Lisatud: 10. september 2015

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

10Sep2015 VTA: 80% Eesti seakasvatusest vastab kehtivatele bioohutusnõuetele

Veterinaar- ja Toiduamet lõpetas kuu aega kestnud seakasvatusehitiste erakorralise kontrolli, mille raames kontrolliti kokku 710 sigade ehitist. Kehtivatele bioohutusnõuetele vastas neist 208 ehitist, kus peetakse kokku 80% Eesti sigadest. Septembri jooksul lubas seakasvatuse lõpetada 90 seafarmi. 

„Kontrolli põhiline eesmärk oli viia info uute nõuete kohta iga üksiku seapidajani, kontrollida kehtivatest nõuetest kinnipidamist ning selgitada veelkord loomapidajatele taudiohuga kaasnevaid riske,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel. „Augustikuise kontrolli käigus tegime ettekirjutusi 373-le seakasvatushoonele. Selleks, et välistada haigustekitajate sattumist seafarmidesse, on väga oluline, et iga loomapidaja rakendaks bioohutusmeetmeid.“

Ettekirjutuse saanud seafarmidele on antud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Loomakasvatushoone territooriumi tarastamise kohta sai ettekirjutuse 341 ehitist, bioohutuskava kohta 236 ehitist, muude nõuete rikkumiste eest (desobarjäär, haljassööt, kokkupuude muude loomadega jne) kohta 210 ning sigade väljaspidamise kohta 14 seakasvatust. Ettekirjutuse nii tarastamise kui ka bioohutusnõuete kohta sai 202 sigade ehitist, kolme valdkonna ettekirjutuse sai 154 ehitist.

Võrreldes tänavu juuli alguse seisuga on seapidamine lõpetatud 285 seafarmis, sealhulgas 17 farmis, mis on taudipunktid. Tegevuse lõpetanud seakasvatustest enamik olid väikemajapidamised, 33 farmis peeti 10 ja enam siga.  Septembrikuu jooksul on seapidamise lõpetanud või lubanud lõpetada veel 90 seafarmi.

Kontrollitud seafarmides elas kokku 330 440 siga. Nõuetele vastavates farmides (208) peeti neist 264 293 siga (80%). Ettekirjutustega farmides (373) peeti 66 147 siga (20%).

Kontrolli käigus registreeriti peetavate sigade arv, kontrolliti bioohutusmeetmete rakendamist, bioohutuskava olemasolu ja sellest kinnipidamist, loomade väljaspidamise keelust kinnipidamist, desobarjääride ning territooriumi tarastuse olemasolu, sigade sööda ja allapanu ohutuse tagamist. Vajadusel võeti proove sigade Aafrika katku välistamiseks. Veterinaarjärelevalve ametnikud ja volitatud veterinaararstid loomakasvatushoonetesse ei sisenenud ning sigadega kokku ei puutunud.

Kõik seakasvatamiseks kasutatavad hooned peavad olema registreeritud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA), samuti peab olema esitatud teatis sigade arvu kohta. Augustis 2015 said seakasvatused sigade Aafrika katku ohu tõttu taotleda Eesti maaelu arengukava 2014-2020 vahenditest toetust bioohutusmeetmete paremaks rakendamiseks või seakasvatussektorist väljumiseks. Kokku taotlesid 56 seakasvatusettevõtet  6,2 miljonit eurot farmides bioohutusnõuete tõhustamiseks või seakasvatuse lõpetamiseks ja investeeringute tegemiseks muudes põllumajandusvaldkondades.

Võimaliku taudipuhangu korral farmis, on kompensatsiooni võimalik taotleda vaid nendel seakasvatajatel, kes on kõiki bioohutusnõudeid täitnud.

Uudised

Täna, 2. mai südaööl avanesid PRIA elektroonilise kliendiportaali e-PRIA teenused pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluste esitamiseks.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner Infokeskus bronn-vaike