Lisatud: 10. märts 2015

Viimati muudetud: 10. märts 2015

A A A
Prindi rss

Uudised

10Mar2015 Uuring: toidutarnijad on kimpus ebaausate kauplemistavadega

Eesti toiduainetööstusest on ebaausate kauplemistavadega enam kokku puutunud suuremad ettevõtted käibega üle 5 miljoni euro ning ettevõtted, kelle toodangu säilivusaeg on lühike. Kõige rohkem on ebaausate kauplemistavadega kokku puutunud lihatööstuse ettevõtted, selgub Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud uuringust.

Kõikidest uuringus osalenud ettevõtetest 59% vastas, et on 2014. aasta jooksul kokku puutunud ebaausate kauplemistavadega. Neist omakorda ligi poolte (44%) ettevõtete hinnangul on kokkupuuted ebaausate kauplemistavadega viimase kolme aasta jooksul sagenenud.

„Jaekaubandus saab oma turujõudu vabamalt kasutada nende toodete ja tootjate puhul, kus on võimalik tarbija rahulolu oluliselt kahjustamata tooteid välja vahetada,“ selgitas Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing täna Põllumajandusministeeriumis toimunud esitlusel.  „Paremas positsioonis on väikeettevõtted, kellel on kindel nišš või tootjad, kes on välja töötatud ainulaadne toode ja mille järele on turul pakkumisest suurem nõudlus.“

Küsitlusest selgub, et kõige rohkem on Eesti toidutootjad kokku puutunud lepingutingimuste pealesurumisega kaubanduspartneri poolt. Vähemalt ühe korra oli sellises olukorras mullu 96%  ebaausate kauplemistavadega kokku puutunud ettevõtetest. 82% ettevõtetest sai mullu ka ähvardusi tooteid nimekirjast välja arvata. Vähemalt kolmandik ettevõtetest on pidanud maksma teenuste eest, millel polnud seost müüdava kaubaga (37%), kaubanduspartner on teinud mahaarvamisi arvetelt ilma majandusliku põhjenduseta (34%) ning kaubanduspartner on kasutanud ettevõtte tundlikku infot, et tuua turule konkureeriv jaeketi omamärgitoode (30%).

Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsleri Illar Lemetti sõnul on ebaausate kauplemistavade temaatika aktuaalne kogu Euroopa Liidus. „Euroopa Komisjon on leidnud, et turuosaliste suurema kontsentreerituse tõttu on tekkinud olukord, kus läbirääkimispositsioonid on väga erinevad ning toiduainete tarneahelas tegutsevate ettevõtjate omavahelistes ärisuhetes esineb majanduslikku tasakaalustamatust. Uuringud näitavad, et jaekett kui tugevam pool on lepingutingimuste kehtestaja ja muutja ning mõnikord on paljud riskid ebaproportsionaalselt jäetud tarnijate kanda. Muude lahenduste kõrval on üheks olulisemaks heade kaubandustavade kehtestamine ja järgimine. Seepärast tervitame toiduliidu, kaupmeeste liidu ning kaubandus-tööstuskoja algatust koostada toidukaupade tarneahela hea kaubandustava,“ rääkis Lemetti.

Uuring on valminud riikliku programmi „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus“ projekti „Hinnakujundus ja lisandväärtuse jaotus toiduainete tarneahelas Eestis“ raames. Töö eesmärk oli uurida ebaausate kauplemistavade esinemist ja mõju Eesti toiduainete tarneahelas, lisaks antakse ülevaade Euroopa Liidus ning osades liikmesriikides rakendatud praktikatest ebaausate kauplemistavadega tegelemisel.

 

Uuring on kättesaadav Põllumajandusministeeriumi kodulehelt.

Marje Josingu ettekanne Põllumajandusministeeriumis toimunud esitlusel: http://www.slideshare.net/pollumajandusministeerium/tarneahela-probleemid

 

TAUST:

-          ELi tasandil kerkisid ebaausad kauplemistavad esmakordselt kõneteemaks 2009. aastal ELi toidusektoris, kui põllumajandustoodete hinnatõusu tagajärjel kerkisid tarbijahinnad.

-          31. jaanuaril 2013 andis Euroopa Komisjon välja nn rohelise raamatu ebaausate kauplemistavade kohta Euroopa ettevõtjatevahelises toiduainete ja muude kaupade tarneahelas.

-          25. juulil 2014 andis Euroopa Komisjon välja liikmesriikide sisendi põhjal koostatud teatise „Ebaausate kauplemistavade vastu võitlemine ettevõtjatevahelises toiduainete tarneahelas“, milles soovitab liikmesriikidel olukorda jälgida ja analüüsida.

-          Eesti Kaupmeeste Liidu hea kaubandustava võeti vastu 1998. aastal ja uuendati 2008. aastal. Hea kaubandustava juhendiga on liitunud kaheksa ettevõtet, toiduainete jaekaubandusettevõtteid on nende seas kolm. 

 

Uudised

15. maiks tuli mesinikel teatada PRIA-le põllumajandusloomade registri jaoks mesilasperede arvud ja seakasvatajatel enda peetavate sigade arvud 1. mai 2018 seisuga.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner bronn-vaike Infokeskus