Esilehele

PRIA infokiri - aprill 2014

    

Mis oli ja mis tuleb

Lõppenud taotlusvoorud

Määratud toetused

Pane tähele!

e-PRIA uudised

Teadmiseks

 


Mis oli ja mis tuleb

Jätkuvad taotlusvoorud
Fond Meede Vastuvõtmise aeg 2014 Vastuvõtmise koht Toetuse määramise tähtaeg
 MAK*   4. Leader-meede projektitoetus  jooksvalt Kõik PRIA maakondlikud teenindusbürood/e-PRIA 60 tööpäeva jooksul arvates PRIAle taotluse esitamise päevast, vajaduse korral 90 tööpäeva jooksul
EAGF*** Koolipuuviljatoetus  läbivalt terve aasta Kõik PRIA maakondlikud teenindusbürood/e-PRIA Toetus määratakse ja makstakse välja hiljemalt 3 kuu jooksul nõuetekohaselt  täidetud taotluse esitamisest arvates
AGF*** Koolipiimatoetus läbivalt terve aasta Kõik PRIA maakondlikud teenindusbürood/e-PRIA Toetus määratakse ja makstakse välja hiljemalt 3 kuu jooksul nõuetekohaselt  täidetud taotluse esitamisest arvates
  Kalandustoodete tootja või töötleja koolitustoetus 2014  1.veebr-31.okt  Posti teel PRIA keskusesse 20 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase taotluse esitamisest
MAK* 1.3.1 Nõuandeteenuse toetamine 3.märts-30.nov (metsa-majandamise nõuanne kuni 14.apr) Kõik PRIA maakondlikud teenindusbürood/e-PRIA, lisaks e-posti teel  50 tööpäeva jooksul taotluse vastuvõtmisest, vajadusel 90  tööpäeva jooksul 
EAGF*** Piimasektori eritoetus 2.-20.märts, hilinenult esitamise periood 21.märts-14.apr Kõik PRIA maakondlikud teenindusbürood/e-PRIA 1.detsembriks 2014
Teadaolevad taotlusvoorud, mis algavad aprillis
Riiklik**** Põllumajandustootja asendamise toetus 1.-14.apr  PRIA keskus, lisaks posti teel ja e-posti teel 90 tööpäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates 
MAK* 1.1 Koolitus- ja teavitustegevuse toetamine 7.-14.apr Kõik PRIA maakondlikud teenindusbürood 95 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise tähtpäevast 
EKF** 4.1. Kalanduspiirkondade säästev areng II osa (projektitoetus) 22.-30.apr  PRIA Saare, Pärnu, Lääne, Hiiu, Harju, Lääne-Viru, Ida-Viru, Jõgeva, Põlva, Viljandi ja Tartu maakondlikud teenindusbürood 75 tööpäeva jooksul taotluse esitamise tähtajast arvates
MAK* 2.7 Natura 2000 toetus erametsamaale 2.-21.apr, hilinenult esitamise periood 22.apr-16.mai Erametsakeskuse teenindusbürood/e-PRIA 31.detsembriks 2014
MAK* 1.9 Tootjarühmade loomise ja arendamise toetus 7.-17.apr PRIA keskus, lisaks posti teel ja e-posti teel 40 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast 
EKF** 3.1.1. Ühisinvesteeringud  28.apr-2.mai PRIA keskus, soovitavalt posti teel ja e-posti teel 75 tööpäeva jooksul taotluse esitamise tähtaja lõppemisest
Teadaolevad taotlusvoorud, mis algavad mais
EAGF*** Ühtne pindalatoetus 2.-21.mai, hilinenult esitamise periood 22.mai-16.juuni Kõik PRIA maakondlikud teenindusbürood/ e-PRIA   1.dets 2014
MAK* 2.2 Natura 2000 toetus põllumajandusmaale  2.-21.mai, hilinenult esitamise periood 22.mai-16.juuni Kõik PRIA maakondlikud teenindusbürood/ e-PRIA 1.mai 2015
MAK* 2.3.1 Keskkonnasõbraliku majandamise toetus 2.-21.mai, hilinenult esitamise periood 22.mai-16.juuni Kõik PRIA maakondlikud teenindusbürood/e-PRIA   1.veebr 2015
MAK* 2.3.2 Mahepõllumajandusliku tootmise toetus 2.-21.mai, hilinenult esitamise periood 22.mai-16.juuni Kõik PRIA maakondlikud teenindusbürood/e-PRIA   1.veebr 2015
MAK* 2.3.3 Ohustatud tõugu looma pidamise toetus 2.-21.mai, hilinenult esitamise periood 22.mai-16.juuni Kõik PRIA maakondlikud teenindusbürood/e-PRIA 25.jaan 2015
MAK* 2.3.4 Kohalikku sorti taime kasvatamise toetus 2.-21.mai, hilinenult esitamise periood 22.mai-16.juuni Kõik PRIA maakondlikud teenindusbürood/e-PRIA 25.jaan 2015
MAK* 2.3.5 Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus 2.-21.mai, hilinenult esitamise periood 22.mai-16.juuni Kõik PRIA maakondlikud teenindusbürood/e-PRIA 25.jaan 2015
MAK* 2.4 Loomade karjatamise toetus 2.-21.mai, hilinenult esitamise periood 22.mai-16.juuni Kõik PRIA maakondlikud teenindusbürood/e-PRIA 25.jaan 2015

