Lisatud: 23. detsember 2015

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

23Det2015 Uus seakatku tsoneerimise otsus leevendab kauplemispiiranguid

Täna, 22. detsembril jõustus Euroopa Komisjoni uus rakendusotsus, mis annab rohkem paindlikkust elussigade ümberpaigutamisel ja elussigadega kauplemisel sigade Aafrika katku leviku tõkestamiseks kehtestatud tsoonides.

„Alates tänasest on antud seakasvatajatele võimalus elussigade liigutamiseks nii Eesti sees kui ka teiste liikmesriikide II ja III tsoonis asuvatesse seafarmidesse. See peab toimuma range veterinaarjärelevalve all, kuid on siiski leevendus praegu III tsoonis tegutsevatele seakasvatajatele, kellel on olnud kehtivate piirangute tõttu turustamisraskused,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Taotlesime läbirääkimistel Euroopa Komisjoni ja teiste liikmesriikidega, et seakatku tsoonide määramise põhimõtted oleksid läbipaistvad ja seatud piirangud proportsioonis võimalike riskidega. Euroopa Komisjoni otsus näitab, et meie ettepanekuid on arvesse võetud.“

Peamise uue järelevalvenõudena sätestab Euroopa Komisjoni rakendusotsus nn ohutu veo korra elussigade transportimiseks. Sellest tulenevalt peab elussigade veos olema järelevalveasutuse poolt registreeritud, pitseeritud, veoteekond kooskõlastatud, vedamine toimuma peatusteta ning vedamiseks kasutatud auto puhastatud ja desinfitseeritud.

Seni kehtinud tsoneerimise otsus võimaldas kolmandast tsoonist viia elussigu vaid selleks tunnustatud tapamajja.

Euroopa Komisjoni poolt novembris avaldatud täpsustatud tsoneerimise põhimõtted võimaldavad lugeda III tsooni kuuluva ala II tsooniks peale 12 kuu möödumist viimasest kodusigade haiguspuhangust ning II tsooni muuta I tsooniks 12 kuud peale viimast seakatku diagnoosi metssigade hulgas.

 

Taust:

  • Sigade Aafrika katku leviku tõttu kehtestati esmakordselt Eestis kitsendustega tsoonid 9. oktoobril 2014. aastal Euroopa Komisjoni rakendusotsustega 2014/709/EÜ. Viimati muudeti tsoone 1. oktoobril 2015 rakendusotsusega (EL) 2015/1783.
  • Baltimaad ja Poola saatsid 14. augustil Euroopa Komisjoni toiduohutuse ja tervishoiu volinikule Vytenis Andriukaitisele ühispöördumise, milles taotlesid katku levikupiirkonnas tegutsevatele seakasvatajatele ning sealiha käitlejatele seatud kauplemispiirangute leevendamist.
  • Kitsendustega tsoonid jagunevad kolmeks: I tsoon ehk puhvertsoon; II tsoon ehk kitsendustega piirkond, kus seakatk on diagnoositud metssigadel; III tsoon ehk kitsendustega piirkond, kus seakatk on diagnoositud nii kodu- kui metssigadel. Loe täpsemalt kehtestatud piirangute kohta sigade Aafrika katku veebilehel www.seakatk.ee alajaotuses „Kitsendustega tsoonid“.
  • Tsoonide kehtestamise ja kaotamise põhimõtete kohta Euroopa Komisjoni töödokumendis (PDF).Euroopa Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/2433 loomatervishoiualaste tõrjemeetmete kohta seoses sigade Aafrika katku levikuga teatavates liikmesriikides
  • Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioturvalisuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.

 

 

Uudised

15. maiks tuli mesinikel teatada PRIA-le põllumajandusloomade registri jaoks mesilasperede arvud ja seakasvatajatel enda peetavate sigade arvud 1. mai 2018 seisuga.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner bronn-vaike Infokeskus