Esilehele

PRIA infokiri - august 2014

  

Mis oli ja mis tuleb

Pane tähele!

Toetused 2015-2020

 


 Mis oli ja mis tuleb


Kestab pindalatoetuste taotluste menetlemine ja taotlejate kontrollimine


16. juunini sai PRIAle esitada taotlusi pindala- ja keskkonnatoetuste saamiseks. Kokku esitati 17 529 taotlust, neist üle poole e-PRIA vahendusel. Eelmise aastaga võrreldes suurenes nii taotletud pind kui ka taotlejate arv, aga mitte sellises ulatuses, et uute maade kasutuselevõtu tõttu oleks põhjust karta ühtse pindalatoetuse ühikumäära olulist langust.

Detailsemat ülevaadet tänavusest taotlemisest meetmete ja maakondade lõikes vaata uudisest Üle poole pindalatoetuste taotlustest esitati PRIAle elektrooniliselt (03.07.2014).

Tagasi algusesse

 

Piimakvoodi suurendamist taotleti rohkem kui kvooti juurde anda oli


1.-15. juulini võttis PRIA piimakvoodi omanikelt vastu taotlusi neile 2014/2015 kvoodiaastaks määratud piimakvoodi suurendamiseks. Suurendamiseks oli Eestis võimalik välja jagada tarnekvooti 13 859 595 kg ja otseturustuskvooti 1 213 822 kg ulatuses.

Taotusi oli laekus kokku 277, neist positiivse otsuse said 273 taotlust ja 4 jäid rahuldamata. Kuna küsitud kvoodikogused olid palju suuremad kui kvooti reservist jaga oli, siis vähendasime määramisel võrdse kohtlemise printsiipi arvestades kõigi tootjate kvoodikoguste suurendatavat osa. Tootjad said põhjendatud taotluste alusel tarnekvooti juurde 16% ulatuses küsitust ja otseturustuskvooti 19% küsitust. 

Kvoodi suurendamist saavad taotleda need, kes täitsid eelmisel kvoodiaastal (1.aprill 2013 kuni 31.märts 014)  vähemalt 90% oma kvoodist. Kvoodi suurendamist arvutatakse nii: 1. aprilli seisuga PRIA registrisse kantud piimalehmade arv korrutatuna kvoodiomaniku  karja keskmise piimatoodangu suurusega lehma kohta Jõudluskontrolli Keskuse andmetel.

Info piimakvoodi, kvoodiomanike, kvoodi täituvuse jm kohta vaata PRIA kodulehelt meetme tutvustusest.  Käesolev kvoodiaasta on viimane ning alates 1.aprillist 2015 ELis enam piima tootmist kvootidega ei reguleerita. Ka viimasel aastal kehtib kord, et riigile kinnitatud kvoodi ületanud riike trahvitakse ning trahv tuleb tasuda kvooti ületanud tootjatel (28,73 eurot iga ületatud 100 kg kohta). Eestil on kvoodi ületamise oht täiesti reaalne. Trahvist hoidumiseks tuleb piimatootjatel aegsasti läbi mõelda võimalused, kuidas jääda kvoodi piiresse. PRIA saadab kvoodiomanikele ka periooditi (6., 9. ja 12. kuu möödumisel) teatised nende individuaalse kvoodi täituvuste kohta.

Tagasi algusesse

 

Alates 1. augustist jõustusid muudatused koolipuuvilja ja -köögivilja taotlemisel

Sellega seoses tuletame kõikidele paberil taotluse esitajatele meelde, et alates 2014/2015 õppeaastast on kasutusel uued taotlusvormid.

Kehtiva määruse ja uued taotlusvormid leiab PRIA kodulehelt koolipuuvilja- ja köögivilja toetuse tutvustuse lisamaterjalide hulgast.   

Pikemalt loe uute muudatuste kohta uudisest Muudatused koolipiima toetuse ning koolipuuvilja ja –köögivilja toetuse taotlemisel (27.06.2014).

Tagasi algusesse

 

Põllumajanduskindlustustoetus sai juulis taotletud, määratud ja makstud

 

1.-10. juulini kestnud põllumajanduskindlustuse toetuse taotlusvoorus esitas kindlustusmakse hüvitamise jaoks toetuse küsimise võimalust 9 ettevõtet, kes olid kindlustanud põllumajandusloomi.

Kõik taotlused olid abikõlblikud, riikliku toetuse eelarvest jätkus raha kõigi taotluste rahuldamiseks ning PRIA maksis välja kokku 9524,14 eurot.

Infot kindlustustoetuse ja selle saajate kohta vt PRIA kodulehelt meetme tutvustusest.

