Esilehele

PRIA infokiri - aprill 2018

 

Makstud toetused

Määratud toetused

Lõppenud taotlusvoorud

Pane tähele!

Teadmiseks

 


Makstud toetused

I kvartalis maksis PRIA üle 77, 7 miljoni euro toetusi

Ajavahemikus 1. jaanuarist 31. märtsini 2018 maksis PRIA toetusteks välja 77 743 115 eurot. Suurima osa sellest moodustasid väljamaksed eelmisel aastal esitatud MAK hektari- ja loomapõhiste toetuste taotluste alusel.

 Tagasi algusesse

 


Määratud toetused

Turuarendustoetuse veebruaris toimunud taotlusvoorus laekus 53 taotlust, kokku sooviti 1 192 663  eurot. Toetused määrati 41 taotluse alusel summas 750 000 eurot – selline oli ka taotlusvooru eelarve. Rahuldamata jäi 12 taotlust.

Põllumajandusindlustustoetuse märtsikuus esitatud taotluste alusel määrati toetused 10 taotlejale summas 10 000 eurot.

Põllumajandusloomade aretustoetuse tänavune eelarve on 3 825 000 eurot. 15 taotlejale määrati toetusi kokku 3 824 999,99 eurot.

MAK 2014-2020  tootjarühma loomise ja arendamise toetuse kolmandas voorus taotles õigust sellele toetusele 6 tootjarühma, 4 taotlus rahuldati.

Selle toetuse esmakordsel taotlemisel taotlevad tootjarühmad õigust esitada maksenõue viis korda viie aasta jooksul. Kuna toetuse suurus sõltub maksenõude esitamise aastale vahetult eelneva majandusaasta müügitulust, siis määratakse igal aastal toetuse summa eraldi. Määramise aluseks on eraldi avatavas maksetaotluste voorus esitatavad maksetaotlused. Esmakordsel taotlemisel esitatakse maksetaotlus koos taotlusega. Esmakordsed toetuse saajad antud voorus koos esimese aasta summadega on avaldatud toetuse saajate tabelis.

MAK toidukvaliteedikava raames toodetud tootest teavitamise ja toote müügi edendamise toetust soovis jaanuaris toimunud taotlusvoorus üks  taotleja, kellele toetus ka määrati.

MAK keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse taotluse esitasid 4 taotlejat, nendest 3 taotlust rahuldati kogusummas 1 243 767 eurot. Vt toetuse saajad.

  Tagasi algusesse

 

Noortalunikelt oodatakse aruandeid

MAK 2007-2013 põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse 2015.aasta taotlusvoorus toetuste saajatel oli toetuse kasutamise kohta lõpliku aruande esitamise tähtaeg 28.02.2018. Tänaseks on esitamata veel 46 aruannet 217st.

20. aprillil saatis PRIA aruande esitamata jätnutele meeldetuletuskirjad, millega andsime tähtaja dokumentide esitamiseks abikõlblikkuse perioodil toetusega tehtud kulutuste kohta. Kulutuste tegemiseks ehk taotluses esitatud projekti elluviimiseks PRIA tähtaega ei pikenda. Dokumentide esitamata jätmise korral on PRIAl õigus alustada toetuse tagasinõudmist vastavalt EL ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 111 sätestatule.

  Tagasi algusesse

 

Läheneb kiviaedade taastamise tähtaeg

MAK kiviaedade taastamise toetuse 2016. aasta taotlusvoorus toetuse saanutel on investeeringu elluviimise ehk kiviaia valmissaamise ja selle kohta dokumentide esitamise tähtaeg 7. juunil 2018. Praeguseks on 197 toetatud projektist 137 kohta lõplikud maksetaotlused veel laekumata.

  Tagasi algusesse

 


Lõppenud taotlusvoorud

Ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetuse II  taotlusvoor toimus 5.-12. märtsil. Laekus kaks taotlust summas 280 150 eurot, tänavune eelarve võimaldab määrata toetusi 0,5 miljoni euro ulatuses. PRIA teeb otsused hiljemalt 27. juuniks.

