Esilehele

PRIA infokiri - mai 2017

  

Määratud ja makstud toetused

 Lõppenud taotlusvoorud

Käimasolevad ja saabuvad taotlusvoorud

Pane tähele!

Teadmiseks

 


Määratud ja makstud toetused


Seakasvatajad saavad kätte erakorralise kohandamistoetuse

PRIAs valmisid otsused erakorralise kohandamistoetuse määramise kohta sealihatootjatele, kes võtsid kohustuse mitte suurendada sigade arvu kuni 2017. aasta 1. maini. Kokku määrati toetus  32 taotlejale summas 1 631 890 eurot. Kahe taotleja taotlus jäeti rahuldamata (üks taotleja oli suurendanud sigade arvu, teine oli kohustuse võtnud seoses emistega, aga taotlemise hetkel tal emiseid polnud). Toetused jõuavad taotlejateni hiljemalt 29. mail.

Toetusesaajate nimekirjad on avaldatud kodulehel.

Piimalehmade pidajad, kes taotlesid erakorralist kohandamistoetust koos kohustusega loomade arvu karjas kuni 1. maini mitte suurendada, saavad toetused eeldatavalt kätte juunikuus.

Tagasi algusesse


Investeeringutoetus põllumajandustoodete töötlemiseks ning turustamiseks

Detsembris said keskmise suurusega ettevõtjad, suurettevõtjad ja tunnustatud tootjarühmad esitada põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse taotlusi (MAK meetmed 4.2.2 ja 4.2.3). Ettevõtjate sihtgrupi toetuste tänavune eelarve on 4,7 mln eurot, tootjarühmade toetuste eelarve 4 mln eurot. 11. maiks kinnitas PRIA otsused: viiele tootjarühmale määrati toetusi kokku 2 268 136 eurot, üheksale ettevõtjale kokku 4 598 638 eurot. Toetusesaajate nimekirjad on avaldatud kodulehel meetmete materjalide juures.

Tagasi algusesse



Teadmussiirde ja teavituse toetus maakondlikeks tegevusteks

MAK meetme „Teadmussiirde ja teavituse toetus maakondlikeks tegevusteks” tänavuse taotlusvooru eelarve on 230 498 eurot. Taotlusi laekus jaanuaris toimunud taotlusvoorus 158, toetused määrati 115 kogusummas 195 432 eurot.

Toetuse lõppkasusaajaks on põllumajandustoodete tootmise või töötlemise, põllumajandusmaa hooldamise, põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemise või metsa majandamisega tegelevad füüsilised isikud ja juriidilise isiku/ettevõtte osanikud ja töötajad. Toetust makstakse nende koolitajatele täiendkoolituse või täiendõppe korraldamiseks, seminaride, konverentside ja teabeürituste toimumiseks, infomaterjalide valmistamiseks jne.

Maaeluminister kinnitas taotlusvooru eelarved maakondade lõikes. Toetuse määramine sõltus taotletud summadest, taotluste nõuetekohasusest ja hindamisel taotlusele saadud hindepunktidest.

Harju maakond – eelarve 15 176 eurot; toetust määrati 10 260 eurot

Hiiu maakond – 9291 eurot; toetust määrati 8742 eurot,

Ida-Viru maakond – 14 165 eurot; toetust määrati 13 346 eurot

Jõgeva maakond – 16 964 eurot; toetust määrati 15 310 eurot

Järva maakond – 14 394 eurot;  toetust määrati 2820 eurot

Lääne maakond – 16 417 eurot; toetust määrati 13 770 eurot

Lääne-Viru maakond – 20 368 eurot; toetust määrati 20 280 eurot

Põlva maakond – 12 678 eurot; toetust määrati 11 686 eurot

Pärnu maakond – 18 163 eurot; toetust määrati 17 225 eurot

Rapla maakond – 14 533 eurot; toetust määrati 7520 eurot

Saare maakond – 15 950 eurot; toetust määrati 15 510 eurot

Tartu maakond – 16 227 eurot; toetust määrati 15 540 eurot

Valga maakond – 14 296 eurot; toetust määrati 14 220 eurot

Viljandi maakond – 15 396 eurot; toetust määrati 14 100 eurot

Võru maakond – 16 480 eurot;  toetust määrati 15 110 eurot

Tagasi algusesse


Lõppenud taotlusvoorud


504 väikepõllumajandusettevõtet taotlevad toetuseks üle 7 miljoni euro

2. mail lõppes MAK 2014-2020 väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse neljas taotlusvoor. Eelarves on toetusteks 5 mln eurot, 504 väikeettevõtet esitasid taotlusi kokku 7 355 060 euro saamiseks. Otsused teeb PRIA 12. juuliks. Loe taotlusvooru kohta pressiteatest täpsemalt!

