Lisatud: 21. märts 2007

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

21Mar2007 Veisetoetuse taotlemine seoti tootmisest lahti

Mis on siis peamised muutused võrreldes eelmise aastaga?

Neil taotlejail, kes taotlevad utetoetust, jätkub kõik samamoodi nagu eelmisel aastal. Ammlehmadele toetuse taotlejad peavad arvestama, et sellest aastast ei kehti enam Eestile antud erisus ning piimalehmadele, kes olid lihajõudluskontrolli all enam toetust ei maksta, toetust saavad vaid lihatõugu loomad või nende ristandid.

Neil taotlejatel, kes taotlevad toetust piimakvoodi alusel, ei ole sel aastal enam nõuet piima turustada.

Põhilised muutused puudutavad aga neid põllumehi, kes taotlevad veise loomühiku eest makstavat toetust – see on nüüd otsesest tootmisest lahti seotud. See tähendab, et kui varem maksti toetust igal aastal loomapidajal olnud loomade eest, siis nüüd on toetuse saamise aluseks paika pandud referentsaasta, milleks on 2006. Ehk siis pole oluline, mitu looma taotlejal näiteks praegusel hetkel on, toetust saab ta selle järgi, kui palju veiseid tal eelmisel aastal veisetoetuse taotluse menetlemise käigus kindlaks tehti.

 

Kust selline nõue toetused reaalsest tootmisest eraldada tuleb?

See on Euroopa Komisjoni otsus ning ei puuduta ainult Eestit, vaid kõiki uusi liikmesriike. Sellise muudatuse taga on tegelikult põhimõte, et põllumehed saaksid oma tootmist planeerida vastavalt reaalsele turusituatsioonile, mitte ei peaks lähtuma sellest, kust ja millal mingit toetust saab.

 

Sain ma siis õigesti aru, et näiteks veisetoetuse taotlemisel polegi oluline, palju taotlejal hetkel loomi on, vaid loeb see, kui palju tal eelmisel aastal taotledes oli?

Just nii see on. Ja kui taotleja näiteks eelmisel aastal veisekasvatamise täiendavat otsetoetust ei taotlenud, siis arvestatakse tema puhul referentsiks 2005. aastat.

Millised on täpsed toetuse taotlemise tingimused järgmistel aastatel, seda me hetkel veel öelda ei oska. Referentsaastaks saab olla ikkagi aasta, mil on loomühikud kindlaks tehtud, kuid ilmselt saavad teatud tingimustel liikmesriigid kaaluda ka erisuste kehtestamist.

Piima tootmiskvoodi alusel makstava toetuse aluseks võetakse taotlejale määratud piimakvoot 31. märtsi seisuga 2007. aastal.

Kuna toetuse tingimused on nüüd muutunud, muutub ka PRIA poolsete kontrollide metoodika. Ute ja ammlehma kasvatamise toetuse puhul jäädakse ikka kontrollima, kas reaalselt need loomad ka olemas on, kuid nii piimakvoodi kui veise loomühikute alusel taotletud toetuse kontrolli teostatakse kohapeal vaid vajadusel, kui taotleja tegelemine põllumajandusliku tegevusega ei selgu registripõhiselt.

Taotleja peab tegelema endiselt põllumajandusliku tegevusega, isegi kui ta oma loomad ära on müünud ning seda võivadki PRIA inspektorid vajadusel ka kontrollida. Eelkõige tähendab see seda, et kui tema omandis või kasutada on maad, siis seda peab ta heas põllumajanduslikus korras hoidma.

 

Aga mis saab nendest taotlejatest, kes ostsid omale veised näiteks eelmise aasta teises pooles ja 2006. a toetust seega ei taotlenud?

Õigus toetust saada saab koos müüdud veistega uuele omanikule üle minna küll, juhul kui veised on läinud teise loomapidaja karja hiljemalt 31. detsembril 2006.a ning sellest on põllumajandusloomade registrit õigeaegselt teavitatud. Selleks peavad aga nii uus omanik kui loomade müüja sellega nõus olema ning vastava kinnitusega vormi ka PRIAle esitama. Kui aga taotleja, kes on veised ära müünud, soovib ka edaspidi toetust taotleda ning summasid kasutada oma muudeks põllumajanduslikeks tegevusteks, siis võib ta ka nii käituda ning ei pruugi toetuse saamise õigust ära anda.

Uudised

Täna, 2. mai südaööl avanesid PRIA elektroonilise kliendiportaali e-PRIA teenused pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluste esitamiseks.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Infokeskus Arvamuse bänner