EMKF tootmis- ja turustamiskavade toetuse taotlusi võttis PRIA vastu 9.-13. aprillini. Toetuse eesmärk on kalanduse tootjaorganisatsioonide tegevuse edendamine, toetades tunnustatud tootjaorganisatsioonide tootmis- ja turustamiskavade ettevalmistamist ja rakendamist. Toetust saab taotleda vaid see organisatsioon, kelle tootmis- ja turustamiskava on toetatava tegevuse elluviimise kalendriaasta kohta Maaeluministeerium heaks kiitnud.

Tänavu on  toetuste eelarve 300 000 eurot.  Laekus neli taotlust summas kokku 304 443 eurot. PRIA teeb otsused hiljemalt 18. juunil.

  Tagasi algusesse

 

Erakorralist kartuli- ja köögiviljatoetust soovib 142 põllumeest

9.-12. aprillil võttis PRIA vastu erakorralise kartuli- ja avamaaköögivilja toetuse taotlusi neilt, kel saak 2017.a sügisel liigniiskuse tõttu hävines või koristamata jäi. Erakorralise toetuse eelarve on 515 000 eurot ja see jaguneb vastavate ühikumäärade ja hektarite alusel kartuli- ja köögiviljakasvatajate vahel. Kartulipõldude eest taotles toetust 111 põllumeest 439 ha kohta, avamaaköögivilja eest 54 taotlejat 285 ha kohta. Kokku on taotlejaid 142 – osal jäi koristamata nii kartulit kui köögivilja.

Otsused teeb PRIA pärast kontrolle ja maksab toetused välja hiljemalt 30. septembriks.

  Tagasi algusesse

 

Lõppes loomakasvatuse otsetoetuste taotlemine

Loomakasvatuse üleminekutoetusi ja piimalehma kasvatamise otsetoetust sai taotleda 2.-21. märtsini e-PRIAs, pärast seda sai piimalehma toetuse saamiseks taotlusi esitada veel hilinenult 16. aprillini. Taotleja nimel põllumajandusloomade registris olevate loomade eest sai taotleda kolme toetust. – Ammlehma kasvatamise toetust soovib 1604 loomapidajat 47 262 looma eest, ute kasvatamise toetust 742 taotlejat 46 006 ute kohta. Piimalehma kasvatamise toetust soovib 1096 loomapidajat 34 916 lehma eest. Kokku oli loomade eest kolme liiki toetuste taotlejaid 2845.

Lisaks toetustele karjas olevate loomade eest sai esitada soove kolme liiki üleminekutoetuse saamiseks määratud toetusõiguste alusel.

Üleminekutoetuste ühikumäärad kinnitab PRIA 10. juuniks 2018, otsused 22. juuniks ja järgneb toetuste väljamaksmine. Piimalehma kasvatamise otsetoetuse ühikumäär kinnitatakse 1. detsembriks, otsused 10. detsembriks 2018 ja detsembris toimub ka väljamaksmine.

 Tagasi algusesse 

 


Pikema perioodi jooksul toimuvad taotlusvoorud

LEADER kohaliku algatusrühma toetus ja projektitoetus (MAK meede 19.2 ja 19.3) – projektitoetuste taotluste kohapealse vastuvõtu kohta jälgige oma piirkonna LEADER-tegevusgruppide jagatavat infot!

Koolikava toetus – programmis osalemiseks tuleb esmalt esitada heakskiidutaotlus. Pärast heakskiidu kinnitamist saab taotleda toetust lastele jagatud koolipiima ning/või puu- ja köögivilja eest. Taotlemisega seotud toimingud tuleb teha uue e-PRIA vahendusel.