Tagasi algusesse


Ühistulise piimatööstuse suurprojektide hindamiskomisjon esitas ettepaneku taotluste paremusjärjestuse kohta

25.mail  kogunes Tartus  8-liikmeline pädevatest spetsialistidest hindamiskomisjon, kes töötas läbi veebruaris PRIAle esitatud MAK meetme „Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus suurprojektide elluviimiseks“ taotlused. See meede võimaldab saada kuni 15 miljonit eurot toetust uue ühistulise piimatööstuse rajamiseks Eestisse. Komisjoni koosolekul said oma projekte tutvustada mõlema taotleja esindajad ja toimus hindamine - pikemalt vt pressiteatest. Päeva lõpuks jõudis hindamiskomisjon üksmeelsele otsusele ja esitas PRIAle paremusjärjestuse ettepaneku, toetades E-Piim Tootmine ASi esitatud projekti. Loe valiku kohta  pikemalt!

Tagasi algusesse


Käimasolevad ja saabuvad taotlusvoorud


Pikema perioodi jooksul kestavad järgmised taotlusvoorud

LEADER kohalikuks arenguks (projektitoetused, MAK meede 19) jätkub. Meetme info juures on ka tabel PRIA määratud toetuste kohta, mida jooksvalt täiendatakse.

Koolipiima ja koolipuuvilja toetus – nii heakskiidu kui toetuste taotlemine toimub jooksvalt.

Piimatoodete sekkumiskokkuostu pakkumine kestab 30. septembrini 2017, kokkuostu saab pakkuda võid ja lõssipulbrit.

Puu- ja köögiviljasektori erakorralist toetust saab igas EL liikmesriigis taotleda kokku 3000 tonni teatud viljade turult kõrvaldamise, saagi koristamata jätmise või toorelt koristamise hüvitamiseks. Taotlusi saab PRIA vahendusel esitada 31. juulini 2017.

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) - kohalikud algatusrühmad saavad PRIAle esitada projektitaotlusi, mis eelnevalt esitati neile kohapeal toimunud taotlusvoorudes. Igale piirkonnale on kinnitatud projektide rahastamiseks oma eelarve ning otsused teeb PRIA 50 tööpäeva jooksul pärast taotluste PRIAsse laekumist.

Kalanduse algatusrühma koostöötegevuse toetust (EMKF meede 3.4) saab taotleda kalanduse kohalik algatusrühm, kelle kohaliku arengu strateegia on Maaeluministeeriumis heaks kiidetud ning kes viib toetatavat tegevust ellu koostöös vähemalt ühe koostööpartneriga, kes samuti rakendab kogukondlikult juhitavat kohaliku arengu strateegiat liidus või sellest väljaspool.

EMKF meetme 1.21 „Rannapüügilaeva energiatõhususe parendamise toetus”  taotlusi hakkas PRIA kaluri kalapüügiluba omavatelt kalalaevade omanikelt vastu võtma alates 31. märtsist. Vastuvõtt kestab 30. novembrini või seni, kuni saab ära kasutatud meetme tänavune eelarve, 200 000 eurot. Toetusega hüvitatakse kuni 30% investeeringu abikõlblikust kulust. Taotlemise tingimuste kohta vt PRIA kodulehelt ja artiklist.

Aasta lõpuni saab PRIAle esitada taotlusi EMKF “Kalapüügi-ja vesiviljelustoodete töötlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi läbiviimise toetuse (meede 4.4.3) saamiseks. Toetuse abil tehtava auditi tulemusel leitakse need  kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisse tehtavad investeeringud (sh jäätmete töötlemisse), mis aitavad säästa energiat või vähendada mõju keskkonnale. Toetust antakse kuni 50% toetatava tegevuse abikõlblikust maksumusest. Toetuse maksimaalne suurus taotluse kohta on energiaauditi tegemiseks 7500 eurot ja ressursiauditi tegemiseks 15 000 eurot. Meetme tänavune eelarve on 300 000 eurot.

