Lisatud: 08. aprill 2015

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

08Apr2015 VTA-d tuleb hakata teavitama oma tarbeks sigade tapmisest

Põllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas määruse  „Sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku tõrje eeskirja“ muudatused, millega täpsustuvad bioohutusnõuded. Olulisemaks muudatuseks on sigade Aafrika katku riskipiirkondades kehtestatud kohustus teavitada Veterinaar- ja Toiduametit koduses majapidamises oma tarbeks sigade tapmisest.

„Kõige olulisem uus nõue puudutab seakasvatajaid nendes piirkondades, kus metssead on haigestunud. Nemad peavad edaspidi teavitama Veterinaar- ja Toiduametit oma tarbeks sigade tapmisest 48 tundi ette,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar. „See on vajalik, et volitatud veterinaararst saaks veenduda, et loom on terve ja vajadusel võtta proovid sigade katku välistamiseks. Veterinaarkontroll on sellisel juhul loomapidajaile tasuta.“ 

Täiendavad nõuded sõltuvad loomapidaja asukohast – osa nõuetest kehtib ohu tõttu kõigile seakasvatajaile üle Eesti ning teised vaid neile loomapidajaile, kes asuvad sigade katku riskipiirkondades, kus on taud diagnoositud metssigadel.

Olulisemad muudatused määruses:

  • Sigade katku ohu korral (üle Eesti) on kõigil seakasvatusettevõtetel, kes peavad sigu ärilisel eesmärgil, kohustus koostada farmis rakendatavate bioohutusmeetmete kohta bioohutuskava ning täiendada kava vastavalt muutunud riskidele;
  • Sigade katku ohu korral (üle Eesti) on kõigil seakasvatajatel kohustus pidada sigu suletud ruumis, et välistada kokkupuude metssigade, saastunud materjalide ning vabalt liikuvate koduloomadega. Erandina võib Veterinaar- ja Toiduameti loal pidada välitingimustes mahesigu ja farmis peetavaid metssigu, kes peavad olema topelt piirdeaiaga ümbritsetud;
  • Sigade Aafrika katku riskipiirkondades (leiud metssigadel) on kõigil seakasvatajatel, kes peavad sigu oma tarbeks kohustus teavitada Veterinaar- ja Toiduametit sea tapmisest 48 tundi ette, et volitatud veterinaararst saaks eluslooma ja lihakeha üle vaadata ning vajadusel võtta proovid sigade Aafrika katku välistamiseks;
  • Kõigist riskipiirkondades (leiud metssigadel)  surnult leitud või kütitud metssigadest tuleb teavitada Veterinaar- ja Toiduametit;
  • Kõigil seakasvatajatel üle Eesti, mitte ainult taudi ohu tõttu, on keelatud toidujäätmete söötmine loomadele.

„Kuna sigade katku tõrjumiseks metsas ei ole palju võimalusi, siis on taudi ennetamiseks oluline kõikide loomapidajate hoolsus bioohutusmeetmete rakendamisel. Suurt osa uutest bioohutusnõuetest, nagu desobarjäär tootmisüksusesse sisenemisel, riiete vahetamise kohustus, metssigadega kokkupuute välistamine, toidujäätmete söötmise keeld, rakendab enamik loomapidajaist juba täna,“ lisas Padar.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima ettenähtud bioohutuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.

Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee ning küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA vihjetelefonil 605 4750.

Määruse allkirjastamisel jõustuvad uued nõuded üleminekuajaga alates 1. maist 2015. aastal.

Uudised

15. maiks tuli mesinikel teatada PRIA-le põllumajandusloomade registri jaoks mesilasperede arvud ja seakasvatajatel enda peetavate sigade arvud 1. mai 2018 seisuga.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Arvamuse bänner Infokeskus