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamise (EMKF meede 3.3) projektitoetuse taotluste vastuvõttu korraldavad kalanduspiirkondade kohalikud algatusrühmad esmalt kohapeal, jälgige nende jagatavat infot! Lõplikud otsused toetuste kohta teeb hiljem PRIA.

Kestab kalanduspiirkonna algatusrühma koostöötegevuse toetuse (EMKF meede 3.4) taotluste vastuvõtt PRIAs.

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetuse (EMKF meede 4.4.3) taotlusi võtab PRIA vastu 9. aprillist 31. detsembrini 2018. Meetme tänavune eelarve on 200 000 eurot. Toetuse maksimaalne suurus taotluse kohta on energiaauditi tegemiseks 7 500 eurot ja ressursiauditi tegemiseks 15 000 eurot. Energia- ja ressursiauditi tulemusel leitakse need  kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisse tehtavad investeeringud, mis aitavad säästa energiat või vähendada mõju keskkonnale, samuti investeeringud jäätmete töötlemisse.

Puuviljasektori erakorralise toetuse saamiseks võtab PRIA taotlusi vastu 31. juulini 2018. Hüvitist on võimalus saada seoses saagi koristamata jätmine, turult kõrvaldamise või toorelt koristamisega, mis on toimunud hiljemalt 30. juunini 2018. Enne saagiga kavandatavaid tegevusi esitab taotleja Põllumajandusametile (PMA) vormikohase teatise ning PMA viib läbi kohapealsed kontrollid.

Käimas on teravilja sekkumiskokkuost- 31. maini saab kokkuostu tuua pehmet nisu.

1. märtsist 30. septembrini toimub  Euroopa Komisjoni otsusel või sekkumiskokkuost ja lõssipulbri sekkumiskokkuost. Infot piimatoodete sekkumiskokkuostu kohta saab kodulehelt ja PRIA turukorralduse büroost turukorraldus@pria.ee.

  Tagasi algusesse




Maikuus saabuvad taotlusvoorud

2. mail algab e-PRIAs pindalatoetuste taotlemine

2. mail  alustab PRIA pindala otsetoetuste,  üleminekutoetuste ning maaelu arengukava hektari- ja loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõttu. Tänavu toimub see ainult elektroonilise kliendiportaali e-PRIA vahendusel.

Toetusi on kokku ligi paarkümmend ja nende maksmiseks on eelarves 196,6 miljonit eurot. On ka uusi toetusi ning muudatusi nõuetes – vt pikemalt artiklist!

Milliseid pindala- ja loomatoetusi saab tänavu taotleda?

Otsetoetused: ühtne pindalatoetus (ÜPT) ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade ehk rohestamise toetus (ROH); noore põllumajandustootja toetus (NPT); puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus (PKV). Kes liitusid 2015. aastal väikepõllumajandustootja toetuse (VPT) kavaga, võivad selles jätkata või osalemise katkestada ning saada otsetoetusi tavatingimustel.

Üleminekutoetused taotlejale kuuluvate toetusõiguste alusel: põllumajanduskultuuri üleminekutoetus (PTO) ja heinaseemne üleminekutoetus (SEL). Toetusõigused on taotlejale määratud või toetusõigusi omanud teiselt isikult üle võetud.

MAK 2014-2020 toetused: keskkonnasõbraliku majandamise toetus (KSM); keskkonnasõbraliku aianduse köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse toetus (KSK); keskkonnasõbraliku aianduse puuvilja- ja marjakasvatuse toetus (KSA); piirkondlik mullakaitse toetus (MULD); kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (SORT); ohustatud tõugu looma pidamise toetus (OTL); poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (PLK);  mahepõllumajandusele ülemineku ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus (MAH); loomade heaolu toetus (LHT); Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa toetus (NAT).

Tänavu saab esmakordselt taotleda MAK 2014-2020 piirkondlikku veekaitse toetust (VESI)  -taotleda saab KSM kohustuse võtnud või seda tänavu alustav põllumees, kes hoiab nitraaditundlikul alal põllumajandusmaad 5-aastase perioodi jooksul rohumaana või kel on 5 aasta jooksul 60% KSM toetusõiguslikust maast talvise taimkatte all.