Tagasi algusesse



Pindalatoetusi saab hilinenult taotleda 16. juunini

22. mail lõppes hektaripõhiste pindalatoetuste, MAK loomatoetuste ja üleminekutoetuste taotluste esitamise põhiperiood. 16. juunini saab esitada hilinenud taotlusi, aga toetusi vähendatakse siis 1% iga hilinetud tööpäeva kohta. Vähendamist ei toimu, kui 22. maiks on taotlus ära esitatud ning kuni 16. juunini tehakse selles muudatusi: lisatakse põlde, täpsustatakse kasvatatavaid kultuure ja põldude piire jne.

Erandiks on mahetoetus, mille puhul  tuli PRIAle esitatavale taotlusele 22. maiks lisada kõik põllud, millele soovitakse saada mahetunnustust. Pärast 22. maid saab küll taotlusele põlde lisada, aga mahetunnustust nendele lisatud põldudele enam ei saa.

Taotleda saab järgmisi toetusi:

Otsetoetused: ühtne pindalatoetus (ÜPT) ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus (ROH); noore põllumajandustootja toetus (NPT); puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus (PKV); jätkata saab väikepõllumajandustootja (VPT) kavas osalemisega.

Üleminekutoetuste - põllumajanduskultuuri üleminekutoetuse ja heinaseemne üleminekutoetuse taotlemine toimub 2010.a määratud toetusõiguste alusel, mis on seotud varasematel referentsaastatel kindlakstehtud andmetega. Toetusõigusi saab ka üle anda ja pärandada, aga toetuse taotleja peab tegelema põllumajandustootmisega. 

MAK 2007-2013 toetustega - mahepõllumajandusliku tootmise toetus (MAH); kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (Sangaste); ohustatud tõugu looma pidamise toetus (OTL); poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (PLK)  - saab jätkata olemasolevat 5-aastast kohustust või asendada uue MAKi meetme kohustusega.

MAK 2014-2020 toetuste kohustusi saab jätkata või alustada. NB! kohustust ei saa alustada või suurendada maa-aladel, mis jäävad Rail Balticu raudtee trassikoridori!

1. Keskkonna- ja kliimameedme ehk põllumajanduslik keskkonnatoetus: keskkonnasõbraliku majandamise toetus (KSM); keskkonnasõbraliku aianduse köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse toetus (KSK); keskkonnasõbraliku aianduse puuvilja- ja marjakasvatuse toetus (KSA); piirkondlik mullakaitse toetus (MULD); kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus  (SORT); ohustatud tõugu looma pidamise toetus (OTL); poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (PLK).

2.Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus (MAH).

3.Loomade  heaolu toetus (LHT).

4.Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antav toetus (NAT).

Tagasi algusesse



Juunikuus planeeritud taotlusvoorud

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse taotlusi võtab 29.maist 14. juunini SA Erametsakeskus. Taotlusi saab esitada ka e-PRIAs, juriidilistele isikutele on selle kasutamine kohustuslik. Taotlusvooru eelarve on 2,3 miljonit eurot. Sellest 700 000 eurot on ette nähtud metsakahjustuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks ja kahjustatud metsa taastamiseks. 1,6 miljonit eurot on metsade elujõulisuse ja majandusliku väärtuse parandamiseks (sh hooldusraieks).

MAK meetme 4.2.1 “Mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus” kolmas taotlusvoor toimub varem planeeritust hiljem, 26.-30. juunil ja selle eelarve on tänavu 3,65 miljonit eurot. Meetme määrust veel pole ja kodulehele paneb PRIA materjalid välja pärast määruse valmimist maaeluministeeriumis.

Tagasi algusesse


Pane tähele!


Pikendati investeeringu elluviimise tähtaegu

16. mail allkirjastas maaeluminister määruse muudatuse, millega MAK meetme „Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus“ klient, kelle taotlus on rahuldatud enne 11. veebruari 2017. aastal ehk esimeses kolmes selle meetme taotlusvoorus, võib

1) viia tegevuse ellu, võtta toetuse abil ostetud või ehitatud investeeringuobjekti sihtotstarbeliselt kasutusse ning esitada investeeringu tegemist tõendavad dokumendid kolme aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;

2) võtta toetuse abil ostetud investeeringuobjekti sihtotstarbeliselt kasutusse kolme aasta jooksul ning viia tegevuse ellu ja esitada investeeringu tegemist tõendavad dokumendid viie aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kui investeeringuobjekt ostetakse liisingulepingu alusel.

