Lisatud: 24. oktoober 2017

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

24Okt2017 Veterinaar- ja Toiduamet avastas Läänemaal ebaseadusliku tapamaja

Veterinaar- ja Toiduameti ametnikud leidsid koostöös politseinikega Läänemaal Vatlas tegutsenud ebaseadusliku tapamaja, kus tapeti lambaid ja veiseid. Tapamaja tegevus lõpetati koheselt.

„Tapamaja tegutses Vatla külas mahajäetud sigalakompleksis, kus kunagi oli küll tapamaja asunud, kuid mis ei vastanud nõuetele ning oli seetõttu juba 2010. aasta lõpus tegevuse lõpetanud,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti Raplamaa- ja Läänemaa veterinaarkeskuse juhataja Aavo Lumi. Ebaseaduslik tapamaja avastati vihje peale. Veterinaar- ja Toiduamet on tänulik igasuguste vihjete eest, mis aitaksid edaspidigi selliseid ettevõtmisi peatada.

Üsna kiirelt õnnestus tuvastada tapamaja omanik, kes oli koostööaldis ja Veterinaar- ja Toiduameti korraldusel likvideeris oma ebaseadusliku tegevuse. Toidu käitlemise eest tegevusloata ettevõttes võib isikut ees oodata väärteomenetluses rahatrahv kuni 3200 eurot. Kriminaalmenetluses süüdi tunnistamisel võib füüsilist isikut ees oodata rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus ja juriidilist isikut rahatrahv kuni 32 000 eurot.

Turuleviidava toidu osas kehtib üldine põhimõte, et toit peab olema inimese tervisele ohutu ja vastama nõuetele. Liha puhul tähendab see seda, et loomad, kellelt liha pärineb, peavad olema tapetud tegevusloaga tapamajas. Tegevusloaga tapamajas on loodud tingimused, et loomi ja saadud liha nõuetekohaselt käidelda. Loomade vastuvõtmisest kuni loomade tapmiseni järgitakse loomade heaolu nõudeid ning loomade tapmine ja liha edasine käitlemine viiakse läbi viisil, et ei toimuks liha saastumist. Seda on võimalik tagada üksnes siis, kui loomade tapmist viivad läbi koolitatud töötajad ning kogu tegevus toimub selleks ettenähtud ruumides. Lisaks peab tapamajas kohal olema veterinaar, kes kontrollib enne tapmist, kas loomad on inimtoiduks tapmiseks kõlblikud ning pärast tapmist kas saadud liha on toidukõlblik.

Lubatud on loomade tapmine isiklikuks tarbeks, kuid ka oma tarbeks veist tappes tuleb volitatud veterinaararsti teavitada, vältimaks spongioossete entsefalopaatiate (näiteks hullulehmatõbi) ohtu. Loomade tapmine põllumajandusettevõttes peab toimuma kooskõlas nõuete ja lihatootmise toiduhügieeni eeskirjadega, st et ettevõtted, kus tegeletakse loomade tapmisega, peavad olema tunnustatud. Erandid on lubatud väikeses koguses kodulindude ja jäneseliste ning kütitud ulukite liha osas.

Kui eraisik tahab omakasvatud veise liha müüa, tuleb tal lasta loom tappa tegevusloaga tapamajas. Eestis on 29 tegevusloaga tapamaja, kus on võimalik veiseid tappa ja 20 tegevusloaga tapamaja lammaste tapmiseks.

Veterinaar- ja Toiduamet seisab tarbimisväärse toidu ja tervete loomade eest Eestis. Selleks teeb amet järjepidevat kontrolli nõuete täitmise üle kogu toidukäitlemise ahela ulatuses: loomakasvatusest, toidu tootmisest ja töötlemisest kuni toidu tarbijani jõudmiseni.

Uudised

Täna, 2. mai südaööl avanesid PRIA elektroonilise kliendiportaali e-PRIA teenused pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluste esitamiseks.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Infokeskus Arvamuse bänner bronn-vaike