Erakorralist toetust talivilja kasvatajale (ERT) saavad taotleda need, kelle 2017.a esitatud ja rahuldatud ÜPT taotlusel oli kasvatatavaks kultuuriks märgitud talinisu, talirukis, talioder, talitritikale, taliraps või talirüps. ERTi saab taotleda vähemalt 1 ha põllumaa kohta, mille moodustavad vähemalt 0,3 ha suurused põllud, kuhu jäi 2017.a augustist kuni oktoobrini talivili rohkete sademete ja liigniiskuse tõttu külvamata või kus külvid sademete tõttu hävinesid.

Kõigil taotlejatel palume tutvuda soovitud toetuste saamise täpsemate tingimustega ja hinnata, kas nõuete täitmine on teile jõukohane. Täpsemat infot pakuvad meetmete määrused, tutvustused ning juhendid „Abiks taotlejale“, mis avaldatakse PRIA kodulehel www.pria.ee.

  Tagasi algusesse

 

Maamajanduse mitmekesistamise toetuse taotlusvooru aeg pole teada

2018.a taotlusvoorude prognoositavas ajakavas oli MAK meetme „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus“ taotluste vastuvõtu algus esialgu planeeritud 26. aprillile. Taotluste vastuvõtt praegu siiski toimuda ei saa, kuna meetme määrus ei ole Maaeluministeeriumis kinnitatud.

  Tagasi algusesse




Pane tähele!

5-aastastest kohustusest MAK pindala- ja loomapõhiste toetuste taotlemisel

MAK keskkonnasõbraliku majandamise toetuse, mahepõllumajandusliku tootmise toetuse, poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse, piirkondliku mullakaitse toetuse, keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse toetuse ning  ohustatud tõugu looma pidamise toetuse taotlejatel soovitab PRIA enne 2018. a taotluse esitamist tutvuda e-PRIAs oma kehtivate kohustuste andmetega. Enda kohustuste andmeid saab näha vana e-PRIA teenuses „Pindala- ja loomapõhiste toetuste kohustuste andmete vaatamine ja üleandmine“.

MAK 2014-2020 reeglite alusel võetud pindalapõhiste kohustuste puhul ei ole kohustuse vähendamine lubatud. Kohustuse vähendamisel nõutakse makstud toetus tagasi selle maa osas, mille võrra on algse kohustusealuse maa pindala vähendatud.

Toetust ei nõuta tagasi sellise maa osas, millel jätkab kohustuse nõuetekohast täitmist teine põllumajandustootja või mis läheb põllumajanduslikust majapidamisest välja ja millel teine isik kohustust ei jätka. Seega on oluline, et taotleja enne taotluse esitamist kontrolliks üle, millisele pinnale on põllumassiivil/kooslusel kohustus alanud. Sellel pinnal tuleb kohustust täita 5 aastat.

NB! Kohustuse suurenemine ja vähenemine ei kompenseeri üksteist: kui ühele kohustusealusele põllule toetust ei taotleta ja lisatakse kohustuse alla sama suurusega uus põld, siis on esimese põllu osas kohustust vähendatud ja teine põld läheb kohustuse suurenemise arvestusse. Kohustuse jätkamiseks peab taotlusele kohustusealuste põldude kohta tegema vastava toetuse taotlemise märke.  

Kui kohustusealune maa on põllumajanduslikust majapidamisest välja läinud, mistõttu ei saa taotleja enam kohustust jätkata, siis tuleb PRIA-t sellest teavitada.