Varasemalt oli see tähtaeg kaks aastat.

Tagasi algusesse



PRIA teenindusajad muutuvad

Alates 1. juulist 2017 muutuvad PRIA  teenindusajad.

Maakondlikud teenindusbürood on avatud esmaspäevast neljapäevani kell  9.00-16.00. Reedeti on teenindusbürood suletud.

Infotelefonide tööaeg on esmaspäevast reedeni kl 9.00-16.00. Loomatoetuste ja pindalatoetuste teemadel palume helistada tel 7377 679, investeeringutoetuste küsimustes tel 7377 678.

Tagasi algusesse


Teadmiseks


Muudatustest praktikatoetuse tingimustes

4. mail 2017 hakkas kehtima uus põllumajandus-, maamajandus- ja veterinaaria valdkonna praktikatoetuse määrus. Toetusega hüvitatakse kulutusi seoses nende valdkonna erialadel õppijate praktika juhendamisega. Alates sellest aastast saavad toetust taotleda ka veterinaararstid, kes on spetsialiseerunud põllumajandusloomadele ning tegelevad veterinaarpraksisega füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtja kaudu, kellega tal on lepinguline suhe. Praktika peab olema läbi viidud põllumajandusloomadega.

Määruse lisas 1 on kirjas toetatavad õppekavad. Täpsustamiseks on õppekavadele juurde lisatud koodid, mis peavad olema kirjas nii taotlusel kui ka praktika korraldamiseks sõlmitud lepingus. Erinevalt varasemast on lubatud praktikat teha ka riigipühadel ja puhkepäevadel, arvestades maksimaalselt viis tööpäeva nädala kohta. Praktikajuhendajate kohta käivad nõudeid ja muid toetusega seotud tingimusi  saab vaadata PRIA kodulehelt.

Praktikatoetuse taotlusi võetakse vastu 1. kuni 10.oktoobrini, toetatav praktika peab olema toimunud ajavahemikus 1.10.2016 – 30.09.2017. Eelarve toetuste maksmiseks on 160 000 eurot.

Tagasi algusesse



Kuidas toimuvad pindalatoetuste taotlejate kohapealsed kontrollid

Kohapealseid kontrolle tehakse kontrollvalimi alusel. Kohapealsete kontrollidega alustatakse juulis ning kontrollid kestavad oktoobri lõpuni. Nõuetele vastavuse nõuete täitmist kontrollitakse aastaringselt. Sõltuvalt taotletud toetusliigist võivad kohapealseid kontrolle teatud nõuete osas läbi viia lisaks  PRIA-le ka Keskkonnaamet, Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) ja Põllumajandusamet (PMA). Nõuetele vastavuse kontrolle viivad läbi PRIA, Keskkonnainspektsioon, VTA ja PMA

Kui Teid teavitatakse kontrollist, siis tuleb kuulata hoolikalt, milliseid dokumente soovib kontroll näha ja need valmis panna. Soovitatav on taotlejal või tema esindajal olla kohapealse kontrolli toimumise juures.

Olenevalt taotletud toetustest on pindalatoetuste ja loomatoetuste ning nõuetele vastavuse nõuete kohapealse kontrolli käigus vaja esitada järgnevad dokumendid:

põlluraamat (kõik pindalatoetused) 

viljavaheldus- või külvikorraplaan (Keskkonnasõbraliku majandamise (KSM), mahepõllumajandusliku tootmise (MAH) toetuse ja nõuetele vastavuse puhul); 

  • väetusplaan (KSM); 
  • kehtiv taimekaitsetunnistus (KSM);
  • taimekaitseseadme ülevaatust tõendav dokument (KSM); 
  • mullaanalüüside katseprotokollid (KSM, MAH, KSA, KSK);
  • sertifitseeritud seemnetega külvatud seemne müügipakendite etiketid ja sertifitseeritud seemne ostmist tõendavad dokumendid (Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (SORT), KSM); 
  • karjatamispäevik ja loomapassid (LHT);
  • maa kasutusõigust tõendav dokument ja kohapealse kontrolli juures viibiva isiku esindusõigust kinnitav dokument (vajadusel); 

Kohapeal kontrollitakse, kas maakasutus vastab taotletule ja/või kas toetuse saamise nõuded on täidetud. Põldude pindalade mõõtmiseks kasutatakse kohapeal kalibreeritud GPS-seadmeid.

