Lisatud: 07. jaanuar 2016

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

07Jan2016 VTA: Riskipiirkondades kütitud metssigade liha Eestist välja viia ei tohi

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) tuletab jahimeestele ja metssigade liha käitlevatele ettevõtetele meelde, et sigade Aafrika katku riskipiirkondades (I-III tsoon) kütitud metssigade liha väljaviimine Eestist on keelatud.

„Riskipiirkondades kütitud metssigade liha väljaviimine Eestist on keelatud, ka siis kui loom on uuritud seakatku välistamiseks. Kehtiva seakatku tsoneerimise otsuse kohaselt loetakse riskipiirkonnaks kõik I-III tsooni kuuluvad alad ehk kogu Mandri-Eesti,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. „Samuti on äärmiselt oluline, et kõik jahiturismi korraldajad teavitavad teistest riikidest Eestisse saabunud kütte sigade katkuga seotud riskidest ning jälgivad, et piirangutsoonides kütitud metssigade liha Eestist välja ei viidaks. See on väga oluline ennetav meede, et vältida viiruse edasikandumist teistesse riikidesse.“

Kõik sigade Aafrika katku riskipiirkondades (I-III tsoon) kütitud metssead peavad olema uuritud seakatku välistamiseks ning positiivse uurimistulemuse korral nõuetekohaselt kahjutustatud. Kui kütitud metssealt võetud proov on positiivne, tuleb metssearümp matta viimasele asukohale võimalikult lähedale või toimetada selleks ettenähtud konteinerisse. Nakkusohtlike metsseakorjuste kahjutustamiseks tehtud kulutusi hüvitatakse Eesti Jahimeeste Seltsi kaudu.

I tsoonis kütitud metssigade liha ja sellest valmistatud tooteid võib turustada Eesti piires. II ja III tsoonis kütitud metssigade liha ja sellest valmistatud tooteid võib turustada vaid Eestis II ja III tsooni piires. I tsoonis kütitud ning katku suhtes uuritud metssigade liha ja tooted peavad olema märgistatud kolmnurkse ning II–III tsoonist pärinevate metssigade liha ja -tooted nelinurkse järelevalvemärgiga. Seega peab kogu riskipiirkondadest pärinev metssealiha ja sellest valmistatud tooted olema turustamisel erimärgistatud ja nende riigist väljaviimine on keelatud.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioturvalisuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.

Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee. Küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA vihjetelefonil 605 4750. Jooksvat infot edastatakse Veterinaar- ja Toiduameti Twitteri kontol.

 

Vaata ka:

Infovoldik „Juhised sigade Aafrika katku tõrjumiseks metsas

Kõrgendatud järelevalvega piirkondadest pärit kontrollitud metssealiha saab hakata turustama

 

Taust:

  • Sigade Aafrika katku leviku tõttu kehtestati esmakordselt Eestis kitsendustega tsoonid 9. oktoobril 2014. aastal Euroopa Komisjoni rakendusotsustega 2014/709/EÜ. Viimati muudeti tsoone 22. detsembril 2015 rakendusotsusega (EL) 2015/2433.
  • Kitsendustega tsoonid jagunevad kolmeks: I tsoon ehk puhvertsoon; II tsoon ehk kitsendustega piirkond, kus seakatk on diagnoositud metssigadel; III tsoon ehk kitsendustega piirkond, kus seakatk on diagnoositud nii kodu- kui metssigadel. Loe täpsemalt kehtestatud piirangute kohta sigade Aafrika katku veebilehel www.seakatk.ee alajaotuses „Kitsendustega tsoonid“.
Uudised

15. maiks tuli mesinikel teatada PRIA-le põllumajandusloomade registri jaoks mesilasperede arvud ja seakasvatajatel enda peetavate sigade arvud 1. mai 2018 seisuga.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Infokeskus Arvamuse bänner bronn-vaike