Esilehele

PRIA infokiri - juuli 2017


     

Lõppenud taotlusvoorud

Käimasolevad ja saabuvad taotlusvoorud

Pane tähele!

Teadmiseks





Lõppenud taotlusvoorud


Väikeettevõtjad soovivad põllumajandustoodete töötlemise toetusteks 4,8 miljonit eurot

 

30. juunil lõppes PRIAs meetme „Mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus“ kolmas taotlusvoor. Laekus 32 taotlust, millega taotletakse toetusteks 4 748 495 eurot. Pikemalt vt pressiteatest

 

Tagasi algusse

Püügivahendi parendamise toetust sai taotleda vaid paaril päeval

 

10. juulil algas EMKF meetme „Püügivahendi parendamise toetus“ esimene taotlusvoor, mis pidi kestma 30. novembrini või taotlusvooruks eraldatud eelarve - 780 000 eurot – ammendumiseni. Digitaalselt allkirjastatud taotlused hakkasid PRIAsse laekuma juba 10. juuli südaööst alates. Järgmise päeva lõunaks oli esitatud üle 30 taotluse, millega sooviti toetust üle 1 miljoni euro. Seetõttu peatas PRIA 11. juulil taotluste vastuvõtu eelarve ammendumised tõttu. Kellel jäi kavandatud taotlus seekord esitamata, neil soovitame toetust taotleda järgmises taotlusvoorus, mis eeldatavalt toimub 2018. aastal.

 

Tagasi algusse


Käimasolevad ja saabuvad taotlusvoorud


Pikema aja jooksul kestvad taotlusvoorud


LEADER kohalikuks arenguks (projektitoetused, MAK meede 19) taotlemine jätkub. Meetme info juures on ka tabel PRIA määratud toetuste kohta, mida jooksvalt täiendatakse. NB! Taas on võimalik maksetaotluste esitamine vana e-PRIA teenuse vahendusel.

Koolipiima ja koolipuuvilja toetus –toetuste taotlemine toimub jooksvalt. Tulekul on uus meede – koolikava toetus -, milles osalemiseks tuleb alates 1. augustist taotleda uus heakskiit (ka neil, kel on koolitoiduprogrammides osalemise heakskiit varasemalt saadud).

Piimatoodete sekkumiskokkuostu pakkumine kestab 30. septembrini 2017, kokkuostu saab pakkuda võid ja lõssipulbrit.

Puu- ja köögiviljasektori erakorralist toetust saab igas EL liikmesriigis taotleda kokku 3000 tonni teatud viljade turult kõrvaldamise, saagi koristamata jätmise või toorelt koristamise hüvitamiseks. Taotlusi saab PRIA vahendusel esitada 31. juulini 2017.

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) - kohalikud algatusrühmad saavad PRIAle esitada projektitaotlusi, mis eelnevalt esitati neile kohapeal toimunud taotlusvoorudes. Igale piirkonnale on kinnitatud projektide rahastamiseks oma eelarve ning otsused teeb PRIA 50 tööpäeva jooksul pärast taotluste PRIAsse laekumist.

Kalanduse algatusrühma koostöötegevuse toetust (EMKF meede 3.4) saab taotleda kalanduse kohalik algatusrühm, kelle kohaliku arengu strateegia on Maaeluministeeriumis heaks kiidetud ning kes viib toetatavat tegevust ellu koostöös vähemalt ühe koostööpartneriga, kes samuti rakendab kogukondlikult juhitavat kohaliku arengu strateegiat liidus või sellest väljaspool.

EMKF meetme 1.21 „Rannapüügilaeva energiatõhususe parendamise toetus”  taotlusi hakkas PRIA kaluri kalapüügiluba omavatelt kalalaevade omanikelt vastu võtma alates 31. märtsist. Vastuvõtt kestab 30. novembrini või seni, kuni saab ära kasutatud meetme tänavune eelarve, 200 000 eurot. Toetusega hüvitatakse kuni 30% investeeringu abikõlblikust kulust. Taotlemise tingimuste kohta vt PRIA kodulehelt ja artiklist.

