Lisatud: 16. veebruar 2009

Viimati muudetud: 16. veebruar 2009

A A A
Prindi rss

Uudised

16Veebr2009 Võttis kätte, kogus maad kokku ja külvas vilja täis

(Kristiina Viiron, Eesti Päevaleht/Elu Maal, 24. sept. 2008)                                    

 

Milline võiks olla suveõhtune miljonivaade, kui kodu ei asu mere ääres ega pilvelõhkuja viimasel korrusel? Kui sinu aknast paistab õitsev viljapõld, mille taha loojuv päike vajuma hakkab, siis see ongi miljonit väärt vaatepilt. Noarootsi poolsaare asukad, kes on oma maja juurde sellise pildi saanud, peaksid tänama Margus Kaske - meest, tänu kellele ei seisa Noarootsi maad söötis, vaid kasvatavad rukist, rapsi, nisu ja otra. "Visa" ja "allaandmatu" on kõige sobivamad sõnad iseloomustamaks Margus Kase tegemisi. Proovinud üheksakümnendatel viletsal rannakarjamaal lambapidamist, tegelenud lüpsikarja ning üksvahe isegi rannabaari pidamisega ning neist kõigest mittetasuvuse tõttu loobunud, ei kavatsenud ta siiski põllumajandusele täielikult selga pöörata. Ehkki vahepeal tundus see küll tühja tuule tallamisena.

Kogus maad põlluks kokku

Kui uuel aastatuhandel tekkis Eestis võimalus SAPARD-i programmist põllumajandustehnika ostuks investeeringutoetust taotleda, tekkis ka Margusel arusaam, et vaid uute ja tänapäevaste masinate abil tasub valitud suunal jätkata. Et toetusetaotleja peab ka omapoolse panuse välja käima, müüs Kask Österbys maha tüki rannaäärset maad ning sai miljon krooni. Maamüügi- ja toetusraha eest ostis ta esimese tõeliselt heal tasemel uue traktori.

"Kas tõesti ei tekkinud kordagi mõtet seda miljonit enda peale kulutama hakata, tollal oli see ju suur raha?" ei saa ma küsimata jätta. "Ei, ei!" raputab Margus Kask veendunult pead. "Traktori ostmise pärast ma maa müüsingi, sest oli selge, et vana tehnikaga põlluharimine ei vii kuskile."

Enamik tollastest talunikest oli selleks ajaks mõistnud, et väikese taluga end ära ei elata ning poolsaarel leidus küllaga laokile jäänud põllumaad. Paljudel juhtudel oli tegemist ka rootslastele tagastatud maaga, mille omanikud ise Rootsis ja maa lihtsalt seisis. Enam mitte, sest milline maaomanik ikka tahab, et tema maa sööti jääks. "Enamasti maksan nende eest maamaksu, aga paljud on ka käega löönud. Peamine, et maa korras on," räägib Margus ning rõhutab, et ta ei aja oma asju sugugi üksi. Koos Üllar Neemrannaga kasvatavad nad lihaveiseid, kusjuures töö on jaotatud nii, et Üllar hoolitseb loomade eest ning saab Marguselt vastutasuks loomasööda.

Ei otsusta midagi üksinda

Marguse parem käsi, kelleta ta aga ühtki tähtsat otsust ei tee, on samuti Noarootsi mees Raido Kivi, kelle Margus viis aastat tagasi enda juurde meelitas.

"Mina olen küll asja algataja, aga see on meie kahe ettevõtmine. Ma ei võta kedagi ainult oma otsusega tööle, ei osta üksi midagi, alati pean temaga nõu. Täiendame Raidoga üksteist hästi, ta aitab mul ideid alati paremini ellu viia. Tõsine areng selles ettevõtmises toimus, kui Raido minuga kampa lõi. Selle meheta poleks ma kuigi kaugel, sest tema nõuab oma suhtumisega maksimaalset," jätkub Margusel paarimehe jaoks vaid kiitvaid sõnu.

Raido jälgib, et tehnika seisaks korras, Margus korraldab ettevõtmise rahaasju. Põllumajandustööd teevad mehed ära kahekesi, paari meest oleks vaja abiks küll, aga ... hinnalise tehnika peale ei söanda igaüht võtta. Ja kahjuks kipub n-ö vabadel meestel viinaviga küljes olema.

Suvel põld, talvel võsa

Maid, millel mehed toimetavad, on kokku 1000 ha. Rohkemat praeguse tehnikaga harida ei jõuakski. Vilja all on sellest tuhandest hektarist 600, heinamaa on sajal hektaril, lisaks 300 hektarit rannakarjamaad, kus tuleb loomi karjatada ja roogu niita.

Margus möönab, et riiklike toetusteta poleks põllu- ega loomapidamine mõeldav. "Võib­olla eelmine aasta oli selline, kus oleks saanud majandada ilma toetusteta," arvab ta. Tänavune saak kasvas ju samuti vägev, kuid eks sa lõika seda, kui vesi lainetab.

Kuigi talumehe suvine päev toidab kolm talvist, ei piisa sel­lest lihtsalt mugavaks äraolemiseks. Talvel saab Margusest metsamees, aga mitte palgi-, vaid võsalõikaja. Esimese laari puiduhaket ostis pealinna külje all asuv soojusettevõte, kuid edaspidi on plaan müüa seda Noarootsi oma katlamajale.

Sel aastal on tal plaanis soe­tada PRIA toel giljotiin-harvester, millega teha puhtaks kraavid ja põlluservad.

Niisama oma lõbuks pole Margus ega Raido ettevõtmisest raha välja võtnud. Saadud tulu läheb uue tehnika soetamiseks. "Oleme Raidoga ühel nõul, et tehnika peab olema viimase peal. Meil pole vaja end sellega väsitada, et kasutame poolpidust asja."

 Ülevaade määratud toetustest

 

Uudised

Septembris ja oktoobris külastavad PRIAt kui ELi toetusi vahendavat makseagentuuri kokku neljal korral Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kontrollikoja audiitorid, et selgitada, kuidas on Eestis korraldatud põllumajandustoetuste haldamine ning Euroopa Liidu finantshuvide kaitse.

Kõik uudised »

Liitu meie infokirjaga!

* kohustuslikud väljad
Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner bronn-vaike Infokeskus