Lisatud: 21. oktoober 2015

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

21Okt2015 Uus seakatku tsoneerimise eelnõu lubab kauplemispiirangute leevendamist

Täna, 21. oktoobril Maaeluministeeriumis toimunud kohtumisel seakasvatajatega tutvustati Euroopa Komisjonis menetluses olevat eelnõud, mis lubaks uuest aastast sigade Aafrika katku leviku tõkestamiseks kehtestatud kauplemispiirangute olulist leevendamist. Uus tsoneerimise eelnõu annab rohkem paindlikkust elussigade ümberpaigutamisel tsoonide vahel ning seab tingimused tsoneerimise kaotamiseks.

„Oleme läbirääkimistel Euroopa Komisjoni ja teiste liikmesriikidega saavutanud esialgsed kokkulepped tsoneerimise tingimuste täpsustamiseks. Baltimaad ja Poola on taotlenud Euroopa Komisjonilt, et kauplemispiirangute kehtestamine ja kaotamine oleks senisest läbipaistvam ning piirangud proportsioonis võimalike riskidega,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Seniste kohtumiste põhjal näeme, et nii Komisjon kui teised liikmesriigid mõistavad vajadust kauplemispiirangutesse paindlikkuse lisamiseks. Tingimusel, et suudame välistada kõikvõimalikud riskid viiruse edasikandumiseks.“

Hetkel kehtiv Euroopa Komisjoni rakendusotsus 2014/709/EÜ võimaldab kolmandast tsoonist viia elussigu vaid selleks tunnustatud tapamajja, nende sigade lihast valmistatud tooted peavad olema kuumtöödeldud vähemalt 80 kraadi juures või erimärgistatud. Erimärgistatud toodete väljaviimine Eestist on keelatud.

„Arutluse all oleva uue eelnõu kohaselt saaks edaspidi viia elussigu ja aretusmaterjali III tsoonist nii Eestis kui teises seakatku nakatunud riigis asuvasse II tsooni edasiseks pidamiseks ning teatud aja möödumisel neid ja nendest valmistatud tooteid turustada piiranguteta,“ ütles Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „Elussigade liigutamine on võimalik teatud tingimustel ja peab toimuma range veterinaarjärelevalve all, kuid see on siiski oluline leevendus praegu III tsoonis asuvatele seakasvatustele, kellel on kehtivate piirangute tõttu suured turustamisraskused.“

Uus tsoneerimise eelnõu sätestab ka tsoonide määramise alused ning tingimused tsoonide vähendamiseks ja lõpetamiseks. Tsoonide määramisel võetakse aluseks ökoloogilisi faktoreid (veekogud jt looduslikud barjäärid, metssigade asustustihedus), taudijuhtumi epidemioloogiat,  administratiivüksuste piire, läheduses paiknevate farmide tihedust ja –tüüpe ning jahinduse- ja metsamajandusega seonduvat.

„Praeguste ettepanekute kohaselt võimaldaks uus rakendusotsus lugeda III tsooni kuuluva ala II tsooniks peale 12 kuu möödumist viimasest kodusigade haiguspuhangust ning II tsooni muuta I tsooniks 12 kuud peale viimast seakatku diagnoosi metssigade hulgas,“ ütles Toomas Kevvai. „Selgete kriteeriumite määratlemine tsoonide kaotamiseks on oluline edasiminek. Määrava tähtsusega saab olema see, kui tulemuslikult suudame bioohutusnõudeid järgides taudi koduseafarmidest eemal hoida.“

Euroopa Komisjoni rakendusotsuse eelnõu loomatervishoiualaste tõrjemeetmete kohta seoses sigade Aafrika katku levikuga teatavates liikmesriikides on menetlemisel Euroopa Komisjonis ning selle peavad heaks kiitma 28 liikmesriiki, kes hääletavad eelnõu üle Euroopa Komisjoni loomatervishoiu alalises komitees tõenäoliselt veel selle aasta sees.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioturvalisuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta. Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee ning küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA vihjetelefonil 605 4750.

Uudised

Täna, 2. mai südaööl avanesid PRIA elektroonilise kliendiportaali e-PRIA teenused pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluste esitamiseks.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner Infokeskus bronn-vaike