Aasta lõpuni saab PRIAle esitada taotlusi EMKF “Kalapüügi-ja vesiviljelustoodete töötlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi läbiviimise toetuse (meede 4.4.3) saamiseks. Toetuse abil tehtava auditi tulemusel leitakse need  kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisse tehtavad investeeringud (sh jäätmete töötlemisse), mis aitavad säästa energiat või vähendada mõju keskkonnale. Toetust antakse kuni 50% toetatava tegevuse abikõlblikust maksumusest. Toetuse maksimaalne suurus taotluse kohta on energiaauditi tegemiseks 7500 eurot ja ressursiauditi tegemiseks 15 000 eurot. Meetme tänavune eelarve on 300 000 eurot.

EMKF „Kalapüügi innovatsioonitoetust“ saab taotleda eelnevalt Maaeluministeeriumi heakskiidu saanud toetuse kasutamise kava alusel; kava on  avaldatud ka PRIA kodulehel eelarvega 1 813 072,5 eurot. Kavas nähakse ette, kes võib toetust taotleda, toetatava tegevuse nimetus, eesmärk ja elluviimise tähtaeg ning toetava tegevuse eeldatav maksumus ja toetuse määr. Taotlusi toetuse saamiseks võtab vastu PRIA.

EMKF „Vesiviljeluse innovatsioonitoetust“ saab samuti taotleda heakskiidetud kava alusel. Tänavune eelarve kavas kinnitatud tegevuste elluviimiseks on 1 639 931,95 eurot. Taotlusi toetuse saamiseks võtab vastu PRIA.

 

Tagasi algusse

Saabuvad taotlusvoorud

Teadmussiirde ja teavituse toetus – üleriigilised tegevused

 

14.-18. augustil saab PRIAle esitada teadmussiirde ja teavituse toetuse taotlusi üleriigilise ulatusega tegevusteks (MAK meede 1.15). Kolmanda taotlusvooru eelarve on 413 865 eurot ja jaguneb võrdselt viie valdkonna tegevuste vahel – taimekasvatus, loomakasvatus, metsandus, toiduainetööstus, ettevõtte majandamine – igale valdkonnale 82 773 eurot.

Pikaajaliste programmide elluviijate ja elluviidavate tegevuste teemad ning ajakavad on veebiaadressil http://www.pikk.ee/valdkonnad/teadmussiirde-pikaajalised-programmid/. Teemade sisulise kattuvuse vältimiseks palume toetuse taotluse koostamisel kindlasti tutvuda pikaajaliste programmide raames planeeritavate teemadega.

 

Tagasi algusse

 

Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus

 

28. augustist 4. septembrini saavad noortalunikud PRIAst taotleda põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust. Toetust saab taotleda ainult e-PRIA vahendusel ning 21. augustil avame uues e-PRIAs taotluste eeltäitmise.

Toetust rahastatakse MAKi meetmest 6.3, mille tänavune eelarve on 5 miljonit eurot. Üks taotleja võib perioodil 2014-2020 saada noortaluniku toetust ühel korral summas kuni 40 000 eurot. Toetuste määramise kohta teeb PRIA otsused 60 tööpäeva jooksul pärast taotluste vastuvõtu lõppu.

Tingimused toetuse saamiseks on valdavalt samasugused, nagu mullu sügisel toimunud esimeses taotlusvoorus. Tingimused kehtestab maaeluministri määrus, millesse on tehtud sisulisi muudatusi:

Muutus vanusepiiri nõue – varem pidi ettevõtja olema taotluse esitamise ajal alla 40 aasta vana, nüüd saavad taotlusi esitada ka 40-aastased.

Teine muudatus sätestab, et toetust ei saa sellise tegevuse elluviimiseks, mis jääks Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas algatatud maakonnaplaneeringute kohaselt Rail Balticu trassikoridori.

Tartumaa Põllumeeste Liit korraldab taotlemisest huvitatutele augustikuus ka kaks infopäeva, mille kohta on täpsem info ja registreerimislehed MES nõuandeteenistuse kodulehel sündmuste kalendris.

