Lisatud: 02. oktoober 2015

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

02Okt2015 Veterinaar- ja Toiduamet hakkab laupäeviti metssigade proove vastu võtma

Seoses intensiivsema küttimisperioodi algusega hakkab Veterinaar- ja Toidulaboratoorium alates 4. oktoobrist analüüsima seakatku proove ka pühapäeviti. Et kõik proovid jõuaksid õigeaegselt laborisse, hakkab Veterinaar- ja Toiduamet alates homsest võtma maakondades kokkulepitud kellaaegadel vastu kütitud metssigade proove ka laupäeviti. Algaval jahihooajal tuleb seakatku tõrjumiseks metsas küttida vähemalt 29 600 metssiga.  

„Intensiivsema küttimise ajaks oleme pikendanud nii maakondlike veterinaarkeskuste kui laboratooriumi tööaega nädalavahetustel, et kõik proovid jõuaksid õigeaegselt laborisse ja saaksid võimalikult kiiresti analüüsitud,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. „Veterinaar- ja Toiduamet tunnustab jahimeeste poolt seni tehtud tööd. Oleme pidevas koostöös Eestis Jahimeeste Seltsiga kaardistanud kitsaskohti, mis metsas leviva seakatku tõrjumist ja metssigade arvukuse piiramist takistavad. Tänaseks on mitmetele neist probleemidest lahendused leitud.“

VTL hakkab alates 4. oktoobrist analüüsima sigade Aafrika katku proove lisaks tööpäevadele ka pühapäeviti. „Oleme laborivõimekust aktiivsema küttimise ajaks tõstnud pikendades tööaega ning tellitud lisaseadmete kohalejõudmisel tõuseb see lähinädalatel veelgi,“ ütles Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi direktor Olev Peetsu. „Selleks, et labor jõuaks pühapäeval proovid ära uurida, peavad need jõudma laborisse hiljemalt pühapäeva hommikul kell 10.“

Proovide vastuvõtmise ja laborisse toimetamise korraldavad maakondlikud veterinaarkeskused (lahtiolekuaegasid vaata siit). Etteantud kellaaegadest tuleb kinni pidada. Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi Tartu labor võtab proove vastu ööpäevaringselt ning jahimeestel on võimalik proove ka ise laboratooriumisse viia. Prooviga peab olema kaasas kaaskiri.

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts paneb jahimeestele südamele, et maakondades kokkulepitud kellaaegadest kinni peetaks, et kõik proovid jõuaksid õigeaegselt laborisse ja saaksid võimalikult kiiresti analüüsitud.

„Et algaval jahihooajal metssigade küttimine laabuks ja kõik piirangutsoonides kütitud metssead saaksid uuritud, kutsume jahimehi kasutama riigi poolt loodud võimalusi proovide edastamiseks ning võimalikest probleemidest operatiivselt teada andma,“ ütles Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts. „On äärmiselt tähtis, et kõigi osapoolte vahel toimiks väga hea infovahetus ning saaksime vajadusel koos otsida kiireid lahendusi.“

Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet on teinud metsas leviva sigade Aafrika katku peatamiseks jahimeestele ülesandeks küttida alanud jahihooajal metssigade arvukuse vähendamiseks vähemalt 29 600 metssiga.

Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi poolt koostatud proovivõtujuhendid, maakondlike veterinaarkeskuste lahtiolekuajad ning lisainfo sigade Aafrika katkust tulenevate piirangute ja kohustuste kohta on leitavad Eesti Jahimeeste Seltsi kodulehelt www.ejs.ee,  Veterinaar- ja Toiduameti, Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi ning sigade Aafrika katku veebilehel www.seakatk.ee.  Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile.

 

Vaata lisaks:

Kütitud metssigadelt sigade Aafrika katku (SAK) uuringuks proovide võtmise, pakkimise ja laborisse saatmise juhend

Laboratoorium kiirendab sigade Aafrika katku proovide analüüsimist

Uudised

15. maiks tuli mesinikel teatada PRIA-le põllumajandusloomade registri jaoks mesilasperede arvud ja seakasvatajatel enda peetavate sigade arvud 1. mai 2018 seisuga.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner bronn-vaike Infokeskus