Lisatud: 03. veebruar 2016

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

03Veebr2016 Urmas Kruuse: peame olema valmis uuteks seakatkupuhanguteks

Vaid kehtivate bioohutusnõuete range järgimine aitab vähendada tõenäosust uuteks seakatkupuhanguteks farmides, ütles maaeluminister Urmas Kruuse täna toimunud briifingul, kus võeti kokku 2015. aasta tegevused sigade Aafrika katku tõrjumisel.

„Kuigi seakasvatussektor on olnud mitu aastat kehva turuolukorra pärast keerulises olukorras, muutis juulis farmidesse jõudnud seakatk olukorra veelgi keerulisemaks,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. Minister lisas, et seakatkuoht farmidele on suur tänavu suvel. „Milliseks suvi kujuneb, sõltub väga palju seakasvatajate hoolsusest bioohutusmeetmete rakendamisel,“ lisas Kruuse.

Ministri sõnul on seakasvatajate jaoks kõige suurem probleem Euroopa Komisjoni poolt taudi tõrjumiseks kehtestatud piirangualad, mis tekitavad piirangutsooni kuuluvatel ettevõtjatel probleeme toodangu realiseerimisel. „Oleme Euroopa Komisjoniga jõudnud kokkuleppele, et piirangualasid saab hakata vähendama üks aasta pärast viimast taudipuhangut. Seepärast ongi oluline, et seakasvatajad järgiksid väga täpselt bioohutusmeetmeid,“ lisas minister.

Seakatku jõudmine farmidesse on muutnud seakasvatajad tuleviku suhtes skeptiliseks, ütles Eesti Konjunktuuri direktor Marje Josing pressibriifingul. „Seakasvatajad on alustanud karjade vähendamist. Mullu kahanesid need ligi 15% võrra, tänavu on oodata sama suurt langust,“ ütles Josing. Ta lisas, et seakatk on avaldanud sektorile olulist mõju. „Kuid tuleb vaadata ka laiemat pilti, sest probleemid algasid seakasvatajatel juba 2012. aasta märtsis, kui Venemaa keelustas elussigade sisseveo,“ ütles Josing. „Traditsioonilised turud on kadunud ja lahendust ei paku ka Euroopa turg, sest igal pool on üle madala hinnaga toodangut. Seda näitab ka meie kaubandusse jõudev importsealiha.“

Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu põhjal plaanib 12% seakasvatajatest loobuda seakasvatusest, 16% plaanib loobuda ajutiselt, 16% jätkata väiksemas mahus ja 37% jätkata samas mahus. Seakatku mõju ettevõtjatele (sh söödatööstus) müügikäibe languse ja lisakuludena ulatus uuringu järgi mullu 7 miljoni euroni ja selleks aastaks prognoositakse selle kasvamist 36 miljoni euroni. „Kõige raskemas olukorras on need piirangutsooni seakasvatajad, kellel pole olnud lihatöötlejatega tugevat koostööd ja kes on varem eksportinud  põhiliselt Venemaa turule. Selle turu taastumist aga ei tasu niipea oodata,“ lisas Josing.  

Riik jätkab tänavu kevadel seakasvatajate koolitamist, kuidas muuta seakasvatused katkukindlamaks. „2015. aasta juhtumite põhjal tehtud teaduslik analüüs annab selleks konkreetseid soovitusi ja on väga oluline, et need jõuaksid võimalikult kiiresti seakasvatajateni,“ ütles Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.  Ta lisas, et praegu käivad ka ettevalmistused, et olla valmis uuteks taudipuhanguteks sel suvel. „Põhiline töö on suunatud ennetustegevustele, et vältida taudi jõudmist seakasvatustesse,“ ütles Kevvai.

 

Maaeluministeeriumi tellimusel valminud Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu „Sigade Aafrika katku mõju Eesti sealihasektorile“ leiab

http://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/2016/uuring-2016-sak-sealihasektor.pdf.

Uudised

Täna, 2. mai südaööl avanesid PRIA elektroonilise kliendiportaali e-PRIA teenused pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluste esitamiseks.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner bronn-vaike Infokeskus