Lisaks kontrollib teenistuja visuaalselt ning vajadusel mõõdab GPSiga, kas pindala hulka arvestatud maastikuelemendid vastavad nõuetele (näiteks sõltuvalt maastikuelemendi tüübist kontrollitakse selle suurust, laiust, kõrgust või pikkust, asukohta jms) ja mõõdab GPSiga, kas ökoalad vastavad nõutud parameetritele. Samuti kontrollitakse, kas ökoalad ja maastikuelemendid asuvad taotlusele märgitud asukohas ning kas põllu maakasutus vastab maastikuelemendiga seotud maakasutusele.

Loomadega seotud kontrollide puhul on lisaks oluline, et kui kliendile on kontrollist teatatud, tuleb tal kontrollitavad loomad kokku ajada ja hoida loomi selliselt, et oleks võimalik kontrollida:

* veise ja lamba kõrvamärkide olemasolu ja identifitseerimisenumbrit;

* hobuse transpondri numbrit, kui hobusele on paigaldatud transponder; muul juhul hobuse välimikku.

Kui majapidamises on mitme ettevõtte loomi, tuleb kontrollivalimisse sattunud kliendil loomad teiste ettevõtete loomadest eraldada. Vajadusel tuleb ajada loomad väiksesse koplisse või aedikusse. Loomad tuleb eraldada selliselt, et neid ei vigastata.

 Tagasi algusesse



Tagasirajatud püsirohumaa (TAR) andmetest taotlusel

PRIA kontrollib pindalatoetuste taotlustele märgitud TAR (tagasirajatud püsirohumaa) maakasutusega põldude andmeid. Kontrollitakse, kas  taotleja poolt taotlusele märgitud TAR maakasutuse tüübiga põldude pindalade summa vastab taotleja tagasirajamise-kohustusele. Kui taotleja on rajanud tagasi nõutavast vähem püsirohumaad, teavitatakse teda ning tal saab taotlusele TAR maakasutustüübiga põlde lisada kuni 16.juunini 2017 (kaasa arvatud) või muuta olemasolevate põldude maakasutuse tüüpi.

Maakasutajale saadetakse teavitus ka  siis, kui ta on märkinud taotlusele TAR põlde rohkem kui 0,30 ha võrra suuremas ulatuses kui on tema tagasirajamise kohustus. Sel juhul peab ta vähendama TAR maakasutustüübi pindala taotlusel, muutes põldude maakasutuse tüüpe vastavalt rohumaa tegelikule vanusele.

 Soovitame taotlejatel, kes märkisid TAR maakasutusega põlde kohustusest rohkem kui 0,30 ha võrra suuremas ulatuses, oma taotluse üle vaadata ja teha vajalikud parandused.  Sama peaksid tegema ka need mahetaotlejad ja väiketootjate kavaga liitunud taotlejad, kes märkisid taotlusele TAR maakasutustüübiga põlde.

Taotlejat teavitatakse ning küsitakse täpsustavat infot ka juhul, kui taotlusele märgitud TAR maakasutustüübiga põld oli juba 2016. aastal püsirohumaa või kui vastav põllumassiiv on kantud registrisse peale 31. detsembrit 2016.

Tagasi algusesse



Veekaitsevööndiga kaasnevad piirangud

2017. a alates on taotlejale e-PRIAs põldude joonistamisel kättesaadav info veekaitsevööndite kohta. Keskkonnainspektsioon kontrollib veekaitsevööndis väetiste ja Põllumajandusamet taimekaitsevahendite kasutamise keelust kinnipidamist. Nõude rikkumise tuvastamisel vähendatakse toetusi nõuetele vastavuse nõuete rikkumise eest. Tulenevalt veeseadusest on veekaitsevööndis keelatud majandustegevus (väljaarvatud heina niitmine), mistõttu ei tohiks sinna külvata ega maha panna põllukultuure (näiteks teravili, kartul, raps jm). Selle nõude täitmist kontrollib Keskkonnainspektsioon ja rikkumise tuvastamisel võidakse algatada väärteomenetlus. 