Tagasi algusesse

 

Eritoetus seakasvatajatele

2014. a saavad Eesti seakasvatajaid esmakordselt taotleda seakasvatuse eritoetust, teatas põllumajandusministeerium pressiteates (vt uudist PRIA kodulehelt). Meetme määrus ei ole veel kinnitatud ja sellega seoses ei ole PRIA-l olnud võimalust seakasvatajaid aegsasti toetuse taotlemise tingimustest teavitada. Avaldame kodulehel info toetuse saamise tingimuste kohta kohe pärast määruse kinnitamist. Taotlusvoor loodetakse avada 2. mail. Juhime tähelepanu, et selle toetuse taotlust ei saa esitada läbi e-PRIA.

Tagasi algusesse

Pindalatoetuste taotlusvoorust ja uutest põllumassiivide kaartidest


2. mail algav pindalatoetuste taotlusvoor ei ole PRIA ega klientide jaoks päris samasugune nagu varasematel aastatel.  Enam ei kehti nõue, et toetusi sai taotleda vaid sellisele põllumaale, mis oli kantud 2003. a seisuga põllumassiivide registrisse. Register pole enam „lukus“, vaid sinna saab lisada uusi maid ja neile toetusi taotleda.

Oleme hakanud tegema ka ettevalmistusi üleminekuks elektroonilisele taotlemisele.

Praegu jõuavad mullu paberil taotluse esitanud klientideni taotlusmaterjalid – eelmise aasta põldude ettetrükk, põllumassiivide kaardid ning põllukultuuride loetelu; infovihik pindalatoetuste taotlemiseks; nõuetele vastavuse küsimustik.  Lisaks kehtivate kohustuste loetelu kohustusi omavatele taotlejatele.

Paberil materjale ei saadeta e-PRIAs toetusi taotlenutele, kuna nende jaoks on kogu info olemas e-PRIAs.  Kõigile taotlejatele, kelle postiaadress on kas Harjumaal, Valgamaal või Suure-Jaani vallas, digib PRIA ise 2013. aasta pindalatoetuste pabertaotluselt põllud e-PRIAsse ette ja soovitab neil klientidel kindlasti esitada taotluse e-PRIAs.

Plaanide kohaselt on tänavu viimane aasta, mil PRIA pindalatoetuste personaalseid  materjale paberil toodab ja klientidele koju saadab. Saamaks ülevaadet  kitsaskohtadest, mida võib kaasa tuua üleminek elektroonilisele taotlemisele, viime tänavu Harjumaal läbi pilootprojekti. Selles maakonnas oli  e-PRIAs taotlejate osakaal juba mullu ligi 60%. Harjumaa aadressiga taotlejad paberil materjale postiga ei saa – palume kasutada e-PRIAt. Kes soovib siiski saada ettetrükitud kaarte jm taotlusmaterjali, neil tuleb pöörduda aprillikuus lähimasse piirkondlikusse büroosse või trükkida taotluskaardid PRIA avalikult veebikaardilt.

Uute piiridega kaartide valmimine võtab aega

Paberil taotlusmaterjalide komplektis olevad põllumassiivide kaardid on koostatud põllumassiivide registri põhjal märtsi viimase nädala seisuga.  Samas ei olnud PRIAl võimalik selleks ajaks läbi töötada kõiki meile laekunud avaldusi massiivipiiride muutmiseks või uute heas korras põllumaade registrisse lisamiseks. Kaartidel ei kajastu veel muudatused, mis tehakse pärast 2. veebruari laekunud avalduste põhjal. 

Oleme korduvalt kutsunud üles esitama põllumassiivide moodustamise või piiride muutmise avaldused hiljemalt 1. aprilliks. Selleks tähtajaks laekus meile ligi 8500 avaldust ning kahjuks ei ole meil väga suure töömahu tõttu võimalik neile 30 päeva jooksul vastata.  Kõigile, kelle esitatud avalduse vastamise tähtaeg on läinud üle 30 päeva, saadame lähiajal ja edaspidi teavituse, milles edastame eeldusliku avaldusele vastamise kuupäeva.

