Esilehele

PRIA infokiri - oktoober 2013

  

Mis oli ja mis tuleb

Pane tähele!

Teadmiseks

Uus rahastusperiood 2014-2020

 


  Mis oli ja mis tuleb

 

Käimasolevad ja algavad taotlusvoorud

Jätkuvad taotlusvoorud
  Meede Vastuvõtmise aeg 2013 Vastuvõtmise koht Toetuse määramise tähtaeg
AGF*** Koolipiimatoetus läbivalt terve aasta PRIA keskus, posti ja e-posti teel, e-PRIA Toetus määratakse ja makstakse välja hiljemalt 3 kuu jooksul nõuetekohaselt  täidetud taotluse esitamisest arvates
EAGF*** Koolipuuviljatoetus läbivalt terve aasta PRIA keskus, posti ja e-posti teel, e-PRIA Toetus määratakse ja makstakse välja hiljemalt 3 kuu jooksul nõuetekohaselt  täidetud taotluse esitamisest arvates
 MAK*   4. Leader-meede projektitoetus  läbivalt terve aasta Kõik PRIA maakondlikud teenindusbürood/e-PRIA 60 tööpäeva jooksul arvates PRIAle taotluse esitamise päevast, vajaduse korral 90 tööpäeva jooksul
MAK* 1.3. Nõuandetoetus ja nõuandesüsteemi toetamine 2.jaan-30.nov Kõik PRIA maakondlikud teenindusbürood/e-PRIA  50 tööpäeva jooksul taotluse vastuvõtmisest, vajadusel 90  tööpäeva jooksul.
Riiklik**** Koolitustoetus kalandustoodete tootjale ja töötlejale 1.veebr-31.okt Posti teel PRIA keskus 20 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase taotluse esitamisest
Riiklik**** Praktikatoetus 10.sept-10.okt PRIA keskuses, lisaks saab taotlusi esitada posti teel ja e-posti teel 20 tööpäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates 
Teadaolevad taotlusvoorud, mis algavad oktoobris
MAK* 1.5.1 Metsa majandusliku väärtuse parandamine ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmine 1.-14.okt SA Erametsakeskus 100 tööpäeva jooksul taotluste esitamise tähtajast arvates
MAK* 1.5.3 Kahjustatud metsa taastamine ja metsatulekahju ennetamine 1.-14.okt SA Erametsakeskus

80 tööpäeva jooksul taotluste esitamise tähtajast arvates

Riiklik**** Põllumajandustootja asendamise toetus 1.-14.okt PRIA keskus, lisaks posti teel ja e-posti teel 90 tööpäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates 
MAK* 1.9 Tootjarühmade loomise ja arendamise toetus 7.-18.okt PRIA keskus, lisaks posti teel ja e-posti teel 40 tööpäeva jooksul taotluse esitamise tähtajast arvates
EKF** 3.1.1. Ühisinvesteeringud  21.-25.okt PRIA keskuses soovitavalt posti või e-posti teel 75 tööpäeva jooksul taotluse esitamise tähtajast arvates
Teadaolevad taotlusvoorud, mis algavad novembris
Riiklik**** Kalandustoodete tootjate ühenduse tegevuse alustamise toetus 5.-12.nov PRIA keskus, lisaks posti teel ja e-posti teel 30 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates
EKF** 4.1. Kalanduspiirkondade säästev areng II osa (projektitoetus) 12.-19.nov PRIA Saare, Pärnu, Lääne, Hiiu, Harju, Lääne-Viru, Ida-Viru, Jõgeva, Põlva, Viljandi ja Tartu maakondlikud teenindusbürood 75 tööpäeva jooksul taotluse esitamise tähtajast arvates
EKF** 1.4 Väikesemahuline rannapüük 18.-25.nov PRIA Pärnu, Saare, Lääne, Hiiu, Harju, Ida-Viru ja Lääne-Viru maakonna teenindusbürood. 90 tööpäeva jooksul taotluse esitamise tähtajast arvates

NB! PRIA toetuste ajakava näitab taotlusvoorude planeerimist ja see võib jooksvalt muutuda.

