Lisatud: 28. jaanuar 2016

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

28Jan2016 VTA: 99% Eesti sigadest kasvatatakse bioohutusnõuetele vastavates farmides

Aasta alguse seisuga on Eestis 339 seakasvatust, kus peetakse kokku ligikaudu 319 000 siga, selgub Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) järelevalve tulemustest. 99% sigadest peetakse sigade Aafrika katku välistamiseks kehtestatud bioohutusnõuetele vastavates farmides. 26 seakasvatajale on tehtud sunniraha hoiatused või on ehitustööd nõuete täitmiseks lõpufaasis.

„Kuna seakatku tõrjumiseks metsas ei ole kiireid ja lihtsaid lahendusi ning oht jääb püsima veel pikaks ajaks, on ainus võimalus seakasvatustest taudi eemalhoidmiseks bioohutusmeetmete väga range järgmine. Tänaseks on määrav osa augustikuise lauskontrolli käigus ettekirjutuse saanud farmidest nõuetega vastavusse viidud. Need, kes pole suutnud karmistatud nõudeid täita, on riskide vähendamiseks seapidamise lõpetanud,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. „Lisaks peamiste bioohutusmeetmete rakendamisele on väga oluline loomapidaja koostatud bioohutuskava, milles kõik tegevused on fikseeritud ja kontrollitavad. Kava täitmise üle arvestuse pidamine annab seapidajale kindluse, et ta on ka tegelikult kõiki nõudeid järginud.“

Kõige sagedasema puudusena oli seakasvatustel täitmata territooriumi tarastuse nõue, kuid rikkumisi leiti ka teiste bioohutusnõuete täitmisel (desobarjääri või bioohutuskava puudumine, sigade pidamine koos teiste loomadega, veterinaararsti teavitamata jätmine loomade oma tarbeks tapmisel või liigutamisel ühest farmist teise). Puuduste kõrvaldamiseks on tehtud ettekirjutused ning määratud sunniraha hoiatused. Mitmed ettekirjutuse saanud seakasvatajatest on lubanud seapidamise lõpetada.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) andmetel peeti 2015. aasta 1. mai seisuga Eestis 363 596 siga, augustikuise lauskontrolli andmetel oli sigade arv vähenenud 9 protsendi võrra (33 156, sh taudi tõttu hukatud ca 22 000 siga) ning jaanuariks veel 3 protsendi võrra (ca 11 000 siga). Ajavahemikus juulist detsembrini lõpetas sigade pidamise 588 seakasvatajat, kes pidasid kokku ligikaudu 12% sigadest. Tegevuse lõpetanud seakasvatustest enamik olid väikemajapidamised. Kümmekond seakasvatajat on taas alustanud sigade pidamist. Täpne ülevaade sigade pidamiseks kasutatavate ehitiste ja sigade arvu kohta selgub 1. maiks, mil seakasvatajad on kohustatud PRIA loomade registrit teavitama.

Seoses sigade Aafrika katku puhangutega farmides karmistati alates 1. septembrist seakasvatustele kehtivad bioohutusnõuded. Peamiste uute nõuetena rakendusid sigade väljaspidamise täielik keeld ja territooriumi tarastamise nõue.

Augustis 2015 said seakasvatajad sigade Aafrika katku ohu tõttu taotleda Eesti maaelu arengukava 2014–2020 vahenditest investeeringutoetust bioohutusmeetmete paremaks rakendamiseks või seakasvatussektorist väljumiseks. Vastavalt investeeringutoetuse meetme tingimustele oli loomapidajatel investeeringute tegemiseks aega 31. detsembrini. Samuti toetati seapidamise lõpetamist Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioturvalisuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.

Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee. Küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA vihjetelefonil 605 4750. Jooksvat infot edastatakse Veterinaar- ja Toiduameti Twitteri kontol.

 

Vaata lisaks: Bioohutus farmis sigade Aafrika katku vältimiseks

Uudised

15. maiks tuli mesinikel teatada PRIA-le põllumajandusloomade registri jaoks mesilasperede arvud ja seakasvatajatel enda peetavate sigade arvud 1. mai 2018 seisuga.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Infokeskus bronn-vaike Arvamuse bänner