Planeerime 1.aprilliks esitatud avalduste põhjal teha muudatused registrisse võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt nii, et kliendid saaksid taotlusperioodil  (2. maist 16. juunini 2014) need muudatused pindalatoetuste taotlusele lisada. Kaardi uuendamisest anname igale taotlejale täiendavalt kirja teel või telefonitsi teada.

Juhul kui konkreetse taotleja soovitud muudatusi ei ole siiski jõutud taotluste vastuvõtu põhiperioodi lõpuks 21. maiks põllumassiivide registrisse sisse viia, soovitame kliendil pindalatoetuste taotluse olemasolevate andmete alusel õigeaegselt (hiljemalt 21.maiks) ära esitada.  Kui klient saab teavituse massiivi muudatustest, on tal võimalik kuni 16. juunini muudatusavaldusega põllud taotlusele lisada või põllu pindala suurendada.  Kui taotlus on põhiperioodil ära esitatud, siis saab klient sinna kuni 16. juunini muudatusi esitada ilma, et rakenduksid sanktsioonid hilinemise eest.

Kõige uuemad põllumassiivide piirid on nähtavad PRIA veebikaardil ja e-PRIA-s.

Toetusi on võimalik taotleda ainult registrisse kantud põllumassiividele. Valdav enamik põllumassiivide muudatuste avaldusi viiakse registrisse ortofotode alusel.  Kohapealne kontroll on vajalik siis, kui taotleja on viinud näiteks ortofotol nähtava võsastunud ala heasse põllumajanduslikku seisundisse (võtnud võsa maha, koristanud võsajäätmed ja kännud, maal pole rohukamarata roopaid jne). Kuna PRIA ei jõua suurenenud halduskoormuse tulemusel kõiki selliseid juhtumeid kohapeal taotlusperioodi jooksul kontrollida, siis viiakse muudatus sisse taotleja avaldusel oleva joonise alusel. 

Sellistest massiividest annab PRIA taotlejale teada. Massiividele taotlemisel, mis on kantud registrisse ainult taotleja joonise alusel, aga mida pole jõutud kohapeal kontrollida, tuleb taotlejal  hilisemate sanktsioonide vältimiseks eriti veenduda, et ta ei taotle toetust põllumassiividel suuremale pinnale kui on tegelikult haritav pindala. Taotleja vastutab ise oma taotlusaluste pindalade õigsuse eest – seda ka ortofoto alusel moodustatud massiivipiiri puhul.

Pärast 1. aprilli esitatud avaldused jõuab PRIA kanda registrisse hiljemalt augusti lõpuks ning nendele maadele on võimalik toetust taotleda alates 2015. aastast. PRIA teavitab kõiki hilise avalduse esitanuid ja pikendab avaldustele vastamise tähtaega haldusmenetluse seaduse § 41 alusel.

Maakasutusõigus on toetuse taotlemisel üks eeldusi

Toetust võib taotleda põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga. Toetuse saamise eeldusteks on nii maa kasutusõiguse omamine kui ka maa reaalne kasutamine.

Seadus ei kehtesta rendilepingule kohustuslikku vormi, see võib olla nii suuline kui ka kirjalik. Suulise rendilepingu puhul tuleb arvestada, et kokkuleppe (lepingu) olemasolu peab tõendama isik, kes tahab lepingualusele maale toetust saada. Kui taotleja ei suuda tõendada suulise rendilepingu olemasolu, loetakse, et rendileping puudus. Seega soovitame võimalike segaduste ja vaidluste vältimiseks sõlmida lepingud kirjalikult. Ka lepingute ülesütlemine peab olema kirjalikult vormistatud.

Jätkuvalt riigi omandis olevate maade või riigi omandis olevate maade ajutisse kasutusse ning kasutusvaldusesse andmine toimub vastavalt õigusaktides sätestatud korrale. Sellistele maadele toetuse taotlejal peab olema maa kasutamise kohta kindlasti kirjalik leping.

Kas teie kontaktandmed vajavad täiendamist?

Et igasugune info jõuaks operatiivsemalt klientideni, siis oleks väga vaja, et PRIA kliendiregistris oleksid kliendi andmete hulgas tema e-posti aadress ja kontakttelefon. Kui neid veel registris pole või on andmed muutunud, siis saab klient need ise sisestada e-PRIA kliendiregistri teenuses „Taotleja kliendiandmete vaatamine ja muutmine“.