 Tagasi algusesse 

 

Põllumassiivide registri uuendamine hakkab taotlusperioodiks lõpusirgele jõudma

Eelmisel aastal valmisid uued ortofotod Eesti lõunapoolse osa kohta. Nende alusel uuendab PRIA põllumassiivide ja säilitatavate maastikuelementide piirid. Uuendamine on lõppemas ning uusi piire on seejärel võimalik näha PRIA veebikaardil https://kls.pria.ee/kaart/  Pärast uuendamise lõppu asendatakse ka e-PRIAs põldude andmed kindlakstehtud andmetega. Andmete asendamise kohta palun jälgige infot PRIA kodulehel. Enne kui põldude andmed pole kindlakstehtud andmetega asendatud, palume olemasolevate põldude piire mitte muuta, sest kindakstehtud andmetega asendamisel läheb tehtud töö muidu kaduma. Samuti palume taotlejatel pindalatoetuste taotlemisel silmas pidada, et oluline on kindlasti üle vaadata ja vajadusel muuta oma põldude piirid, sest need võivad olla võrreldes eelmise aastaga muutunud. Lisaks juhime tähelepanu, et taotlemisel abiks olevad ortofotod ei ole jooksva aasta kohta, vaid on pärit 2016. ja 2017. aasta ülelennust.

 Tagasi algusesse 

 

Püsirohumaid on vaja säilitada

2018. aastal tuleb põllumajandustootjal püsirohumaa kohustuse täitmiseks säilitada oma eelmisel aastal taotlusele märgitud püsirohumaa pindala. Kui riigi tasandil väheneb püsirohumaa suhe kogu põllumajandusmaasse 2015. a võrdlusarvuga võrreldes üle 5%, siis tuleb nendel taotlejatel, kelle kasutuses on ülesharitud püsirohumaaga maid, see püsirohumaa PRIA poolt määratava pindala ulatuses tagasi rajada. Tänavu on taotlejal lubatud püsirohumaa(de) asendamine, kuid tuleb arvestada, et ülesharitava püsirohumaa asendamiseks sobib vaid selline 5-aastane lühiajaline rohumaa, mis muutub 2018. aastal püsirohumaaks. Kui taotleja harib püsirohumaa üles ning rajab mujale vähemalt samas ulatuses uue lühiajalise rohumaa, siis sellist maad ei loeta püsirohumaaks ja seda ei saa ka asendamiseks kasutada.

Taotlejad, kelle kasutuses on maad, millele kehtib 2016. aasta lõpul määratud püsirohumaa tagasirajamise kohustus, kuid mille osas ei ole 2017. a püsirohumaad tagasi rajatud, peavad rajama püsirohumaa määratud ulatuses tagasi. 2017. ja 2018. aastal tagasi rajatud püsirohumaa (TAR) kasutusotstarvet ei tohi muuta.

Piirkondliku mullakaitse ning piirkondliku veekaitse toetuste puhul kehtib jätkuvalt täielik püsirohumaa ülesharimise keeld.

Täpsem info püsirohumaade säilitamise kohustusest ja tagasirajamise kohustuse arvutamise alustest on PRIA kodulehel.

  Tagasi algusesse

 


Teadmiseks

e-PRIA kasutamisest pindalatoetuste taotlemisel

Juba eelmisel aastal esitati elektroonilise kliendiportaali e-PRIA kaudu üle 92% pindala- ja keskkonnatoetuste taotlustest. Tänavu saab taotlusi esitada ainult e-PRIAs.

e-PRIA annab taotluse täitjale ette andmed tema kohustuste ja toetusõiguste kohta, samuti saab e-PRIAs vaadata oma varasemaid taotlusi ja dokumente, mis esitatud mistahes viisil alates aastast 2012. e-PRIAs toimub ka PRIA kliendiks registreerimine, põllumajandusmaade ja –loomade ning maastikuelementide andmete esitamine registrite jaoks, taotlusvormide täitmine, põllukaartidel piiride joonistamine jmt.

e-PRIA  teenuste kasutajal on enda isiku tuvastamiseks vaja kehtivate sertifikaatide ja PIN-koodidega ID-kaarti või mobiil-IDd.

