Lisatud: 03. mai 2016

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

03Mai2016 Uuring: Peaaegu kogu karusloomakasvatuse toodang läheb ekspordiks

Statistikaameti andmeil eksporditi 2014. aastal Eestist karusnahku ligi 12 miljoni ja 2015. aasta esimese 10 kuuga 7,38 miljoni euro väärtuses. Peaaegu kõik Eestis kasvatatud karusloomade karusnahad realiseeritakse Soomes või Taanis asuvatel oksjonitel, selgub Eesti Maaülikooli poolt läbi viidud Eesti karusloomakasvatuse uuringust.

„Karusloomakasvatuse puhul on ennekõike oluline, et loomade pidamistingimused vastaksid kõigile nõuetele ja järelevalve nende nõuete täitmise üle oleks tagatud,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Samas on see on üks väheseid põllumajandusvaldkondi, mis toimib ilma riiklike ja Euroopa Liidu toetusteta, samuti on see maapiirkondades oluliseks tööandjaks.  Kuna peaaegu kogu toodang läheb ekspordiks, on kindlasti tegemist ka olulist ekspordipotentsiaali omava majandusharuga.“

Karusloomakasvatuse osakaal põllumajandussaaduste ekspordis on olnud märkimisväärne. Ajavahemikul 2005-2015 moodustas karusnahkade ekspordi väärtus elusloomade ja loomsete saaduste ekspordiväärtusest ligi 2,5%. Samas piimatoodete, munade ja mee ekspordi väärtusest moodustab see ligi 5,5% ja teraviljaekspordi väärtusest 11-14 %. Karusnahkade tootmisel on toodang suunatud põhiliselt ekspordiks, selgub läbiviidud uuringust.

Äriregistri andmeil tegutseb Eestis 4 mingi- ja rebasefarmi ning 27 tšintšiljakasvatajat. Samas on Kopenhagen Fur oksjonil müüdud aastatel 2014-2015 tšintsiljanahku 43 Eesti isiku poolt, seega võib tegelikku kasvatajate arvu hinnata suuremaks, leiavad uuringu läbiviijad.

Ajavahemikul 2006-2015 on uuringus osalenud ettevõtete andmetel kõikide karusloomaliikide (mingid, hõberebased, sinirebased, kährikud, tšintšiljad) põhikarja üldarv varieerunud 42 200 ja 50 600 karuslooma vahel ning nahaloomadel 127 900 ja 144 800 vahel. Võrreldes 2000. aastaga on põhikarja loomade arv kuuekordistunud.

Eestis kasvatatud karusloomade karusnahad realiseeritakse kahel suurel oksjonil, minkide ja rebaste nahad peamiselt Soomes Vantaas asuvas Saga Furs OY ning tšintšiljanahad Taanis Kopenhagen Fur oksjonil.  Oksjonite andmetel moodustas kõikide Eestis toodetud nahkade koguväärtus aastatel 2005-2015 kokku 47,72 miljonit eurot, millest minginahkade väärtus 30,13 miljonit, rebasenahkade väärtus 14,66 ja tšintsiljanahkade väärtus 2,93 miljonit eurot.

Minkide ja rebasefarmides töötas 2014. aastal kokku 74 täistööajaga töötajat, lisaks kasutatakse 10-15 protsendi ulatuses täiendavalt hooajalist tööjõudu. Tšintsiljakasvatuses töötas 2014. aastal kokku 20,5 töötajat.

Uuringu läbiviimisel kasutati Äriregistrist, Eesti Statistikaametist ja Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühingust saadud andmeid karusloomakasvatajate ning Saga Furs OY ja Kopenhagen Fur oksjonikeskustest saadud andmeid karusnahkade hinna ja nahku müünud farmide kohta aastatel 2000-2015.

Karusloomakasvatuse uuringu eesmärk oli koostada ülevaade karusloomakasvatuse sektori struktuurist ja majanduslikust olukorrast aastatel 2000-2014. Ühtlasi koostati kaks ülevaadet võimalike arengustsenaariumite kohta, mille kaudu hinnati karusloomakasvatuse võimaliku keelustamise või kasvatamise nõuete täitmise potentsiaalset majanduslikku ja sotsiaalset mõju.

Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut ning majandus- ja sotsiaalinstituut viisid uuringu läbi Maaeluministeeriumi tellimusel. 

Karusloomakasvatuse uuring: lõpparuanne

Uudised

Täna, 2. mai südaööl avanesid PRIA elektroonilise kliendiportaali e-PRIA teenused pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluste esitamiseks.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Arvamuse bänner Infokeskus