Tagasi algusesse

 

NB!  Natura  2000 metsa taotluste vastuvõtmine toimub tänavu varem

Natura 2000 erametsa toetuse taotlemine toimub tänavu tavapärasest varem, 2.-21. aprillini. Hilinenult saab taotlusi esitada kuni 16. maini,  siis aga väheneb summa 1% võrra iga hilinetud tööpäeva kohta. Taotluste vastuvõtuga tegeleb SA Erametsakeskus,  vt http://www.eramets.ee/toetused/toetuste-taotlemine/natura-metsa-toetus/

Tagasi algusesse

 

Mida jälgida koolitustoetuse (MAK meede 1.1) taotlemisel

7.-14. aprillini võtab PRIA maakondlikes teenindusbüroodes, posti ja e-posti teel vastu koolitus- ja teavitustegevuse toetuse (MAK meede 1.1) taotlusi.  Juhime tähelepanu teemadele, millega taotlemisel arvestada.

  • Üks taotleja võib esitada mitu taotlust.
  • Taotlus tuleb esitada kehtival taotlusvormil, mitte varasemate taotlusvoorude ajal kehtinuid vormidel. Kehtivad vormid leiate meetme tutvustava teksti lõpust PRIA kodulehel.
  • Meede jaguneb tegevuse läbiviimise ulatusest sõltuvalt kaheks -  kas üleriigilised või maakondlikud tegevused. Kõik ühel taotlusel märgitud tegevused peavad olema kas ainult maakondlikud või ainult üleriigilised. Kahte valikut korraga teha ei saa.

Üleriigiliseks tegevuseks (taotlusel rida 6.1)  loetakse vähemalt kahe maakonna põllumajandustoodete tootmise, toidu tootmise ja töötlemise või metsa majandamisega tegelevale füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule ja tema töötajale suunatud või kogu Eesti maaelu edendamiseks suunatud tegevus. Seda ka juhul, kui tegevus toimub ühes maakonnas, kuid tegevusest võivad osa võtta isikud üle Eesti (nt konverentsid). Samuti loetakse üleriigiliseks tegevuseks trükised, mis lähevad jaotamisele üle Eesti. Üleriigilise tegevuse puhul hindab taotlust põllumajandusministri moodustatud nõuandev hindamiskomisjon.

Maakondlikuks tegevuseks loetakse ühe maakonna põllumajandustoodete tootmise, toidu tootmise ja töötlemise või metsa majandamisega tegelevale füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule ja tema töötajale suunatud tegevus. Maakondliku tegevuse puhul hindab taotlust maavanema moodustatud hindamiskomisjon.

  • Maakondlike tegevustega taotlused tuleb esitada kahes eksemplaris, kuna koopiatoimik saadetakse maakondlikule komisjonile hindamiseks. Paberil koopiate olemasolu kiirendab oluliselt taotluse menetlemist ja on väga teretulnud, kui taotleja ise esitab hindajate jaoks paberil koopia ka elektroonilise taotluse puhul.
  • Kui esitate taotluse elektroonselt, siis palume ühe e-kirjaga saata ainult ühe taotluse dokumendid. Näiteks kui te esitate kolm taotlust, siis tuleks need saata kolme e-kirjaga.

Tagasi algusesse


 Lõppenud taotlusvoorud

 

Piimasektori eritoetus

2.-20. märtsini võttis PRIA kuni 100-pealiste piimakarjade pidajatelt vastu piimasektori erioetuse taotlusi. Tähtaegselt esitati 556 taotlust, neist 433 ehk 77,9% e-PRIA vahendusel.  Piimasektori eritoetust saab hilinetult taotleda ka veel 14. Aprillini, kuid siis väheneb toetuse summa 1% iga hilinetud tööpäeva kohta. 7. aprilliks oli hilinenult laekunud veel 19 taotlust.

Tagasi algusesse


Määratud toetused

Märtsis määratud toetused
  Koolipiimatoetus Nimekiri PRIA kodulehel
  Koolipuuviljatoetus  Nimekiri PRIA kodulehel
MAK Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK meede 4) 2009-2014  Nimekiri PRIA kodulehel
MAK Nõuandetoetus (MAK meede 1.3) 2013  Nimekiri PRIA kodulehel
EKF Kalanduspiirkondade säästev areng (EKF meede 4.1 projektitaotlused) 2013 IV taotlusvoor  Nimekiri PRIA kodulehel
EKF Kalanduspiirkondade säästev areng (EKF meede 4.1 projektitaotlused) 2013 III taotlusvoor  Nimekiri PRIA kodulehel
EKF Sisevete kalanduse toetus (EKF meede 2.2) 2013 teine taotlusvoor  Nimekiri PRIA kodulehel

Tagasi algusesse


Pane tähele!