 

Tagasi algusse

 

 


 Pane tähele!


Pindalatoetustega seotud tähtaegadest ja kontrollist

 

Alanud on iga-aastane pindalatoetuste ja loomapõhiste MAK meetmete kohapealse kontrolli periood, mis kestab oktoobri lõpuni. Taotlejal või tema esindajal soovitame olla kohapealse kontrolli juures. Kui taotlejale teatatakse kontrollist ette, siis palume hoolikalt kuulata, milliseid dokumente soovib inspektor näha ning need aegsasti välja otsida – nii on kontroll ladusam ja see aitab vältida lisakontrolle.

Pindala- ja loomatoetuste valimi raames teevad oma pädevuse piires kontrolle peale PRIA veel Keskkonnaamet, Veterinaar- ja Toiduamet ja Põllumajandusamet; nõuetele vastavuse osas ka Keskkonnainspektsioon.

Mis on tänavu teisiti?

Lisaks toetuse nõuete ja nõuetele vastavuse reeglite järgimise kontrollimisele tehakse alates käesolevast aastast kohapealseid kontrolle püsirohumaa tagasirajamise nõude täitmise üle. Püsirohumaid pole lubatud mitte mingis ulatuses üles harida. Palume sellega kindlasti arvestada ka järgmise aasta põllutööde planeerimisel. Tuletame meelde, et ülesharimise keeld ei kohaldu vaid väikepõllumajandustootjate toetuse kavaga liitunutele ja mahetootjatele mahetunnustatud maa osas juhul, kui taotleja pole valinud taotlemisel võimalust täita rohestamise nõudeid kogu maal.

Teise uuendusena toimuvad sel aastal 2016. aastal nö „kollase kaardi“ saanute järelkontrollid. „Kollane kaart“ on  teatud toetustel (ÜPT, noore põllumajandustootja, Natura metsa ja põllumaa  toetuste administratiivses või kohapealses kontrollis tuvastatud väikese pinnaerinevuse (2 ha või 3% ning kuni 10%) eest taotlejale antav ühekordne hoiatus, mille korral ei rakendata vähendamist täiel määral, vaid teatud kordaja võrra - pinnaerinevuse eest tehtavat vähendust vähendatakse 50%-i. Tänavu viiakse kõigi 2016. aastal „kollase kaardi“ saanud taotlejate juures läbi vastava meetme raames kohapealne kontroll. Kui ka nüüd tuvastatakse uuesti pinnaerinevus, siis sel aastal toimub sanktsioneerimine tavakorras ning ka 2016. aastal 50% võrra vähendatud pinnaerinevuse sanktsioon arvatakse selle aasta toetusest maha.

Vajadusel saadab PRIA taotlejatele teavitusi või järelepärimisi seoses taotluse andmete kontrollimisel tuvastatud puudustega või täpsustamist vajavate asjaoludega. Järelepärimisi tehakse nii telefoni kui ka kirja teel. Tähtaegne vastamine järelepärimisele on kindlasti vajalik, sest vastamata jätmine võib kaasa tuua toetuse vähendamise, taotluse rahuldamata jätmise või toetuse tagasinõudmise.

Taotlejatele kehtivad peamised tähtajad


 Tegevus

Tähtaeg

Kultuur on külvatud, maha pandud või istutatud

hiljemalt 15. juuni

Püsirohumaade hekseldamisega alustamine

lubatud alates 5. juulist

Poolloodusliku koosluse esinemisala niitmine

lubatud alates 10. juulist

Rohumaa niitmine või muul viisil hooldamine, mis annab niitmisega sarnase tulemuse ning niite kokku kogumine

hiljemalt 10. august

Hooldamistööd viljapuu- ja marjaaias – puude ja põõsaste võraaluste ja reavahede niitmine vm viisil hooldamine, mis annab niitmisega sarnase tulemuse; niite kokku kogumine

hiljemalt 10. august

Rohestamise mitmekesistamise tava raames peab põllumajanduskultuur kasvama samal kohal