 Tagasi algusesse



Mida näitab keskkonnatundlike püsirohumaade kaardikiht

Keskkonnatundlikeks püsirohumaadeks loetakse püsirohumaad, mis asuvad NATURA 2000 võrgustiku alal ning mille muld on turvasmuld. PRIA veebikaardil on näha keskkonnatundlike püsirohumaade kaardikiht. Kaardikiht on moodustatud PRIA poolt, kasutades alusmaterjalidena Põllumajandusuuringute Keskusest saadud turvasmulla kaardikihti ning NATURA 2000 kihti, mis on Keskkonnaagentuuri hallatava Eesti Looduse Infosüsteemi - Keskkonnaregistri (EELIS) üks kihtidest.

Juhime tähelepanu, et keskkonnatundlike püsirohumaade kihi objektid on ka väljaspool põllumassiivide piire nendes kohtades, kus on samal kohal ainult turvasmuld ning NATURA 2000 ala. See on tehtud eesmärgiga anda taotlejatele e-PRIAs taotlemisel hoiatavat infot, et kui nad märgivad sellised alad püsirohumaadena taotlusele, kaasnevad sellega ka keskkonnatundlikele püsirohumaadele kehtivad nõuded. Keskkonnatundlike püsirohumaade säilitamise nõue tekibki alles siis, kui lisaks NATURA 2000 alale ning turvasmullaga alale on samal kohal veel ka püsirohumaa ning selline maa on kantud pindalatoetuste taotlusele.

Tagasi algusesse

 

Selgusid sigade ja mesilasperede arvud

15. maiks tuli seapidajatel esitada põllumajandusloomade registrile enda sigade arv 1.mai seisuga. Kokku esitas andmed 96 seapidajat, kes peavad sigu 124 loomapidamiskohas, kokku on neil 288927 siga.

Sigade arv maakonniti 1.05.2017 seisuga

Maakond

Sigade arv

VILJANDI MAAKOND

81335

LÄÄNE-VIRU MAAKOND

48953

SAARE MAAKOND

29541

PÕLVA MAAKOND

29011

HARJU MAAKOND

22572

JÕGEVA MAAKOND

17555

TARTU MAAKOND

17063

RAPLA MAAKOND

10739

VÕRU MAAKOND

10519

PÄRNU MAAKOND

8418

LÄÄNE MAAKOND

7742

IDA-VIRU MAAKOND

4193

JÄRVA MAAKOND

1109

VALGA MAAKOND

151

HIIU MAAKOND

26

Aasta varem, seisuga 1.mai 2016 olid registris andmed 221 seapidaja, 256 seakasvatuskoha ja 290981sea kohta.

15. maiks tuli mesinikel esitada põllumajandusloomade registrile enda mesilasperede arv 1.mai.2017. seisuga. Kokku esitas andmed 1019 mesinikku 2086 mesila kohta, kus on 21990 mesilasperet.

Mesilaspered maakonniti 1.05.2017 seisuga

Maakond

Mesilasperede arv

LÄÄNE-VIRU MAAKOND

3042

TARTU MAAKOND

3023

PÄRNU MAAKOND

2648

JÕGEVA MAAKOND

2190

SAARE MAAKOND

2177

HARJU MAAKOND

1452

VALGA MAAKOND

1421

VILJANDI MAAKOND

1204

JÄRVA MAAKOND

1152

PÕLVA MAAKOND

1023

VÕRU MAAKOND

637

LÄÄNE MAAKOND

626

RAPLA MAAKOND

555

IDA-VIRU MAAKOND

481

HIIU MAAKOND

359

Aasta varem oli registri andmeil 1.mai seisuga mesinikke 1510, mesilaid 2655 ja mesilasperesid 25804.

 Tagasi algusesse


Hea lugeja!

Kui Te veel ei ole infokirja tellija, siis liituge infokirja listiga ja edaspidi saate teavituse iga uue infokirja valmimisest enda postkasti! Infokirjaga listiga saab liituda PRIA kodulehe paremas servas asuva liitumiskastikese kaudu.



 

Kliki siia, et end uudiskirja saajate listist eemaldada
pria@pria.ee www.pria.ee