Lisatud: 03. märts 2016

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

03Mar2016 VTA lõpetab metssigade seakatku proovide vastuvõtmise nädalavahetustel

Alates märtsikuust lõpetatakse nädalavahetustel kütitud metssigade vereproovide vastuvõtmine Veterinaar- ja Toiduameti maakondlikes veterinaarkeskustes. Veterinaarkeskustes võetakse proove edaspidi vastu tööpäeviti 8.00–16.00 ja Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi Tartu  labor jätkab analüüside tegemist tööpäeviti.

„Oleme koostöös jahimeestega kokku leppinud, et küttimismahtude vähenemise tõttu ei ole kevadisel ja suvisel perioodil proovide analüüsimine nädalavahetuseti enam otstarbekas. Intensiivsema küttimisperioodi ajal laborisse jõudnud proovide arv näitab, et koostöö maakondlike veterinaarkeskuste, labori ja jahimeeste vahel oli edukas ja laborivõimekuse tõstmine vajalik, et aidata jahimeestel seatud küttimismahtusid täita,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. „Seakatkuga seotud riskide vähendamiseks on esmatähtis haiguse tõrjumine metsas ning hea koostöö jahimeestega kriitilise tähtsusega ka edaspidi.“  

Sigade Aafrika katku tõrjumiseks on Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi kesklabor Tartus alates 2015. aasta oktoobri algusest uurinud kütitud metssigade proove sigade Aafrika katku osas ka pühapäeviti. Keskmine uuritavate proovide arv pühapäevas on olnud 100, jäädes erinevatel nädalalõppudel vahemikku 40 kuni 165.

„Seoses traditsioonilise jahihooaja lõppemisega võib juba praegu täheldada proovide arvu vähenemist, seda nii nädala sees kui ka pühapäevadel. Eriti väiksed on olnud proovide arvud  nädalavahetustel, kui ilm ei ole jahipidamist soosinud,“ ütles VTL direktori asetäitja loomahaiguste alal Imbi Nurmoja. „VTL-i Tartu laboratoorium jätkab kütitud metssigade proovide vastu võtmist iga päev ööpäevaringselt.“

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul võib jahihooaja lõppemise ning Keskkonnaameti poolt seotud küttimismahtude täitmisega eeldada laborisse toimetatud proovide arvu olulist vähenemist, kuid aktiivne metssigade populatsiooni vähendamine seakatku leviku peatamiseks kindlasti jätkub. „Kuna labor nädalavahetustel alates märtsist enam proove ei analüüsi, palume jahimeestel korraldada jahid moel ja viisil, mis seda arvestaksid,“ ütles Tõnis Korts.

Ühtlasi leppisid Veterinaar- ja Toiduamet ning Eesti Jahimeeste Selts kokku, et alates 1. märtsist loetakse eelmisel aastal sündinud metsseapõrsad lepingute mõistes kesikuteks. VTA ja jahiseltside vahel sõlmitud lepingute mõistes tähendab see, et eelmisel aastal sündinud emaste metssigade organmaterjali alusel on jahimeestel võimalik saada kompensatsiooni vastavalt lepingule. Väljamaksmise üheks eelduseks on, et emane metssiga on kütitud kesiku või täiskasvanud metssea küttimiseks väljastatud jahiloa alusel.

 

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Kõik riskipiirkondades kütitud metssead peavad olema uuritud seakatku välistamiseks ning positiivse uurimistulemuse korral nõuetekohaselt kahjutustatud.

Uudised

Täna, 2. mai südaööl avanesid PRIA elektroonilise kliendiportaali e-PRIA teenused pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluste esitamiseks.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Infokeskus bronn-vaike Arvamuse bänner