15. juuni kuni 15. august

Ökoalana märgitud söödil/kesal on hooldamistegevused keelatud

kuni 15. augustini

Looduskaitselise piiranguga alal rohumaa niitmine või muul viisil hooldamine, mis annab niitmisega sarnase tulemuse ning niite kokku kogumine

hiljemalt 20. august

Hooldamistegevus looduskaitselise piiranguga alal viljapuu- ja marjaaias – puude ja põõsaste võraaluste ja reavahede niitmine vm viisil hooldamine, mis annab niitmisega sarnase tulemuse; niite kokku kogumine

hiljemalt 20. august

Kui toetust taotletakse KSM raames mesilaste korjealade rajamise lisategevuse eest, siis peab kasvatama toetusõiguslikul maal mesilasperedest kuni 200 m kaugusel puhaskultuurina vähemalt kolme korjetaime liiki.

kuni 15. august

PLK taotlemise korral niidetava poolloodusliku koosluse niitmine ja niite kokku kogumine

hiljemalt 1. september

PLK taotlemise korral karjatatava poolloodusliku koosluse nõuetekohane karjatamine (rohustu on vähemalt 50% ulatuses madalaks söödud, ülejäänud ala valdavalt söödud).

hiljemalt 1. oktoober

Lämmastikku siduva kultuuri kasvatamisel ökoalana ei ole lubatud nimetatud ala sisse künda ega kasutada muid taimikut kahjustavaid mullaharimisviise va talivilja kasvatamise korral.

kuni 15. oktoober

KSM ja MAH taotlejatel peab nõutud ulatuses maad olema talvise taimkatte all

1. november kuni 31. märts

KSM ja MAH taotlejad peavad saatma nõutud hulga mullaproove analüüsimiseks akrediteeritud laboratooriumisse

1. detsember

 

Tähtaegadest rohumaadel toimuva põllumajandusliku tootmise korral

Tootmiseks kasutataval rohumaal peab kohalikele normidele vastavatest agrotehnilistest võtetest ja loomakasvatuse tehnoloogiatest tulenevalt olema võimalik üldjuhul hiljemalt 10. augustiks (kaitstaval loodusobjektil asuval põllumajandusmaal hiljemalt 20. augustiks) visuaalselt tuvastada, et vähemalt korra vegetatsiooniperioodi jooksul on rohumaal tegeletud põllumajandusliku tegevusega.  Ilmastikuolude tõttu võib siiski juhtuda, et nendeks  kuupäevadeks ei saa tootmistegevust rohumaadel täielikult lõpetada. Sellest tulenevalt kontrollib PRIA, et esmakordne tootmistegevus rohumaadel oleks tuvastatav hiljemalt 1. septembriks, st rohumaalt on sööt kokku kogutud ja on toimunud piisav karjatamine (vajadusel on karjamaa üle niidetud või hekseldatud, et saavutataks niitmisega sarnane tulemus). Sellist käsitlust toetab ka maaülikooli teadlaste eksperthinnang.

Üksikud erandjuhtumeid, lisaks vääramatule jõule või erandlikele asjaoludele, võib kõne alla tulla lähtuvalt tootmistegevuse eripäradest. Kui pärast 1. septembrit on rohumaal niide maas või on seda maad ilma eelneva tootmistegevuseta hekseldatud pärast hooldamise tähtaega (vt tabelist), siis selline tegevus ei ole käsitletav tootmistegevusena ja sellised põllud ei ole ÜPT jaoks käesoleval aastal toetusõiguslikud.

Tänavu on niitmise toimumise tuvastamisel abiks ka satelliitseire andmed.