Lõplikud täpsed taotluste vastuvõtuajad teatame Ametlikes Teadaannetes. Jooksvat infot jälgige PRIA kodulehelt aadressil http://www.pria.ee/et/oluline-info/vaade/toetuste_ajakava/toetuste_ajakava/.                                        

*MAK - Maaelu Arengukava                       

**EKF - Euroopa Kalandusfond                 

***EAGF -  Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond            

****Riiklik - Eesti riigi eelarvest finantseeritav toetus

Tagasi algusesse


Lõppenud taotlusvoorud

 

Bioenergia tootmise edendamise investeeringutoetuse (MAK 3.1) taotlusvoor kestus 2.-16. septembrini. Laekus 40 korrektset taotlust kogusummas 8 896 217 eurot. Meetme eelarve on 5 mln eurot. Taotlused vaadatakse läbi ja otsused tehakse hiljemalt 16. detsembriks 2013.

EKF 3.4 (Uute turgude arendamine ja reklaamikampaaniad) taotlusvoor kestis 9.-16. septembrini. Taotlusvooru eelarve on 788 000 eurot. Taotlusvoorus esitati 6 taotlust kogusummas 788 000 eurot. Taotlused vaadatakse läbi ja otsused tehakse hiljemalt 3. jaanuariks 2014.


Kalanduspiirkondade säästev areng (EKF meede 4.1 projektitaotlused)
taotlusvoor kestis 16.-23. septembrini. Laekus 10 taotlust kogusummas 601 998 eurot. Taotlused vaadatakse läbi ja otsused tehakse hiljemalt 10. jaanuariks 2014.

Tagasi algusesse



Määratud toetused

Septembris määratud toetused
  Koolipuuviljatoetus  Nimekiri PRIA kodulehel
  Koolipiimatoetus  Nimekiri PRIA kodulehel
MAK Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK meede 4) 2009-2014  Nimekiri PRIA kodulehel

Tagasi algusesse


Pane tähele!

 

Digitaalselt allkirjastatud dokumendid tuleb digidoc-failina PRIAsse saata


Juba mõnda aega on PRIA klientidel olnud võimalik koostada ja saata mitmesuguseid dokumente PRIAsse digitaalselt: e-postiga saadetavad taotlused ja kuludokumendid, mitmesugused avaldused jne.

PRIA juhib tähelepanu, et elektronpostiga saadetavad digitaalsed dokumendid tuleb allkirjastada mobiil-ID või ID-kaardi abil ning meile saata digidoc-failina. Skaneeritud koopiatena saadetud dokumentide puhul on PRIA-l võimatu kontrollida, kelle poolt on dokumendid edastatud ja tegelikult digitaalselt allkirjastatud. Sellepärast olemegi palunud klientidel dokumendid digiallkirjastada ja edastada meile digidoc-failina.

e-PRIA vahendusel dokumentide edastamise korral saab otse üleslaetud kogumit digiallkirjastada.

Lähemalt loe digiallkirjastamise kohta ID-kaardi tarkvara koduleheküljelt või tutvu ID-kaardiga digiallkirjastamise juhendiga.

Tagasi algusesse

 

Infotelefonil küsitakse


Pindala- ja loomapõhiste toetuste teemal saavad kliendid küsimusi esitada infotelefonil 737 7679. Järgnevalt mõned teemad ja selgitused, mille vastu on huvi tuntud.

Rendilepingud, suhted rentniku ja maakasuitaja vahel

PRIA nõu küsitakse sageli siis, kui suhted rentnikuga pole enam kõige paremad, rentnik ei taha kokkulepitud tasu maksta vms. PRIA võimuses ei ole osapoolte vaidlusi lahendada, küll aga soovitame hilisemate arusaamatuste vältimiseks maakasutamise teemalised lepingud sõlmida kirjalikult ja sätestada lepingus kõik tingimused. Vajadusel saab siis abi otsida kohtust.

Maakasutusõigusest seoses toetustega ning maakasutust puudutavate lepingute sõlmimisest vaata PRIA soovitusi juhendist „Abiks taotlejale“ peatükis „Põllumajandusmaa kasutusõigus“.

Tuntakse huvi, kas maaomanik peab lepingut pikendama, kui rentnikul on võetud mitmeaastane kohustus?

Rendilepingu pikendamise kohustust kindlasti maaomanikul ei ole. Küll aga peab rendimaa kasutaja kohustust võttes arvestama, et kohustusalusel maal peab ta täitma võetud nõudeid ning tal peab olema selle maa kasutamise õigus kogu perioodi vältel.

Palju on küsimusi, kas omandis olev maa on toetusõiguslik, st põllumassiivide registrisse kantud ja kas sinna on keegi taotlenud toetusi.

Sellest oli pikemalt juttu PRIA septembrikuu e-infokirjas.

