Lisatud: 08. veebruar 2016

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

08Veebr2016 Uuring: Huvi mesinduse vastu kasvab

Mesilasi pidavate kodumajapidamiste arv kasvab, selgus reedel mesinike ümaralaual tutvustatud Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbiviidud Eesti mesindussektori struktuuri uuringust. Eestis on üle 5000 majapidamise, kus peetakse mesilasi, ligikaudu 1600 neist toodavad mett müügiks.                                                                                                         

„Nii kutseliste kui hobimesinike arvu kasv näitab, et huvi mesindusega tegelemiseks on viimastel aastatel kasvanud. 2014. aastal toodeti Eestis rekordilised 1155 tonni mett,“ ütles Maaeluministeeriumi põllumajanduse ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. „Kuna küsitluste andmeil sooviksid mesinikud veelgi rohkem mett toota, tuleb toodangumahtude kasvatamise kõrval üha aktiivsemalt tegeleda ka turustamisvõimaluste otsimisega. Kindlasti aitab nende võimaluste leidmisele kaasa teadmine, et Eesti tarbijad eelistavad kodumaist mett.“

Eesti Konjunktuuriinstituudi andmeil oli 2015. aastal Eestis kokku ligikaudu 48 000 mesilasperet. Mesilasperedest 55 protsenti peavad hobimesinikud, kes peavad kuni 10 mesilasperet. Üle 150 mesilasperega kutselistele mesinikele kuulub 14 protsenti mesilasperedest.

Praegu müüvad mesinikud ligikaudu 78 protsenti meetoodangust otse tarbijatele, müügipunktist turul, laadal või üritusel, 10 protsenti toodangust müüakse pakendajatele ning 9 protsenti kaubandusele. Ka enamik tarbijaist eelistab osta mett otse mesinikult.

„Mesindus on väga eripärane sektor, kuna suur osa toodangust turustatakse otse tarbijale. Mesi on spetsiifiline toode, nö tervisekaup, mis on tarbijale kallis ning tarbija tahab isiklikku suhet tootjaga, et olla kindel ostetava mee kvaliteedis,“ ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. „Otsemüügi edendamiseks tuleks toetada isiklikke kontakte tarbijate ja mesinike vahel.“

Eesti siseturul aitaks Marje Josingu sõnul müüki suurendada Eesti mee kvaliteedi parem esiletoomine ja imporditava mee kvaliteedi kontroll. Välisturgudele minemiseks tuleks aga ennekõike suurendada ühistegevust, et oleks võimalik pakkuda piisavalt suuri koguseid.

„Uuele turule sisenemiseks vajaliku tunnustamisprotsessi läbimine ja seal oma toodangule koha leidmine on keeruline. Selleks peaksime suutma pakkuda suuremaid koguseid, mis omakorda nõuab mesinikelt senisest suuremat koostööd,“ lisas Josing.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti andmeil oli 2015. aasta seisuga kantud registrisse 1976 mesilat ca 21 000 mesilasperega. Uuringust selgub, et teadlikkus mesilasperede registreerimise nõudest on suurenenud. Kui 2013. aastal oli mesilasperede registreerimise nõudest kuulnud ja mesilased registreerinud 73% uuringus osalenutest, siis 2015. aastal juba 91 protsenti.

 

EKI uuringut „Eesti mesindussektori struktuur 2015“ tutvustati Maaeluministeeriumis toimunud mesinduse ümarlaua raames. Ümarlaual osalesid Eesti Mesinike Liit, Eesti Kutseliste Mesinike Ühing, Saaremaa Meetootjate Ühing, Eesti Mesilaste Tõuaretajate Selts, Eesti Mesinduse Koostöökogu ja Eesti Mee Ühistu esindajad.

 

EKI uuring Eesti mesindussektori struktuur 2015

Uuringu tulemuste kokkuvõte Eesti mesindussektori struktuur: ettekanne

Uudised

15. maiks tuli mesinikel teatada PRIA-le põllumajandusloomade registri jaoks mesilasperede arvud ja seakasvatajatel enda peetavate sigade arvud 1. mai 2018 seisuga.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Infokeskus bronn-vaike Arvamuse bänner