Lisatud: 10. märts 2015

Viimati muudetud: 10. märts 2015

A A A
Prindi rss

Uudised

10Mar2015 Uuring: toidutarnijad on kimpus ebaausate kauplemistavadega

Eesti toiduainetööstusest on ebaausate kauplemistavadega enam kokku puutunud suuremad ettevõtted käibega üle 5 miljoni euro ning ettevõtted, kelle toodangu säilivusaeg on lühike. Kõige rohkem on ebaausate kauplemistavadega kokku puutunud lihatööstuse ettevõtted, selgub Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud uuringust.

Kõikidest uuringus osalenud ettevõtetest 59% vastas, et on 2014. aasta jooksul kokku puutunud ebaausate kauplemistavadega. Neist omakorda ligi poolte (44%) ettevõtete hinnangul on kokkupuuted ebaausate kauplemistavadega viimase kolme aasta jooksul sagenenud.

„Jaekaubandus saab oma turujõudu vabamalt kasutada nende toodete ja tootjate puhul, kus on võimalik tarbija rahulolu oluliselt kahjustamata tooteid välja vahetada,“ selgitas Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing täna Põllumajandusministeeriumis toimunud esitlusel.  „Paremas positsioonis on väikeettevõtted, kellel on kindel nišš või tootjad, kes on välja töötatud ainulaadne toode ja mille järele on turul pakkumisest suurem nõudlus.“

Küsitlusest selgub, et kõige rohkem on Eesti toidutootjad kokku puutunud lepingutingimuste pealesurumisega kaubanduspartneri poolt. Vähemalt ühe korra oli sellises olukorras mullu 96%  ebaausate kauplemistavadega kokku puutunud ettevõtetest. 82% ettevõtetest sai mullu ka ähvardusi tooteid nimekirjast välja arvata. Vähemalt kolmandik ettevõtetest on pidanud maksma teenuste eest, millel polnud seost müüdava kaubaga (37%), kaubanduspartner on teinud mahaarvamisi arvetelt ilma majandusliku põhjenduseta (34%) ning kaubanduspartner on kasutanud ettevõtte tundlikku infot, et tuua turule konkureeriv jaeketi omamärgitoode (30%).

Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsleri Illar Lemetti sõnul on ebaausate kauplemistavade temaatika aktuaalne kogu Euroopa Liidus. „Euroopa Komisjon on leidnud, et turuosaliste suurema kontsentreerituse tõttu on tekkinud olukord, kus läbirääkimispositsioonid on väga erinevad ning toiduainete tarneahelas tegutsevate ettevõtjate omavahelistes ärisuhetes esineb majanduslikku tasakaalustamatust. Uuringud näitavad, et jaekett kui tugevam pool on lepingutingimuste kehtestaja ja muutja ning mõnikord on paljud riskid ebaproportsionaalselt jäetud tarnijate kanda. Muude lahenduste kõrval on üheks olulisemaks heade kaubandustavade kehtestamine ja järgimine. Seepärast tervitame toiduliidu, kaupmeeste liidu ning kaubandus-tööstuskoja algatust koostada toidukaupade tarneahela hea kaubandustava,“ rääkis Lemetti.

Uuring on valminud riikliku programmi „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus“ projekti „Hinnakujundus ja lisandväärtuse jaotus toiduainete tarneahelas Eestis“ raames. Töö eesmärk oli uurida ebaausate kauplemistavade esinemist ja mõju Eesti toiduainete tarneahelas, lisaks antakse ülevaade Euroopa Liidus ning osades liikmesriikides rakendatud praktikatest ebaausate kauplemistavadega tegelemisel.

 

Uuring on kättesaadav Põllumajandusministeeriumi kodulehelt.

Marje Josingu ettekanne Põllumajandusministeeriumis toimunud esitlusel: http://www.slideshare.net/pollumajandusministeerium/tarneahela-probleemid

 

TAUST:

-          ELi tasandil kerkisid ebaausad kauplemistavad esmakordselt kõneteemaks 2009. aastal ELi toidusektoris, kui põllumajandustoodete hinnatõusu tagajärjel kerkisid tarbijahinnad.

-          31. jaanuaril 2013 andis Euroopa Komisjon välja nn rohelise raamatu ebaausate kauplemistavade kohta Euroopa ettevõtjatevahelises toiduainete ja muude kaupade tarneahelas.

-          25. juulil 2014 andis Euroopa Komisjon välja liikmesriikide sisendi põhjal koostatud teatise „Ebaausate kauplemistavade vastu võitlemine ettevõtjatevahelises toiduainete tarneahelas“, milles soovitab liikmesriikidel olukorda jälgida ja analüüsida.

-          Eesti Kaupmeeste Liidu hea kaubandustava võeti vastu 1998. aastal ja uuendati 2008. aastal. Hea kaubandustava juhendiga on liitunud kaheksa ettevõtet, toiduainete jaekaubandusettevõtteid on nende seas kolm. 

 

Uudised

15. juunil lõppes PRIAs pindalatoetuste ja MAK loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõtt. Sel aastal oli ühtse pindalatoetuse taotlejaid kokku 14 546, kes taotlesid toetust 963 147 ha suurusele pinnale. Peale taotlusperioodi lõppu algab kohapealse kontrolli periood, mis kestab oktoobri lõpuni. Sellel perioodil kontrollib PRIA, et taotlustel olevad andmed on õiged ning vajadusel täpsustatakse koos kliendiga taotlusel olevat infot. Et kontrolli tegevused toimuksid ladusalt palume kliendil või tema esindajal võimalusel viibida kohapealse kontrolli juures. See muudab infovahetuse kliendi ja PRIA vahel oluliselt lihtsamaks ja selgemaks.

Kõik uudised »

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner bronn-vaike Infokeskus