Kodulehelt ei leita üles toetustega seotud vormdokumente.  

Vormdokumendid asuvad PRIA kodulehel toetuste rubriigis iga vastava toetusmeetme kirjelduse juures.

Millal makstakse toetusi, millised on ühikumäärad? Millal selguvad lõplikud ühikumäärad?

Erinevate toetuste maksmise info on samuti PRIA kodulehel toetuste rubriigis iga vastava toetusmeetme kirjelduse juures. Samuti on infot ühikumäärade kohta ning muud vajalikku infot eelmainitud lehel kollases infokastis "Taimekasvatus - oluline". Läbi aastate on MAKi keskkonnameetmete ühikumäärad ühesugused, pindalapõhiste otsetoetuste tänavused ühikumäärad kinnitab PRIA 24. novembriks.

 

NB! Lisaks otsetoetuste infotelefonile 737 7679 töötab PRIAs investeeringutoetuste infotelefon 737 7678. Registritega seotud infot saab telefonil 731 2311.

Tagasi algusesse 


Teadmiseks

 

Tootjarühmad loovad eelised ühiselt tegutsevatele ettevõtjatele

 

Kõigil põllumajandusettevõtjatel, olgu nad suured või väikesed, on toodangu liigist ja hulgast sõltumata palju sarnaseid probleeme. Tulundusühistutesse liitunutel on hõlpsam ja kuluefektiivsem toime tulla kui üksiküritajatel.

Tootmisahelas tootmine – töötlemine – kaubandus – tarbija on raskusi igas etapis. Seemne ja väetiste, masinate ja seadmete, tõukarja ja söötade soetamine on kulukas, rääkimata investeeringutest toodangu töötlemiseks. Lisakulu nõuab ka kvaliteedinõuete täitmine. Turustuskanaleid otsides selgub, et töötlev tööstus ja kaubandus on huvitatud suurtest kogustest ja pidevast kaubapakkumisest. Lootus laatadel ja messidel oma toodangut realiseerida nõuab aega ja kulutusi. Üksikettevõtja oma kauba eest soovitud hinda sageli ei saa ja peab leppima ostja pakutavaga.

Maaelu arengukava meede 1.9 pakub rahalist abi tulundusühistu (TÜ) vormis tegutsevate tunnustatud tootjarühmade loomiseks ja arendamiseks, et need ühiste eesmärkide ja liikmete huvides tegutseda võiksid.

Alustada tuleb tunnustamise taotlemisest

Tootjarühma tegutsemise sisuks on oma liikmeks olevate ettevõtjate konkurentsivõime tõstmine ja turujõu suurendamine ühise majandustegevuse abil. Põllumajandussaadusi ühiselt tootes, töödeldes ja turustades on tootjatel võimalik saada paremat hinda ja hoida kokku kulusid.

Põllumajandusettevõtjaid ühendava TÜ vormis tegutseva tootjarühma tunnustamiseks tuleb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA-le) kõigepealt esitada tunnustamise taotlus koos tegevuskavaga. Tunnustust taotletakse konkreetsete toodete osas. Põllumajandustootjatest liikmeid peab TÜ-l olema vähemalt viis. Põllumajandusministri määrus sätestab ka nõuded liikmete müügitulule ja tunnustatavate toodete osakaalule. Tootjarühmale kehtivad piirmäärad liikmete toodetud-töödeldud põllumajandussaaduste müügist saadava aastatulu kohta.

Tunnustatud tootjarühma liikmetel tuleb realiseerida tunnustatud tooteid tootjarühma kaudu nii, et nende müügitulu on esimesel majandusaastal  vähemalt 25%, teisel 50%, alates kolmandast  80% vastava toote müügitulust. Mahetootjatele on norm veidi leebem.

Tootjarühm  võib saada PRIA vahendusel toetust kulutusteks, mis on seotud  rühma enda loomise ja arendamisega. Lisaks ka messide, konverentside, koolituste, kaubamärgi, turu-uuringute, reklaami ja muu taolisega seoses.

Toetuse maksimaalne summa sõltub tunnustatud toote ühise turustamise müügitulu suurusest ja sellest, mitmendat aastat tootjarühm tunnustatuna tegutseb.  Toetuse määr jääb vahemikku 1,5-5% eelnenud majandusaasta müügitulu summast, kuid mitte üle 80 000 euro. Suurim on toetus esimesel ja teisel aastal, edaspidi piirmäärad ja –summad langevad. Üks tootjarühm võib saada viiel aastal toetust kokku kuni 310 000 eurot.

