Lisatud: 04. juuni 2010

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

04Jun2010 Toiduliit: Eestlaste toidulaua alustala on ikka olnud sealiha

Tänasest algab Toiduliidu poolt algatatud sealiha teavituskampaania, mille põhirõhk on selgitustööl erinevate sealiha rümbatükkide rasvasisalduse ja toiteväärtuse kohta. Sealiha teavituskampaania kestab 2010 aasta lõpuni ning kampaaniat rahastavad PRIA ja Toiduliit.

Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul  tarbitakse Eestis ühe inimese kohta aastas 71 kilogrammi liha, millest poole moodustab sealiha. Antud näitaja jääb siiski 20%-ga keskmise eurooplase tarbimisele alla. „Keskmine Euroopa elanik tarbib 6,7 kilogrammi sealiha aastas enam kui eestimaalane, kelle toidulaua alustalaks on aastasadu olnud just nimelt sealiha," sõnas Sirje Potisepp.

Eurostati andmetel söövad hispaanlased 60,7, taanlased 56,9, sakslased 55,7 ja meie lähinaabrid leedukad 41,8 kilogrammi sealiha ühe elaniku kohta aastas.

„Sealiha ümber ringleb nii palju müüte suure rasvasisalduse kohta, mis kindlasti vajaksid lahtirääkimist ja selgitamist," lisas Sirje Potisepp.

Sealiha erinevate tükkide rasvasisaldus kõigub 5% - 35% vahel, mis on võrreldavad tervislikuks peetava kanaliha rasvasisaldustega. Igaüks leiab vastavalt oma toitumisharjumustele ja vajadustele õige tüki ning ei pea loobuma sealiha söömisest.

 

Keskmiselt sisaldab:

                  Sealiha                                              Kanaliha (toores, nahaga)

 

Energia          256 kcal                                            262 kcal

Rasva            16,7g                                                 21,0

Valgud           17,0 g                                                18,7

Mg                21 mg                                                17 mg

Tsink            2,8 mg                                               1,3 mg

Rauda           1,1 mg                                               1,2 mg

 

                   seafilee                                             kanafilee

 

Energia         144 kcal                                            141 kcal

Rasva            6,0 g                                                  6,3g

Valgud           22 g                                                   21 g

Mg                22 mg                                                17 mg

Tsink             2,6 mg                                               1,3 mg

Rauda            0,96 mg                                             1,2 mg

 

 

Eesti Toiduainetööstuse Liit (Toiduliit) asutati 3. novembril 1993. aastal Eesti toiduainetööstuse ettevõtete ja erialaliitude poolt, kui vabatahtliku liikmesoleku alusel tegutsev mittetulundusühing. Toiduliidu missiooniks on toetada ja edendada Eesti toiduainetööstust ja majandust ning aidata kaasa liikmetele soodsa ja sobiva tasakaalustatud eetilise ärikeskkonna kujundamisele.

 

Uudised

Täna, 2. mai südaööl avanesid PRIA elektroonilise kliendiportaali e-PRIA teenused pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluste esitamiseks.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Infokeskus bronn-vaike Arvamuse bänner