Lisatud: 17. august 2010

Viimati muudetud: 17. august 2010

A A A
Prindi rss

Uudised

17Aug2010 Vinni staadion avati lipuheiskamise saatel

 

Vinni staadioni, mis ehi­tati tänu soovile saada jalgpallipoistele harjutusväljak, tuli aastaid oodata. Omajagu kan­natust pidi varuma ka staadionimaja oodates.

Kuigi Vinni staadion valmis ju­ba kaks aastat tagasi, avati see pidulikult lipuheiskamise ja lindilõikamisega alles möödunud laupäeval, sest seni oli puudu väga oluline rajatis - staadionimaja, mis laupäeval pee­tud Lääne-Virumaa suvemängude raa­mes sai ka oma ristsed.

Staadioni­maja ühes osas on turvalise varjupaiga leidnud kõikvõimalikud sporditarvikud, hoone teises osas asuvad kaks kappidega riietusruumi 15-20 inimesele, duširuumid ja üldtualett külastajatele kasutami­seks.

Liigne luksus

Vinni vallavanem Toomas Väinaste meenutas, et see oli umbes 2002. aasta lõpus, kui tema juurde tuldi jutuga jalg­pallistaadioni vajalikkusest val­las, sest jalgpallipoisid olid tub­lid ja tegusad.

"Tükk aega sai mõeldud, kuhu väljak teha, ei leidnud sellele sobivat kohta. Arutasi­me, et ainult jalgpalliväljak ra­jada on liigne luksus - teeme hoopis staadioni," kõneles val­lavanem asjade käigust.

Vinni valla arendusnõuni­ku ja staadioni projektijuhi Gustav Saare sõnul on veel mõ­ningaid pisiasju, mis vajavad korda seadmist ja mille vajaka -jäämise maakonna suvemängud kätte näitasid.

"Üks suur prügikast oli, aga kui tuleb suu­rem üritus, oleks vaja neid veel juurde panna," märkis Saar.

Vinni spordikompleksi nõukogu esi­mees Jaan Nummert pi­das staadioni eriti vajalikuks tänastele sportlastele ja samu­ti Vinni rahvale, kes saab oma keha treenida ja energiat välja elada.

"Nagu vanad roomlased üt­lesid, terves kehas terve vaim. Staadion annab võimaluse maakonna inimestele keha ja vaimu edendada ning terven­damiseks," arvas Jaan Num­mert.

Legendaarne jooksumees ja kunagiste rekordite omanik, praegune Vinni valla elanik

Mart Vilt kõneles, et kui tema omal ajal, 1975. aastal, Vene sõjaväest tuli, oli Jõhvis üks 300meetrine kivine ring, kus ta natuke harjutas.

"Sellist staadioni, nagu see siin, ei olnud ma kunagi näi­nud," ütles ta.

Puudub tribüün ja valgustus

Staadionimaja valmimisega pole kõik vajalik kaugeltki ole­mas - nimelt puudub tribüün. Lootus selle rajamiseks Gustav Saare sõnul on, aga reaalsus on praegu midagi muud, sest kõik sõltub saadavatest toetustest. Et staadion ja sinna juurde kuuluv ei ole esmatähtis, pole selle arendamiseks lihtne toe­tust saada.

Siiani ei olnud vallal jaksu ka valgustust rajada. Suvisel ajal sellest suurt puudust ei tunta, kuid sügisel läheb ruttu pimedaks ja siis võiks Saare ar­vates staadion ikkagi valgusta­tud olla. "Juhtmed on sinna ju­ba veetud, aga suured valgus­tid on vaja muretseda," lausus arendusnõunik.

 

 

STAADION

Staadioni ehitus koos staadionimajaga läks maksma 11,9 miljonit krooni, millest Vinni valla omaosalus oli kümme miljonit krooni. Ülejäänud summa saadi PRIA-lt.

 

Artikkel ilmus ajalehes Virumaa Teataja, 17.08.2010, autor Kristi Ehrlich.

 

Uudised

Täna, 2. mai südaööl avanesid PRIA elektroonilise kliendiportaali e-PRIA teenused pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluste esitamiseks.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner bronn-vaike Infokeskus