Alates 24.aprillist saab e-PRIAsse siseneda ühtse „värava“ www.pria.ee/et/ePRIA kaudu, mis viib esmalt uude e-PRIAsse. Seal saab üle vaadata oma kliendiandmed ja vajadusel neid täpsustada. Pindalatoetuste taotlemiseks tuleb edasi liikuda vanasse e-PRIAsse, valides siniselt menüürealt vana e-PRIA. Kui taotleja eest esitab taotluse tema esindaja,  tuleb taotlejal anda talle vana e-PRIA teenuste kasutamiseks eraldi kasutusõigused vanas e-PRIAs. Kui kasutusõigused on esindajale varem vanas e-PRIAs antud, siis pole vaja seda uuesti teha.

Varem väljakuulutatud volituste uuesti andmist uues e-PRIAs pindalatoetuste taotlejad praegu tegema ei pea. 

e-PRIA teenuste kasutamiseks, sh põldude ja niitude joonistamiseks, vormide täitmiseks jne on PRIA kodulehel detailsed juhendid.

PRIA maakondlikes teenindusbüroodes on e-PRIA kliendiarvutid ning meie töötajad aitavad e-PRIA kasutamisel. Teenindame kliente E-N kl 9.00-16.00, samuti reedel, 18. mail ja 15. juunil. Kliendiarvuti kasutamise aja teenindusbüroos soovitame ette broneerida kodulehe, infotelefoni või maakondliku teenindusbüroo vahendusel.

 Tagasi algusesse 

 

15. maiks tuleb teatada mesilasperede ja sigade arvud

Iga aasta 15. maiks tuleb mesinikel teatada põllumajandusloomade registrile mesilate mesilasperede arv 1. mai seisuga ning seakasvatajatel enda peetavate sigade arv 1. mai seisuga.

Täpne mesila asukoht ning mesiniku kontaktandmed registris võimaldavad mesilasperede paremat kaitset taimekaitsevahendite võimalike kahjustuste eest, kuna teave mesilate asukohtadest on põllupidajatele kättesaadav PRIA avalikul veebikaardil https://kls.pria.ee/kaart/.

Nii mesilasperede kui sigade arvu teatamiseks on e-teenused vanas e-PRIAs (Teenused – Loomade register – Andmete esitamine – Sigade arv ehitises 1. mai seisuga ja Mesilasperede arvu teatamine 1. mai seisuga). Teenuste juurde sisenemine toimub siin https://epria.pria.ee/epria2/login/#/login.

Kes soovib esitada andmeid paberkandjal või digiallkirjastatult e-postiga aadressil loomade.register@pria.ee , leiab andmete esitamiseks vormid siit (vt Teatised). Loomade registri postiaadress on Tähe 4, Tartu 51010.

Kui mesila või sigala on seni registreerimata, saab seda teha vanas e-PRIAs (Teenused – Loomade register – Andmete esitamine – Hoone, ala või mesila registreerimine). Mesilasperede ja sigade arvu peab isik esitama põllumajandusloomade registrisse isiku enda nimel olevas tegevuskohas. Näiteks kui kaks või enam seakasvatajat peavad sigu ühes hoones, tuleb igal seakasvatajal see tegevuskoht registrisse kanda ning selles tegevuskohas peetavate enda sigade arv teatada.

Kui loomapidaja kliendiandmed pole veel registrisse kantud, on vaja enne mesila või sigala registreerimist esitada kliendiandmed. See toimub ühekordse tegevusena. Kliendiandmete muutumisel tuleb ajakohased andmed registrisse esitada 15 tööpäeva jooksul.

Kliendiandmed saab registrisse kanda e-PRIAs https://epria.pria.ee/epria2/login/#/login.  Seal tuleb esmalt valida klient, keda soovite esindada ning seejärel valida menüüst Kliendi andmed. Registreerides ennast kliendiks ja esitades vajalikud kliendiandmed, on võimalik vanas e-PRIAs toimingutega jätkata 2 minuti pärast. Lisaks e-PRIAle on kliendiandmete esitamiseks samasugused võimalused nagu eespool loetletud.