Mida teevad 20 tootjarühma

Tootjarühmi on PRIA tunnustanud alates 2010. aastast, praeguseni on tunnustus käes 20 tulundusühistul ning veel ühe rühma osas teeb PRIA otsuse 14. oktoobriks. Tootjarühma loomise ja arendamise toetust on PRIA välja maksnud 2,6 mln eurot ning 18. oktoobrini saab taas toetustaotlusi esitada.

Tootjarühmadena tunnustatud TÜ-de osakaalu mõistmiseks Eesti põllumajandussaaduste turul on kasulik teada, et juba 2010.a ühendasid 12 rühma 584 ettevõtet.  2012 lisandus veel 8 tootjarühma 65 liikmega. Tootjarühmade hulgas on nii viieliikmelisi väiksemaid ühistuid kui ka väga suuri nii liikmeskonna kui toodangumahtude ja käibe poolest. Piimandusühistu  E-Piim, Kevili Põllumajandusühistu  ja mõni teinegi pole piirdunud tootjarühma toetusega, vaid teinud maaelu arengukava arengutoetuste abil ulatuslikke investeeringuid. Näiteks võimaldab augustikuus Lääne-Virumaal tööd alustanud Kevili viljaterminal Eesti suurimal taimekasvatajate ühendusel töödelda tunnis 400 tonni vilja. Kevili vahendusel müüakse tema liikmete toodetud vilja rohkem kui kümnesse välisriiki. TÜ Kevili kinnitab oma tegevuskavas: hind on liikmetele parim, mida võimalik saada.

Kevili tegevuskava seletab hästi lahti, miks tulundusühistu liikmeks olemine kasulik on. Ühiselt ehk suurtes kogustes on soodsam osta seemet, väetisi, taimekaitsevahendeid, varuosi ja kütust-õlisid masinatele. Liikmetele pakutakse tugiteenuseid alates nõustamisest ja koolitustest transpordi, toodangu esmase sorteerimise, töötlemise ja ladustuseni koos tipptasemel laboriteenustega. Ühiselt turustatava toodangu maht ja elevaator on nii suured, et Kevilil on võimalik valida vilja müügiks kõige „kasulikumat“ aega.

Tootjarühmade liikmeteks on nii väikese tootmismahuga FIEdest talunikke kui ka üsna suuri ettevõtteid – kasu saavad kõik. Näiteks TÜ Hiiumaa Meierei ühendab kõiki 16 talu ja 4 osaühingut, mis Hiiumaal piima toodavad ning ühistu kaudu müüakse see Saaremaa piimatööstusele.

Maaelu arengukava 2012. a seirearuandes seisab, et meede on rakendunud eesmärgipäraselt, eriti toetust saavate tootjarühmade käibe osas. Nende müügitulu ületas juba 2011. a sihteesmärki ligi neljakordselt. Samuti kasvas jõudsalt paljude FIEde müügitulu. Täitumata jääb eesmärk toetatavate tootjarühmade arvu osas (45), kuid üks põhjusi võib olla ootus, et järgmisel programmperioodil rakendub samasugune meede palju suuremate toetusmäärade ja –summadega.

Põllumajandusettevõtjatel, kel tootjarühmaga liitumise vastu huvi, soovitab PRIA tutvuda meie kodulehel www.pria.ee tunnustatud tootjarühmade andmetega, valida endale sobiv ja võtta esindajaga ühendust.

 

Tunnustatud tootjarühmad seisuga 25. sept 2013

Tootjarühm

Liikmeid

Milliste toodete osas tunnustatud

Eestimaa Piimatootjate Ühistu

33

Piimaveised, lehmapiim ja töötlemisel saadud tooted

Kevili Põllumajandusühistu

125

Põllukultuurid, õliseemned ja valgurikkad taimed, töötlemisel saadud tooted

Lihaühistu Pyhl

5

Sead, sealiha, töötlemisel saadud tooted

Piimandusühistu E-Piim

209

Piimaveised, lehmapiim, selle töötlemisel saadud tooted

Tartumaa Piimatootjate Ühistu

15

Piimaveised, lehmapiim, selle töötlemisel saadud tooted

Tulundusühistu Eesti Mahe

85

Mahetootmine: puuvili jm saadused istandusest; köögivili, maasikad,  teravili, kartul, suhkrupeet jm söödajuurvili,  lihaveised, kanamunad jmt.