Tagasi algusesse 

 

Käimasolevad taotlusvoorud

Jätkuvad taotlusvoorud
Fond Meede Vastuvõtmise aeg 2014 Vastuvõtmise koht Toetuse määramise tähtaeg
 MAK*   4. Leader-meede projektitoetus  jooksvalt Kõik PRIA maakondlikud teenindusbürood/e-PRIA 60 tööpäeva jooksul arvates PRIAle taotluse esitamise päevast, vajaduse korral 90 tööpäeva jooksul
EAGF*** Koolipuuviljatoetus  läbivalt terve aasta Kõik PRIA maakondlikud teenindusbürood/e-PRIA Toetus määratakse ja makstakse välja hiljemalt 3 kuu jooksul nõuetekohaselt  täidetud taotluse esitamisest arvates
AGF*** Koolipiimatoetus läbivalt terve aasta Kõik PRIA maakondlikud teenindusbürood/e-PRIA Toetus määratakse ja makstakse välja hiljemalt 3 kuu jooksul nõuetekohaselt  täidetud taotluse esitamisest arvates
  Kalandustoodete tootja või töötleja koolitustoetus 2014  1.veebr-31.okt  Posti teel PRIA keskusesse 20 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase taotluse esitamisest
MAK* 1.3.1 Nõuandeteenuse toetamine 3.märts-30.nov  Kõik PRIA maakondlikud teenindusbürood/e-PRIA, lisaks e-posti teel  50 tööpäeva jooksul taotluse vastuvõtmisest, vajadusel 90  tööpäeva jooksul 
Teadaolevad taotlusvoorud, mis algavad augustis
-
Teadaolevad taotlusvoorud, mis algavad septembris
Riiklik**** Praktikatoetus 10.sept-10.okt PRIA keskuses, lisaks saab taotlusi esitada posti teel ja e-posti teel 20 tööpäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates 
Riiklik**** Praktikatoetus kalandustoodete tootjale ja töötlejale 22.sept-8.okt Posti teel: PRIA keskus 20 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise tähtaja lõppemisest

Tagasi algusesse

 

Määratud toetused

Juulis ja augustis määratud toetused
MAK Tootjarühma loomise ja arendamise toetus (MAK meede 1.9) 2014  Nimekiri PRIA kodulehel
  Põllumajanduskindlustustoetus 2014  Nimekiri PRIA kodulehel
MAK Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK meede 4) 2009-2014  Nimekiri PRIA kodulehel
  Koolipiimatoetus Nimekiri PRIA kodulehel
  Koolipuuviljatoetus  Nimekiri PRIA kodulehel

Tagasi algusesse


Pane tähele!

 

 Olulist sigade Aafrika katku vastu valmistumisel

 

Seoses sigade Aafrika katku ohuga kutsub PRIA põllumajandusloomade register üles loomapidajaid võtma registris arvele kõik kohad, kus peetakse sigu või teisi põllumajandusloomi.

Lisaks on sigade kasvatajatel nagunii kohustus teatada PRIA põllumajandusloomade registrile iga aasta 15. maiks  1. mai seisuga karjas olnud sigade arvud ehitiste kaupa (põrsad, võõrdepõrsad, nuumsead, nooremised, emised ja kuldid). Oluline on oma loomad üles anda isegi siis, kui on tegemist vaid ühe sea kasvatamisega oma tarbeks.

Eestis valmistutakse praegu väga tõsiselt sigade Aafrika katku Eestisse jõudmiseks ja täielik ülevaade sigade asukohtadest on väga vajalik. Hilinenud teavitamise eest loomapidajaid ei karistata, vaid informatsioon on vajalik selleks, et ennetustööks ja võimaliku taudi puhkemise korral oleks veterinaararstidel olemas info kõigist loomapidamiskohtadest, kus sigu võib olla.

Loomapidajatel, kes on registreerinud põllumajandusloomade registris ehitise, kus kasvatatakse sigu, kuid reaalselt seal enam sigade pidamisega ei tegelda, tuleks andmed registris kiiremas korras parandada.

Soovitame kõikidel loomapidajatel üle vaadata oma ehitiste andmeid põllumajandusloomade registris e-PRIA kaudu (Loomade registri teenus: Ehitiste andmete vaatamine). Kui andmed on muutunud või tegevus lõpetatud, tuleb sellest registrisse teatada 7 päeva jooksul – kui seni pole seda tehtud, tuleks seda teha nüüd.  Andmeid on võimalik muuta ja sulgeda ka e-PRIA kaudu.

Lisainfot seoses registritoimingutega saab registrite osakonna infotelefonil 731 2311 või e-posti aadressil loomade.register@pria.ee.