 Keskkonnatoetuste taotlusvoorust



Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus

Ajavahemikul 1.aprillist 21.maini 2014 saavad taotlejad esitada Keskkonnaameti regioonile kooskõlastamiseks poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse (PLK) taotlusi (vorm MT68). Keskkonnaameti kooskõlastatud taotlust saab PRIA-le toetuse saamiseks esitada 2.-21. maini 2014.

PLK toetuse taotlust saab esitada ka e-PRIAs. Teenus „Minu niidud“ avati taotlejatele PLK alade joonistamiseks ja kooskõlastamiseks 1. aprillil. Keskkonnaametis kooskõlastatud alasid saab taotlusvormile lisada ja PRIA-le esitada alates 2. maist.

Keskkonnaameti spetsialistide kontaktid PLK taotluste kooskõlastamiseks on kättesaadavad Keskkonnaameti koduleheküljelt.

 

Maaelu arengukava keskkonnameetmetega seotud kohustused 2014

Alates 2014. aastast ebasoodsamate piirkondade toetust (ESA) taotleda ei saa. Samas juhime tähelepanu, et varem toetust taotlenud kliendid peavad võetud kohustust jätkama kohustuseperioodi lõpuni!

ESA toetuse esmakordsel taotlemisel kaasnes nõue tegeleda ebasoodsamas piirkonnas põllumajandusega viis järjestikust aastat alates esimesest toetuse väljamaksest. ESA kohustus loetakse jätkatuks, kui taotleja on esitanud pindalatoetuste taotluse, millel taotleb ühtset pindalatoetust vähemalt 1 hektari ulatuses ebasoodsamas piirkonnas asuvale maale. Teistele taotlejatele, kellel on ESA kehtiv kohustus, teeb PRIA järelepärimise.

Ühtki uut 5-aastast kohustust käesoleval aastal alustada ei saa. Kõiki kohustusi, mille periood  lõpeb 20. mail 2014, saab pikendada kuni 31. detsembrini 2014. Kohustuse pikendamiseks tuleb esitada vorm MT60 (Kinnitus põllumajandusliku keskkonnatoetuse kohustuse võtmise ja pikendamise kohta).  Loomade karjatamise toetuse kohustuse pikendamiseks tuleb esitada vorm MT62 (Kinnitus loomade karjatamise toetuse kohustuse võtmise ja pikendamise kohta).

Oma 20.05.2014 lõppevat kohustust saavad pikendada ka need PLK ja ohustatud tõugu looma pidamise toetuse (OTL) taotlejad, kes  2012. või 2013. a kohustust juba pikendasid.

2014. aastal kehtivaid (k.a pikendatud)  kohustusi suurendada ei saa. Erandiks on OTL toetuse kohustus eesti maatõugu veise pidamise eest. Seda kohustust saab suurendada kuni 30% ulatuses algse kohustusega võrreldes.

Kohustuse pikendamise aastal ei saa kohustust tervenisti üle anda.

Taotlejad, kes võtsid endale 2012.  või 2013. aastal 5-aastase mahepõllumajandusliku tootmise toetuse või poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse kohustuse, saavad kohustust vähendada algse kohustusega võrreldes kuni 10%. Varem kohustuse võtnud taotlejad võivad nende meetmetega seotud kohustust vähendada kuni 30% algse kohustusega võrreldes.

Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse ja mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlemine

Neil keskkonnasõbraliku majandamise toetuse (KSM) taotlejatel, kellel kohustuse pikendamise aastal möödub eelmiste mullaproovide võtmisest viis aastat, tuleb korraldada uued mullaproovid ja analüüsid ka teist korda kohustuseperioodi jooksul.  Võetud mullaproove arvestatakse ka 2014-2020 perioodil.  Juhime tähelepanu, et KSM taotlejad, kes on rohumaa enne selle viiendat aastat planeerinud püsirohumaaks (PR), peavad seda rohumaana hoidma viis aastat selle rajamisest alates. Nõude rikkumisel käsitletakse maad kuni 4-aastase rohumaana ka varasematel aastatel.  Kõikidel aastatel, kui rohumaa oli taotlusel püsirohumaana (PR) märgitud, vaadatakse kuni 4-aastaste rohumaade protsent tagasiulatuvalt üle ja juhul kui see ületab 50%, küsitakse selle aasta eest KSM toetus tagasi. Nimetatud nõude järgimist kontrollib PRIA ka pärast kohustuseperioodi lõppu.

Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse (MAH) taotlemisel juhib PRIA tähelepanu, et toetuse taotlemisel kuni 2-aastastele külvikorras olevatele rohumaadel, tuleb pindalatoetuste taotlusele põldude loetellu teha vastavasse veergu märked (vorm PT50A veerg 22 „Kuni 2-aastane külvikorras olev rohumaa“). Oluline on meeles pidada, et kuni 2-aastased külvikorras olevad rohumaad on maad, mida majandatakse külvamise aastal ja 2 aastal pärast seda ning küntakse kas sügisel või järgneval kevadel haljasväetisena sisse; hiljemalt 3. aastal kasvatatakse seal mõnda teist kultuuri kui heintaimed. Nõude täitmist kontrollib PRIA ka pärast kohustuseperioodi lõppu.

Tagasi algusesse


e-PRIA uudised

Natura 2000 metsa hooldamise toetust saab taotleda e-PRIA kaudu

Alates 2. aprillist 2014 saavad Natura 2000 erametsatoetuse taotlejad esitada e-PRIA kaudu oma taotluse ning Nõuetele vastavuse küsimustiku. Klient leiab taotlusvormi e-PRIAsse sisenedes menüü "Teenused" alt „Erametsakeskuse e-teenused“ alajaotusest ning Nõuetele vastavuse küsimustiku „Pindalatoetused“ alajaotusest.

Taotluste vastuvõtuga tegeleb SA Erametsakeskus (vt meetme tutvustavat teksti Erametsakeskuse kodulehelt).

Tagasi algusesse


Kehtivate kohustuste andmeid saab näha e-PRIAst

e-PRIA teenuses „Pindala- ja loomapõhiste toetuste kohustuste andmete vaatamine, üleandmine ja asendamine“ on võimalik taotlejatel, kellel on kehtivaid kohustusi, tutvuda oma kohustuste andmetega, sealhulgas saada infot kohustuseluste pindade ja/või loomade kohta. Kohustuste andmeid saab teenuses vaadata aastaringselt, kuid kohustuse üleandmisi ja asendamisi saab nimetatud teenuse kaudu teha alates 2. maist.

Tagasi algusesse

 

e-PRIAs on võimalik eeltäita oma pindalatoetuste taotlust

Aprillikuu esimesest päevast on pindalatoetuste klientidele avatud teenus „Pindalatoetuste taotlemine“, mille kaudu on võimalik oma taotlust e-PRIAs elektrooniliselt eeltäita (st lisada taotlusele eelnevalt joonistatud põllud ning märkida toetuste taotlemised vormile PT50 ja PT50A). Eeltäita on võimalik ainult vorme PT50 (pindalatoetuste taotlus) ja PT50A (põldude loetelu).

Teenus „Minu põllud“, kus on võimalik enda maa-alasid digitaalselt e-PRIAs joonistada, on klientide jaoks avatud olnud aastaringselt. Seega ongi klientidel nüüd võimalik aprillikuu jooksul  oma pindalatoetuste taotlus e-PRIAs ette valmistada ning 2.mail algava taotlusvooru ajal on tarvis vaid taotluse esitamine ära kinnitada ning lisada taotlusele vajalikud dokumendid.

Samuti on 1.aprillist taas avatud teenus „Minu niidud“ poollooduslike koosluste alade joonistamiseks ning Keskkonnaametiga kooskõlastamiseks. Koosluse alasid on võimalik taotlusele lisada ning taotlust PRIAle esitada alates 2. maist.

Pindalatoetuste taotlemisega seotud e-teenused leiab e-PRIAsse sisenedes menüü "Teenused" alt „Pindalatoetused“ alajaotusest.

e-PRIA alast juhendamist pakuvad ka nõuandekeskused

Alates sellest kevadest saavad kõik pindalatoetuse taotlejad soovi korral lisaks PRIA teenindusbüroodele tasuta e-PRIA kasutamise juhendamist ka maakondlike nõuandekeskuste konsulentidelt. Maakondlikes nõuandekeskustes juhendatakse kliente e-PRIA teenuste kasutamise osas. Taotlejatel aidatakse nende  põllud või koosluse alad e-PRIAs sisse joonistada ja taotlus elektrooniliselt ära esitada.

Rohkem infot e-PRIA alase juhendamise kohta ja nõuandekeskuste kontaktid leiab PRIA kodulehelt http://www.pria.ee/et/ePRIA/kontakt.

Tagasi algusesse


Teadmiseks

 

Toetusõigusi saab üle anda ja pärida

2014. a ei saa toetusõiguste (piima, veise, ute, põllumajanduskultuuri ja heinaseemne täiendava otsetoetuse toetusõiguse) alusel ühtegi toetust taotleda, kuna nende maksmiseks ei ole tänavu riigieelarvest raha eraldatud. Küll lubatakse põllumajandusministri kehtestatud määruse alusel toetusõigusi üle anda ja seda juhuks, kui järgnevatel aastatel tekib taas võimalus vastavate toetuste rakendamiseks.

