette täpsemaid pindalasid ja aidata tuvastada juhtumeid, kus samale maale taotleb toetust mitu taotlejat. Maakasutuse-põhine info, sh rohumaa vanuse kohta, aitab samuti anda taotluse täitjale kõikvõimalikke hoiatusi, et vältida hilisemaid probleeme.

Valdavalt registri muudatuste aluseks olevad ortofotod on aja jooksul läinud järjest täpsemaks, nende põhjal saab tuvastada väga väikesi objekte. Põllumassiivide registris tehakse muudatused 0,01 hektari täpsusega, mis on samaväärne pindalatoetuste taotlusele taotlejate poolt märgitava pindala täpsusega.

Eestis tegeleb põllumassiivide registri haldamise ja kaasajastamisega PRIA otsetoetuste osakonna põldude registri büroo. Põllumassiivide registrit peetakse vabariigi valitsuse kinnitatud põhimääruse alusel. Rohkem infot vt kodulehelt http://www.pria.ee/et/Registrid/Pollumassiivide_register .

Tagasi algusesse

 

 e-PRIAle üleminek hõlmab ka pindalatoetuseid

Kõigi pindala- ja keskkonnameetmete toetustaotluste vastuvõtt toimub alates käesolevast aastast ainult e-PRIA kaudu – nagu ka loomakasvatuse otsetoetuste taotluste esitamine. Pindalatoetuste taotlusvoor kestab 2.- 21. maini, seejärel hilinenult kuni 15. juunini.
Märtsi lõpus, pärast looma-otsetoetuste taotlusvooru, viime lisaks ellu olulise muudatuse, mis lihtsustab e-PRIAsse sisenemist ja tõstab ühtlasi turvalisust. Edaspidi ei pea klient enam erinevate teenuste kasutamiseks vanasse ja uude e-keskkonda eraldi sisenema, vaid sisselogimine hakkab toimuma keskselt ühisest nn väravast. Kuna panga paroolikaartide kasutamine ei ole nii turvaline kui kasutaja tuvastamine ID-kaardiga, saab edaspidi e-PRIAsse siseneda ainult ID-kaarti või mobiil-ID’d kasutades.
PRIA annab kõigist muudatustest jooksvalt teada. Palun jälgige ka meie infokirja!

Tagasi algusesse


PRIA mõõdab klientide rahulolu

PRIA jaoks on väga oluline, et meie kliendi jaoks kulgeksid toetustega seotud toimingud võimalikult sujuvalt. Teeninduse ja teenuste arendamiseks soovime saada klientide käest tagasisidet nende kogemuste kohta. Selle tarbeks kasutame soovitusindeksi meetodit, mille abiga saavad kliendid mõnele üksikule küsimusele vastates hinnata konkreetset teenust, millega nad on kokku puutunud. Selle aasta alguses viisime juba läbi mõned küsitlused ning saime olulist tagasisidet, mille abil saame oma teenuseid paremaks muuta. Erinevate teenustega rahulolust teeme tulevikus kindlasti kokkuvõtteid ka oma infokirjades. Täname kõiki, kes leiavad aega meie saadetud küsimustikule vastata!

 Tagasi algusesse

 

Väärikad tunnustused tublidele inimestele

Vabariigi presidendilt saavad Eesti Vabariigi sünnipäevaks Valgetähe IV klassi teenetemärgid kaks PRIA kliendinõukoja liiget – Veljo Ipits ettevõtluse edendamise eest ning Tõnu Post põllumajanduse edendajana.

Tõnu Post  juhib oma ettevõtet Kõljala Põllumajanduse Osaühing ning on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu aseesimees, Saaremaa Piimatootjate ühistu nõukogu esimees, Eesti Tõuloomakasvatajate Aretusühistu nõukogu liige. Mullu pälvis ta tiitli „Põllumajandussektori tippjuht 2017“, samuti on teda valitud aasta põllumeheks ning Saaremaa aasta põllumeheks.

Veljo Ipits on pikaajaline Eesti ettevõtluse arendaja, Salvest AS-i omanik ja nõukogu esimees  ning Eesti Toiduainetööstuse Liidu volikogu esimees. Pikalt on ta toetanud ja arendanud ka hariduse ja spordi valdkondi ning kuulunud Tartu linna volikokku.

Tunnustust jagas Eesti juubeli eel ka Tartu linn. Teenetemärgi Tartu Täht saab PRIA peadirektor Jaan Kallas panuse eest Eesti sotsiaalsüsteemi ja ettevõtluse arendamisse. Ta algatas 2001.a Maarja Küla asutamise ja on juhtinud selle hoolekogu. Tartu ettevõtlust on ta arendanud töötades nii toitlustuses, kaubanduses kui tootmises. PRIAt on Jaan Kallas juhtinud alates aastast 2007.

Tänu ja õnnesoovid!

 Tagasi algusesse


Hea lugeja!

Kui Te veel ei ole infokirja tellija, siis liituge infokirja listiga ja edaspidi saate teavituse iga uue infokirja valmimisest enda postkasti! Infokirjaga listiga saab liituda PRIA kodulehe paremas servas asuva liitumiskastikese kaudu.





 

Kliki siia, et end uudiskirja saajate listist eemaldada
pria@pria.ee www.pria.ee