Küsimusi ja infot sigade Aafrika katku kahtlusega loomadest saab jätta Veterinaar- ja Toiduameti  vihjetelefonile 605 4750. Samuti on võimalik küsimusi esitada VTA kodulehel asuva vormi kaudu.

 Tagasi algusesse


 Toetused 2015-2020

 

Eesti saatis otsetoetuste rakendamise ettepanekud Euroopa Komisjoni

1.augustil saatis Põllumajandusministeerium Euroopa Komisjonile riiklikud valikud EL ühise põllumajanduspoliitika raames makstavate otsetoetuste rakendamiseks Eestis. Toetuste sihtgrupp on aktiivsed põllumajandustootjad ja raskustes sektorid, eraldi toetused on ette nähtud alustavatele noortele põllumajandustootjatele ja väiketootjatele, avaldas ministeerium pressiteates. 

„Lähtusime uue perioodi otsetoetuste süsteemi kujundamisel sellest, et põllumajandustoetustega peab kaasnema sektoris lisandväärtuse kasv või avalik hüve. See tähendab, et toetused peavad jõudma aktiivsete põllumajandustootjateni ja aitama maapiirkondades töökohti kindlustada,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar. „Tugev põllumajandussektor ja asustatud maapiirkonnad on Eesti toidujulgeoleku ja maaelu jätkusuutlikkuse alus.“

 

Tulevast aastast plaanib Eesti:

- Pindalatoetuse taotlemise võimaldada vaid aktiivsetele tootjatele

- Maksta lisatoetust noortele alustavatele põllumajandustootjatele

- Lihtsustatud korras toetusi väiketootjatele

- Toetusi raskustes sektoritele: piimalehma, lihaveise, ute ja kitse ning puu- ja köögivilja kasvatamise eest.

 

Lisaks tuleb 2015. aastast hakata otsetoetuste saamiseks järgima kliimat ja keskkonda säästvaid põllumajandustavasid ehk nn rohestamist. 

Eesti pidi oma valikud otsetoetuste rakendamise kohta aastatel 2015-2020 esitama Euroopa Komisjonile 1. augustiks. Täpsed tingimused sätestatakse edaspidi põllumajandusministri määrustega, tootmiskohustusega seotud toetuste puhul (vt toetused raskustes sektoritele) peab need enne heaks kiitma Euroopa Komisjon. Selleks on neil aega kuni 8 kuud.  

Perioodil 2014–2020 makstakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames Eesti põllumeestele otsetoetusi enam kui 900 miljoni euro eest. 

Vaata lähemalt Eesti plaanitavaid valikuid otsetoetuste rakendamisel. Küsimusi võib esitada Põllumajandusministeeriumi otsetoetuste büroole OTB@agri.ee .

 Tagasi algusesse

 

ÜPP rakendamise seaduse eelnõu kooskõlastusringil

 

Põllumajandusministeerium saatis 31.juulil ministeeriumide kooskõlastusringile Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rakendamise seaduse eelnõu, mis annab aluse 2014–2020 aasta  eelarveperioodi otse- ja maaelutoetuste väljamakseteks.

Eelnõu reguleerib perioodil 2014-2020 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamist Eestis ja annab põllumajandusministrile volitused kehtestada siseriiklikud reeglid otsetoetuste ja maaelu arengukava otsuste elluviimiseks. 

Põllumajanduslike otsetoetuste rakendamisel on võimalik aastatel 2014-2020 toetustena maksta kokku 900 miljonit eurot. Lisaks on võimalik rakendada riiklikke üleminekutoetusi vastavate vahendite olemasolul samal perioodil kokku 115 miljonit eurot.

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 toetusi rahastatakse kogusummas 1 miljard eurot,  millest 725,9 miljonit eurot tuleb Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2015, enne peab see saama heakskiidu Riigikogus.

 

Loe lähemalt maaelu arengukava (MAK) 2014-2020 kohta Põllumajandusministeeriumi kodulehelt:

-          http://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/eesti-maaelu-arengukava-mak-2014-2020

-          http://www.agri.ee/et/uudised/valitsus-kiitis-heaks-uue-maaelu-arengukava

 Tagasi algusesse


Hea lugeja!

Kui Te veel ei ole infokirja tellija, siis liituge infokirja listiga ja saage teavitus uue infokirja valmimisest enda postkasti! Infokirjaga listiga saab liituda PRIA kodulehe paremas servas asuva liitumiskastikese kaudu!



 

 

Kliki siia, et end uudiskirja saajate listist eemaldada
pria@pria.ee www.pria.ee