TÜ Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit

8

Piimaveised, lehmapiim, selle töötlemisel saadud tooted

Tulundusühistu Laeva Piim

18

Piimaveised, lehmapiim, selle töötlemisel saadud tooted

TÜ Rakvere Piimaühistu

20

Piimaveised, lehmapiim, selle töötlemisel saadud tooted

Tulundusühistu Talukartul

8

Kartul, suhkrupeet, söödajuurvili; töötlemisel saadud tooted

Viru Lihaühistu

5

Sead, sealiha, töötlemisel saadud tooted

Kesk-Eesti Põllumajandusühistu

8

Raps

Tulundusühistu Wiru Vili

8

Mahetootmine: teravili ja õlikultuurid

TÜ Lüüste Põllumajandusühistu

5

Teravili, õlikultuurid

TÜ Vooremaa Viljakasvatajad

6

Teravili, õlikultuurid

Põllumajandusühistu Rapter

6

Teravili, raps

TÜ Hiiumaa Meierei

20

Toorpiim

Tulundusühistu Kaarliveski

5

Teravili, raps, rüps

TÜ Eestimaa Kartul

7

Kartul ja selle töötlemisel saadud tooted

Tagasi algusesse


Uus rahastusperiood 2014-2020

 

Uus maaelu arengukava oli arutusel riigikogus

 

26.septembril arutas riigikogu täiskogu oluliselt tähtsa riikliku küsimusena „Eesti Maaelu arengukava 2014-2020“. Põhiettekande pidas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, seeejärel tegid ettekande Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor prof Rando Värnik ning maaelukomisjoni esimees Kalvi Kõva.

Ettekandeid ja järgnenud diskussiooni saab lugeda riigikogu stenogrammist.

Minister kirjeldas põhjalikult uue perioodi arengukava valmimist, maaelu praegust olukorda, seatud eesmärke, vahendite jaotust erinevate valdkondade vahel. Uuel perioodil on maaelu arengukava raames koos EL-i panuse ja Eesti riigi poolse kaasrahastamisega kasutada 936 miljonit eurot. Sellest 35% läheb keskkonnavaldkonnale, 28% konkurentsivõimele, 18% maaettevõtlusele ja kohalikule algatusele, 11% toidutarneahelale ja 4% teadmussiirdele. Ministri sõnul on uuel perioodil kavandatud MAKi raames rakendada 23 erinevat meedet, seejuures ei jätku ebasoodsate piirkondade toetus, kiviaia taastamise toetus ning külade uuendamine ja arendamine (sel kujul, nagu seni MAK meetmest 3.2).

Tagasi algusesse

 

Vesiviljeluse strateegia: Eesti kalakasvatustoodang võiks olla kümme korda suurem

 

Eesti kala- ja vähikasvatuste toodang peaks olema praegusest kümme korda suurem ja kohalikud vesiviljelejad võiksid siseturul jõuda 50%-se turuosani, selgus 11. septembril põllumajandusministeeriumis esitletud vesiviljeluse arengustrateegiast aastateks 2014-2020.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles, et Euroopa Kalandusfondi toel on loodud Eestis päris suur võimekus vesiviljeluseks. Rahastatud projektide maksimaalne tootmismaht on 4300 tonni vesiviljelussaadusi aastas. Samas müüvad Eesti vesiviljelejad aastas ligi 400 tonni kasvanduse kala ja vähki. Ministri sõnul võiks kalakasvanduste toodang olla kümme korda suurem.

Arengustrateegia pakub välja meetmete paketi, kuidas Eesti vesiviljeluse sektor jõuaks 2020. aastaks koduturul 50% turuosani ja suudaks ka oma toodangut senisest enam eksportida. Valdkonna peamise arenguvõimalusena rõhutati koostööd, kus lisaks tootmisele tegeldakse tootearenduse ja turundusega.

Strateegiaga saab lähemalt tutvuda põllumajandusministeeriumi koduleheküljel aadressil http://www.agri.ee/public/vesiviljelus_2020.pdf.  

Tagasi algusesse


Hea lugeja!

Kui Te veel ei ole infokirja tellija, siis liituge infokirja listiga ja saage teavitus uue infokirja valmimisest enda postkasti! Infokirjaga listiga saab liituda PRIA kodulehe paremas servas asuva liitumiskastikese kaudu!





 

 

Kliki siia, et end uudiskirja saajate listist eemaldada
pria@pria.ee www.pria.ee