Registris olevaid andmeid oma mesilate ja sigalate kohta saab vaadata vanas e-PRIAs (Teenused - Loomade register – Andmete vaatamine - Hoone, ala või mesila vaatamine, muutmine ja likvideerimine). Kui andmed muutuvad või tegevus lõpetatakse, tuleb sellest registrisse teatada 7 päeva jooksul. Andmeid saab muuta ja sulgeda ka e-PRIAs.

Lisainfot saab registrite osakonna infotelefonil 731 2311.

 Tagasi algusesse 

 

Riskide hindamine aitab toetusi õiglaselt jaotada

PRIA on lõpetamas  „Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus“ (MAK meede 4.1) 5. voorus esitatud  taotluste analüüsi.  Taotlusvoorus esitati kokku 353 taotlust summas 41 miljonit eurot, toetuste maksmiseks on eelarves 22,5 miljonit eurot.

Toetuste menetlemisel on peamiseks eesmärgiks määrata toetused taotlejatele, kes kasutavad toetusraha sihipäraselt ja õiguskuulekalt. Selleks on PRIA kasutusele võtnud riskiprogrammi, mis aitab juba taotluste menetlusetapis leida üles suurema riskiga taotlused ja lahendada võimalikud probleemid juba enne toetuse määramise otsustamist.

Kõnealuses voorus esitatud taotluste puhul täheldati väiksemaid või suuremaid riske 20% taotluste puhul, mille kogusummaks oli ligi 18 miljonit eurot. Need taotlused võeti tähelepanelikuma vaatluse alla ja selle tulemusena tuli paarikümne taotluse kohta teha mitterahuldav otsus. Mõned taotlejad loobusid ise edasisest taotlemisest. Nende taotlustega soovitud summa oli kokku 2,8 miljonit eurot.

Selline riskide hindamine andis võimaluse taotlustele, mis esialgsel hindamisel jäänuksid eelarve ammendumise ja paremusjärjestuses väiksemate hindepunktide tõttu kindlasti toetuseta. Riskiprogrammi juurutamisega soovib PRIA avastada võimalikke probleeme enne määramisotsuse tegemist ning see on kasulik ka taotlejatele – nii hoitakse ära võimalik hilisem tagasinõue või kulukad kohtuvaidlused tulevikus.

Riskipõhine analüüs  taotluste menetlemisel on muutunud PRIA töö igapäevaseks osaks aidates tagada võimalikult kiire ja sujuva menetluse ning õiglase toetuste määramise.

 Tagasi algusesse 

 

2017 mahetoetuste ühikumäärade vähendamine saab hüvitatud

Maaeluministeerium teatas sel nädalal, et leidis 1,7 miljonit eurot lisavahendeid 2017. a taotletud mahetoetuste täiendavaks väljamaksmiseks.

2018. a algul said mahetootjad toetuse kätte vähendatud ühikumäärade alusel, sest eelarvest ei jätkunud täismahus toetuste maksmiseks. Lisaraha võimaldab toetused välja maksta maksimaalses lubatud määras. Vt pikemalt Maaeluministeeriumi pressiteatest.

PRIA maksab 2017.a taotluste alusel mahetoetust saanud tootjatele täiendavad summad välja juunikuu jooksul.

  Tagasi algusesse

 


Hea lugeja!

Kui Te veel ei ole infokirja tellija, siis liituge infokirja listiga ja edaspidi saate teavituse iga uue infokirja valmimisest enda postkasti! Infokirjaga listiga saab liituda PRIA kodulehe paremas servas asuva liitumiskastikese kaudu.





Kliki siia, et end uudiskirja saajate listist eemaldada
pria@pria.ee www.pria.ee