Lisatud: 13. oktoober 2016

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

13Okt2016 Veterinaar- ja Toiduamet avaldab hinnangu Cellfoodi toidulisandile

Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) tellitud analüüsid näitavad, et Eestis müüdav toidulisand Cellfood ei kujuta endast kasutusjuhendi järgi tarbimisel ohtu inimese tervisele, kuid toote märgistus sisaldab eksitavat informatsiooni, näiteks ei sisalda toode lubatud koguses seleeni.

„Oleme tänaseks teavitanud Cellfoodi käitlejat Eestis analüüside tulemustest ning käitleja on lubanud eemaldada vale märgistusega tooted turult. Edastame käitlejale ka kirjaliku seisukoha ning ettekirjutuse toodete turult eemaldamiseks,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda.

VTA algatas Cellfoodi koostise suhtes uurimise ajakirjanik Tuuli Jõesaare päringute ning Eesti Päevalehes ilmunud artiklite peale, mis väitsid, et Cellfoodi Eestis müüdav preparaat võib olla tervisele ohtlik. Cellfoodi omaduste uurimiseks andis amet erinevad uurimisülesanded kolmele akrediteeritud laboratooriumile, millest üks asub Saksamaal ning kaks Eestis. Analüüside tõlgendamisel kasutas VTA ka Eesti Maaülikooli ekspertarvamust.

Analüüsid ja küsimused ekspertidele keskendusid tootes sisalduvale väävelhappe või selle analoogi deuteeriumsulfaadi sisaldusele ja selle mõjule inimese tervisele. „Hoolimata sellest, et reklaamis kirjeldati toodet kui ainete segu deuteeriumsulfaadi lahuses, ei avastatud uurimisele saadetud näidistest deuteeriumi,“ sõnas Kalda.

Eesti Maaülikooli ekspertarvamuse kohaselt ei ole vähemalt uuritud proovis (analüüsitud tootes) ilmselt deuteeriumsulfaati kasutatud. Ning kui toode sisaldaks kirjeldatud koguses deuteeriumsulfaati, poleks sellel ei olulist negatiivset ega ka positiivset mõju inimese organismile.

Toode  sisaldab väävelhapet, mis kasutusjuhendi järgi joogiveega lahjendades tervisele ohtu ei kujuta. Väävelhapet on lubatud toidus lisaainena kasutada. Samas lisaainete kasutamine toidus (sh toidulisandis) peab olema näidatud ka toote märgistusel.

Analüüsides laboriandmeid ning võttes arvesse eksperthinnanguid leiab VTA, et toodet on Eestis turustatud eksitava informatsiooni alusel. “Näiteks on Cellfoodi tootemärgistusel välja toodud, et tootele on lisatud naatriumseleniiti seleeni allikana, kuid vastavalt tootja esindajale Euroopa Liidus, ei ole naatriumseleniiti tootele lisatud, vaid see on vetikaekstrakti koostises. Sellisel juhul ei tohigi naatriumseleniiti koostisosana välja tuua,“ rõhutas Kalda.

Vetika ekstraktist pärit muude toitainete koguste kontrolli eesmärgil analüüsiti kaltsiumi, magneesiumi ja naatriumi kogust. Analüüsi tulemus näitab, et kaltsiumi ja magneesiumi ei sisaldu märkimisväärselt. Seega ei anna toode ka nimetatud mineraaltoitaineid.

„Toidulisandeid ning nendena reklaamitavaid tooteid on turul palju. Toidulisand on toit, mille eesmärk on vajadusel tavatoitu täiendada ning nende tarvitamine peab olema põhjendatud. Oluline on meeles pidada, et toidulisandid ei asenda kunagi tavatoitu ega treeningut ning imelisi tulemusi lubavatesse preparaatidesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Tänan Veterinaar- ja Toiduameti nimel Eesti Päevalehte erinevate toidulisandite teemade tõstatamise ja tarbija teadlikkuse tõstmisele kaasaaitamise eest,“ lisas Kalda.

VTA tugineb hinnangu andmisel asutuse väliste ja siseste ekspertide arvamusele ning akrediteeritud laborite analüüside tulemustele.

Meelespea tarbijale

  • Mis on toidulisand?

Toidulisand on toit, mille eesmärk on vajadusel tavatoitu täiendada. Oma olemuselt on toidulisandid teatud ainete kontsentreeritud allikateks: näiteks vitamiinid või mineraalained. Seetõttu peavad toote tarvitamisjuhises ette nähtud vitamiinide ja mineraalainete manustamise kogused olema tarbijale ohutud.

  • Mis on toidulisandi eesmärk?

Toidulisandi eesmärk on vajadusel tavatoitu täiendada. Toidulisandid ei asenda mitmekesist toitumist ning pole mõeldud ravima või leevendama ühtegi haigust.

  • Mida tuleks toidulisandi tarvitamisel teada?

Enne toidulisandi tarvitamist veendu, kas ja milleks seda vaja on. Toidulisandi valikul usalda vastava ettevalmistusega spetsialisti, näiteks pea nõu arsti või apteekriga. Pakendil on kirjas toidulisandi päevane tarbimiseks soovitatav kogus ja ilma arsti soovituseta ei tohi seda ületada.

  • Missugune info peab toidulisandi märgistusel olema?

Märgistus toidulisandi pakendil ei tohi tarbijat eksitada ega viidata haigusi tõkestavatele, leevendavatele või ravivatele omadustele. Toidulisandeid võib tarbijale müüa ainult müügipakendis, mis on varustatud eestikeelse märgistusega. Pakendil tuleb esitada toote koostisosade loetelu ning nende kogused päevase annuse kohta. Kui toote valmistamisel kasutatakse allergiat või talumatust põhjustada võivaid aineid, peavad needki koostisosade loetelus olema välja toodud.

  • Kuhu pöörduda kahtluste korral?

Toidulisandi ohutuse, nõuetekohasuse ja kvaliteedi eest vastutab toidulisandi tootja või turustaja. Kui Sul ei õnnestu toote müüjat välja selgitada või kui leitud teave müüja kohta ja vigane tooteinfo äratavad kahtlusi, jäta kaup ostmata. Kahtlustest anna teada Veterinaar- ja Toiduametile, helistades vihjetelefonil, mille number on 605 4750.

Uudised

15. maiks tuli mesinikel teatada PRIA-le põllumajandusloomade registri jaoks mesilasperede arvud ja seakasvatajatel enda peetavate sigade arvud 1. mai 2018 seisuga.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner Infokeskus bronn-vaike