Enne toetusõiguste üle andmist soovitame oma otsus hästi läbi mõelda, kuna toetusõiguste täieliku üleandmise korral kaotab üleandja võimaluse tulevikus toetusõiguste alusel määratavaid toetusi taotleda. Toetusõiguste üleandmine on rangelt vabatahtlik. Toetusõigused ei liigukoos  loomade ega maa müügi või rentimisega teisele isikule, vaid need on seotud isikuga, kellele need on määratud või kes on need juba jõudnud teiselt isikult üle võtta.

Toetusõiguste üleandmiseks on kõige sobivam esitada koos pindalatoetuste taotlusega toetusõiguste üleandmise vorm PT52. Toetusõigusi saab üle võtta kas võõrandamise või pärimise teel. Võõrandamisega saadud ühikuid rohkem edasi anda ei saa.

Täpne seis ja ülevaade toetusõigustest isikute lõikes on olemas PRIA kodulehel.

Tagasi algusesse

 

LEADER jätkub ka uuel rahastusperioodil

LEADER toetusmeede* on Euroopa Komisjoni algatus, mida alates 2007. aastast rakendatakse ühe toetusmeetmena Eesti maaelu arengukavast. Olemuselt on LEADER-tüüpi lähenemine kogukonna enda juhitud kohalik areng, mille eestvedajad on mittetulundusühingu vormis kohalikud tegevusgrupid. Eestis on neid praegu kokku 26.

Kohalike tegevusgruppide eesmärk on leida parimad võimalikud lahendused oma tegevuspiirkonna arengu toetamiseks, võttes arvesse just kohaliku piirkonna eripärasid.

LEADER Eesti maaelu arengukavas 2007-2013

Lõppeval programmperioodil on LEADER toetuse abil panustatud palju külaelu arendamisele nii erinevate füüsilist keskkonda parandavate meetmete (külakeskused, külaplatsid ja muud vaba aja veetmise võimalused) kui mitmesuguste kogukonda siduvate ja elavdavate ürituste korraldamise läbi. Toetatud on aktiivselt kohalikku ettevõtlust ning sealjuures silmas peetud ka uuenduslikke lähenemisi.

Kohalikud tegevusgrupid ise soovivad ära märkida nelja põhilisemat ja edukamat toetusvaldkonda - kohalik toit, maaturism, säästlik energeetika ja külaelu arendamine.

Eesti maaelu arengukava 2007-2013 eelarvest on LEADER meetmeks eraldatud kokku 86 miljonit eurot, mis jaguneb 26 tegevusgrupi vahel. Iga tegevusgrupi eelarvest vähemalt 80% tuleb vastavalt Euroopa Komisjoni nõudele kasutada projektitaotluste rahastamiseks, kuni 20% eelarvest on lubatud kasutada erinevateks üldkuludeks.

Märtsi lõpu seisuga on PRIA poolt positiivse rahastamise otsuse saanud üle 6930 projekti, mille kogu toetus on ligi  73 miljonit eurot. Enam kui 5410 projekti, mille toetuse kogusumma on üle 53 miljoni euro, on tänaseks ka edukalt lõpetatud ning toetus taotlejatele välja makstud. Umbes 11,1 miljonit eurot toetust ootab aga üle 1200 lõpetamata projekti näol veel välja maksmist.

PRIA-le investeeringute või tegevuste lõplikuks tõendamiseks esitatavate dokumentide esitamise kõige hilisem tähtaeg on 31.12.2014. Paljudel projektidel lõpeb aga abikõlblikkuse periood varem ning tähtaja pikendamise soovi korral positiivse vastusega tingimata arvestada ei saa.

Meelde tuletamist tasub ka Leader-meetmes sätestatud  nõue, mis hakkas kehtima alates 29.09.2012.  Kui kohaliku tegevusgrupi läbiviidud taotlusvoor toimus pärast 29.09.2012 ja taotlejad esitavad tegevusgrupilt heakskiidu saanud projektid PRIAle, siis on neil kohustus teostada investeering peale toetuse määramise otsust kuue kuu jooksul vähemalt 25% ulatuses rahalisest mahust. Selle eesmärk on tagada lõppevaks programmiperioodiks ettenähtud vahendite õigeaegne kasutamine.

Seetõttu tasub taotlejatel oma projektide elluviimisega kiirustada (sealhulgas jälgida ka eelpool nimetatud kuue kuu ja 25% nõuet). Võimalikest muudatustest projektis, tähtaja pikendamise soovist või toetusest loobumisest palume ka PRIAt kirjalikult aegsasti teavitada meiliaadressil leader@pria.ee.