 Tagasi algusse

 

Tähelapanuks KSM ja MAH taotlejatele

 

Juba mõnda aega on KSM taotlejate ja aastast 2015 ka MAH taotlejate toetuse peamised vähendamise põhjused tingitud viljavahelduse nõuete rikkumisest. Kuna peagi alustatakse taliviljade külvi, siis palume hoolikalt üle vaadata oma viljavahelduseplaanid ja teha neisse vajadusel korrektuure. Kordame üle KSM ja MAH taotlejatele kehtivad viljavahelduse nõuded:

* samal maal võib kasvatada sama liiki põllukultuuri või köögivilja kuni kahel järjestikulisel aastal;

* samal maal võib kasvatada teravilja kuni kolmel järjestikusel aastal;

* ristõieliste sugukonda kuuluvaid põllumajanduskultuure võib kasvatada samal maal mitte tihedamini, kui igal neljandal aastal, st kolm aastat peab vahet olema.

Nende nõuete võimalikust rikkumisest annab e-PRIA juba toetuse taotlemise ajal infot, mida palume alati hoolega jälgida.

Viljavahelduse nõuete rikkumisel rakendatavate sanktsioonide kohta saab infot PRIA kodulehelt: MAH hindamismaatriks ja KSM hindamismaatriks.

 

Tagasi algusse

 

 


Teadmiseks

 

Pindalatoetuse taotlemine põllumajandusliku majapidamise ülevõtmisel

Kui pärast toetuse taotluse esitamist läheb kogu põllumajanduslik majapidamine ühelt omanikult teisele, siis on võimalik toetuse maksmine uuele omanikule. Selleks peab põllumajandusliku majapidamise üle võtnud isik ülevõtmisperioodil esitama PRIAle majapidamise ülevõtmist tõendavad dokumendid ja taotlema toetuse maksmist. Selleks võib ta esitada soovitusliku vormi, mille leiab PRIA kodulehelt.  

Andmeid majapidamise ülevõtmise kohta saab esitada 1. septembrini. Ülevõtmise puhul antakse kõik üleandja toetuse taotlemisega kaasnevad õigused ja kohustused ülevõtjale.

 

Tagasi algusse

 

 Selgituseks põllumajandusloomade registri teavitamise tähtaja arvestamise kohta


PRIA registrite osakond selgitab, kuidas toimub 2017. aastal loomadega seotud sündmusest „Esmakordne poegimine, kui järeltulijat ei ole võimalik märgistada“ teatamise seitsmepäevase tähtaja nõude kontrollimine.

Põllumajandusloomade registrit tuleb loomapidajal teavitada igast loomaga toimunud sündmusest seitsme päeva jooksul selle toimumisest arvates. Juhtumitel, kus veise, lamba või kitse esmajärglane sureb, kaob või tapetakse enne, kui teda jõutakse märgistada (veiste puhul on märgistamise tähtaeg 20 päeva ning lammaste ja kitsede puhul kuus kuud), tuleb loomapidajal teavitada sellest kui  sündmusest  „Esmakordne poegimine, kui järeltulijat ei ole võimalik märgistada“.

Seni pole registri teavitamise vormil ja e-teenuses loomapidaja jaoks otsest infovälja looma esmajärglase surma/kadumise/tapmise kuupäevast teavitamiseks. Seetõttu on tähtaegade kontrolli tulemused tekitanud vaidlusi. PRIA seisukoht on, et seda seitset sündmusest teavitamise päeva tuleb lugema hakata esmajärglase surma/kadumise kuupäevast, kuna enne looma surma/kadumist ei ole loomapidajal võimalik ette teada, et tekib vajadus sellest teavitada.

Et nõuet mitte kontrollimata jätta, kontrollib PRIA 2017. aastal teavitamise kohustuse seitsme päeva nõude täitmist arvestatuna kõige viimasest võimalikust kuupäevast, millal loomapidaja pidi esmajärglase igal juhul märgistama. Kui loom jääb kadunuks, hukkub või tapetakse sellel viimasel kuupäeval ning järglast ei saa märgistada, peab loomapidaja teavitama sündmusest „Esmakordne poegimine, kui järeltulijat ei ole võimalik märgistada.“

Näited.

Kui veis poegis esmakordselt 03.01.2017, siis tuli loomapidajal märgistada järglane hiljemalt 23.01.2017 ning teavitada registrit märgistamisest seejärel seitsme päeva jooksul ehk hiljemalt 30.01.2017.

