Lisatud: 15. veebruar 2017

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

15Veebr2017 Uuring: Eesti tarbija väärtustab endiselt toidukauba kodumaisust

Kodumaised tooted moodustasid 2016. aastal 65% Eesti suuremate jaekettide käibest. Eesti tarbijatest eelistas kodumaist toitu 74% tarbijatest, samas võib tarbijatel olla üha raskem eristada kodumaist kaupa imporditust, selgub Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) tehtud uuringutest.

Eesti Konjunktuuriinstituut viis 2016. aastal Maaeluministeeriumi tellimusel läbi Eesti toidukaupade tarbimise teemalised uuringud „Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud” ning „Eesti toidukaupade positsioon siseturul 2016. aastal”.

„Globaliseeruvas toidutootmise ahelas on järjest keerulisem toidu ostmisel välja lugeda selle päritolu. Tooraine ja ka valmistooted liiguvad riikide vahel, paljudel meie tööstustel on tütar- või emaettevõtted välismaal, kellega neil on omavaheline tööjaotus,”  ütles EKI direktor Marje Josing. „Kindlasti on kõigi osapoolte ühine huvi, et tarbija siiski saaks võimalikult täpset infot toote päritolu kohta, et teha teadlikku valikut.”

Eesti suuremate jaekettide hinnangul oli kodumaiste toodete osakaal olulisemate tootegruppide osas nende kaubakäibes kokku keskmiselt 65%. Suurim kohaliku toidu osatähtsus käibes oli Coopis, järgnesid Selver, Rimi ja Maxima. Kodumaiste toodete sortiment oli suurim Selveris ja väikseim Maximas.

Kodumaiste toodete osakaal on suurim keeduvorstide ja viinerite (96%), leiva (95%) ja piima (91%) tootegrupi sortimendis. Laienenud on ka kodumaiste mahetoodete sortiment, ulatudes 2016. aastal 1409 tooteni.

„Positiivse trendina leidub ka suuremate kaupluste sortimendis üha rohkem Eesti väiketootjate ja nišitootjate kaupa. Tarbijate surve on viinud selleni, et peaaegu igas suuremas poes on eraldi talutoodete nurk,“ ütles Marje Josing.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on oluline, et Eesti toiduainetööstuse toodang oleks Eesti tarbijatele laias valikus ja taskukohase hinnaga saadaval. „Uuringu tulemused näitavad, et Eesti toidukauplused hindavad kodumaiseid toidukaupu ja pakuvad neid oma sortimendis nii tava- kui mahetoodetena laias valikus,“ ütles minister Tamm. „Kindlasti teeb rõõmu, et üha rohkem väiketootjaid on jõudnud oma toodetega suurte kettide kaupluste riiulitele.“

EKI uuringu põhjal eelistas 2016. aastal kodumaist toidukaupa 74% vastanutest. Kodumaise toidukauba eelistamise peamised põhjused on vastanute hinnangul selle värskus, usaldusväärsus, harjumuspärane maitse, tervislikkus ja püsiv kvaliteet. Mahetoitu tarbib regulaarselt 8% elanikest. „Tarbijate eelistused liiguvad kindlalt tervislikumate valikute suunas. See tähendab, et eelistatakse mitmekesisemat toitu ning väiksema soola- ja suhkrusisaldusega tooteid,“ lisas Josing.

81% vastanute jaoks on peamiseks ostukohaks suured toidukauplused. Turg ei ole tarbija jaoks enam esmane toidu ostmise koht, kuid on väga oluline mõnede tootegruppide toodete (näiteks värsked marjad, kala, liha, mesi) ostmisel.

Uuring: „Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud“

Uuring: „Eesti toidukaupade positsioon siseturul 2016. aastal“
EKI direktori Marje Josingu ettekanne pressikonverentsil

 

Uudised

Täna, 2. mai südaööl avanesid PRIA elektroonilise kliendiportaali e-PRIA teenused pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluste esitamiseks.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Infokeskus Arvamuse bänner