Seoses programmperioodi lõpuga ning tõsiasjaga, et projektitoetuste rahastamise eelarved on kohalike tegevusgruppide lõikes erinevad, ei planeeri paljud tegevusgrupid käesoleval 2014. aastal uusi taotlusvoore avada. Täpsemat infot tasub taotlejal küsida oma piirkonna tegevusgrupilt.

LEADERi tulevik

Põllumajandusministeerium valmistab ette LEADER meetme määruse muudatust, mille alusel saavad kohalikud tegevusgrupid tulla uue programmperioodi 2014-2020 eelarvest taotlema kohaliku arengu strateegia koostamiseks ja uuendamiseks toetust. See võimalus realiseerub tegevusgruppide jaoks tõenäoliselt aasta viimases kvartalis.

Uue programmperioodi Eesti maaelu arengukava eelarve Eestis on ca 1 miljard eurot, millest LEADER- meede moodustab umbes 93,6 miljonit eurot. Võrreldes eelmise programmperioodiga on LEADERi eelarve ligi 8 miljonit eurot suurem. Uuel perioodil tahetakse liikmesriikidele anda võimalus kohalike tegevusgruppide eelarve rakendamisel kasutada 25/75 jaotust, kus kuni 25% kohaliku tegevusgrupi eelarvest moodustaksid erinevad üldkulud ning vähemalt 75% projektide toetus. Siinjuures on liikmesriikide jaoks tegemist kindlasti võimaluse ning mitte kohustusega.

Millised olulisi muutusi uus programmperiood projektitoetuse taotlejale toob, on täna veel ebaselge. Küll aga on Põllumajandusministeerium avaldanud seisukohta, et uuel perioodil jätkuprojekte ei toetata (projektid, mis toimuvad/rahastatakse mitmes etapis). Projektitoetuse taotlejatele taotlusvoorud kohalikes tegevusgruppides uue programmperioodi raames enne 2015. aastat kindlasti ei avane.

Millega arvestada tegevusgrupi kooseisu muutumisel

Kuna uue perioodi piirkondlike strateegiate koostamise ettevalmistused juba käivad, peavad kohalikud omavalitsused varakult ära otsustama, millise LEADER-tegevusgrupi liikmeks nad tahavad edaspidi olla. Kui KOV oma liitumissoovist aegsasti uuele tegevusgrupile teada ei anna, siis võib juhtuda, et piirkonna arendamise strateegia valmib uustulnuka vajadusi ja soove arvestamata.

Tänase teadmise põhjal on üheks nõudeks tegevusgrupi territoriaalne terviklikkus:

„Kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonnaks loetakse maapiirkond, mille territoorium langeb kokku nende kohalike omavalitsuste piiridega, mis on kohaliku tegevusgrupi liikmeteks. Tegevuspiirkond peab omama majanduslikult ja sotsiaalselt ühiseid huvisid ning koosnema samast geograafilisest piirkonnast pärit kohalikest omavalitsusüksustest. Nõue tuleneb Euroopa Komisjoni regulatsioonist. Kohalikud omavalitsusüksused ei pea külgnema, kui neid ühendab ühtne veepiir (vahele jääb meri või järv) või  kohalike omavalitsusüksuste vahele jääb linn, mis oma suuruse tõttu ei või olla kohaliku tegevusgrupi liige, või kui külgnemist takistab mõne muu kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonna geograafiline iseärasus.“

Tegevusgrupile seatud nõudeks on ka see, et tema liikmeks peab olema vähemalt kolm omavalitsust.

Seoses omavalitsuste „liikumisega“ ühest tegevusgrupist teise tuleb mõelda ka praeguse perioodi lõpetamisele. Kui näiteks tegevusgrupis on uus omavalitsus, siis kuidas mõjutab praegust perioodi ning kuidas kajastada seda strateegias? Jääb tegevusgrupi otsustada, kas lõppeva perioodi võimalike vabade vahendite (projektitoetuste eelarvete) kasutamisse kaasatakse ka liitunud omavalitsuse piirkond ehk kas vana eelarve piires toimuvates taotlusvoorudes saavad osaleda ka uustulnukad.

Kui „liikunud“ omavalitsustel on veel lõpetamata LEADER-projekte, siis tuleb läbi mõelda ka see, kumma tegevusgrupiga suheldakse seoses kuludeklaratsioonide kooskõlastamisega ning kumb tegevusgrupp kogub projektide kohta seireandmed. PRIA soovitab võimalusel eelistada seda tegevusgruppi, kellelt saadi omal ajal projektile heakskiit.

*LEADER on lühend prantsusekeelsetest sõnadest, mis tõlkes tähendab seoseid erinevate maamajanduse arengu tegevuste vahel.

Kliki siia, et end uudiskirja saajate listist eemaldada
pria@pria.ee www.pria.ee