Kui loomapidaja teavitab sündmusest „Esmakordne poegimine, kui järglast ei ole võimalik märgistada“, kus poegimise kuupäev on 03.01.2017, siis hilinenult teavitamist hakatakse arvestama alates 30.01.2017 ehk üks päev hilinemist on juhul, kui teavitamine esitati registrile 31.01.2017.

Kui lammas/kits poegis esmakordselt 03.01.2017, siis tuli loomapidajal märgistada järglane hiljemalt 04.07.2017 ning teavitada registrit märgistamisest seitsme päeva jooksul ehk hiljemalt 11.07.2017. Kui loomapidaja teavitab sündmusest „Esmakordne poegimine, kui järglast ei ole võimalik märgistada“, kus poegimise kuupäev on 03.01.2017, siis hilinemist hakatakse arvestama alates 11.07.2017 ehk üks päev hilinemist on juhul, kui teavitamine esitati registrile 12.07.2017.

Seega – veiste puhul on kõnealuseks tähtaegseks teavitamiseks aega 20+7 päeva, lammaste ja kitsede puhul  6 kuus kuud + 7 päeva.

Lisame selgituseks, et sündmuse „Esmakordne poegimine, kui järeltulijat ei ole võimalik märgistada“ poegimise-kuupäeva järgi arvestatakse põllumajandusloomade registris nende loomade staatuse (lehmik → lehm; utt-tall → utt; kits-tall → kits) muutumist, kelle esmajärglane jääb kadunuks, hukkub või tapetakse  karjas, kus ta sündis, enne kuue kuuseks saamist (lambad ja kitsed) või 20 päevaseks saamist (veised).

Kui tekkis küsimusi, siis palume ühendust võtta PRIA registrite osakonna infotelefonil 731 2311 või e-posti aadressil loomade.register@pria.ee

 

Tagasi algusse

 

Kust näevad taimekaitsevahendi kasutajad mesilate andmeid?

Määrusega “Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded” on sätestatud, et kui mesinik on teavitanud taimekaitsevahendi kasutajat oma mesila olemasolust, teavitab taimekaitsevahendi kasutaja kavandatavast taimekaitsetööst vähemalt 48 tundi enne taimekaitsevahendiga pritsimise alustamist seda isikut, kelle mesipuud asuvad kuni kahe kilomeetri kaugusel põllust, kus taimekaitsevahendit kavatsetakse kasutada.

Põllumehed, kes kasutavad oma põldudel taimekaitsevahendeid, saavad vaadata mesilate asukohti ning mesiniku kontaktandmeid (kui viimane on nõustunud nende avaldamisega) PRIA avaliku veebikaardi https://kls.pria.ee/kaart/ kaudu. Vahelehel „Kihid“ tuleb teha märge kihi „Mesilad“ ette (võimalus märke tegemiseks avaneb, kui kaarti suurendada (zoomida) ja kihi nimetus muutub tumedamaks.

Konkreetse mesila andmete vaatamiseks klikkige vastava mesila ikoonil.

Kõigil mesilasperede omanikel on kohustus mesilad registreerida ja teatada PRIA põllumajandusloomade registrile igal aastal 15. maiks andmed oma mesilasperede kohta, vt rohkem infot kodulehel. Avalikul veebikaardil kajastuvad mesinike endi edastatud andmed ning see kaart on üks võimalus taimekaitsevahendite kasutajatel teada saada, kus mesilasi peetakse.

 

Tagasi algusse

 


 

Hea lugeja! 

Kui Te veel ei ole infokirja tellija, siis liituge infokirja listiga ja edaspidi saate teavituse iga uue infokirja valmimisest enda postkasti! Infokirjaga listiga saab liituda PRIA kodulehe paremas servas asuva liitumiskastikese kaudu. Sama kastikese abil saate ka enda andmed liitunute hulgast eemaldada ja listist lahkuda.

 

 

 

 

Kliki siia, et end uudiskirja saajate listist eemaldada
pria@pria.ee www.pria.ee