Lisatud: 04. juuni 2009

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

04Jun2009 Sekkumiskokkuost ja eksporditoetus: kas kolm kuud kehtinud abinõudest on kasu olnud?

Juba üle aasta on piima kokkuostuhind vabalangemises.  Statistikaameti andmetel maksti aprillis piimakilo eest keskmiselt 3.16 krooni, tootjad ütlesid maikuu hinnaks 3.10 - 3.13. Nii madal oli hind viimati viis ja pool aastat tagasi.

Tööstused lepivad põllumeestega kindla hinna sageli kokku vaid lähemateks nädalateks. "Kokku leppima" tähendab siinjuures seda, et põllumehel tuleb olla nõus tööstuse pakutud hinnaga.

Lisaks iga piimakilo pealt tiksuvale keskmiselt poolteise-kahekroonisele kahjumile teeb paljudele tootjatele muret ka see, et piima eest laekub seegi raha viivitusega.

Sekkumislaod on kaubast pungil


"Põllumajanduses on olukord kaose lähedal," ütles juunis varumishinda langetanud TÜ E-Piim juht Jaanus Murakas. "Tavaliselt maksame 60 päeva pärast, tänavu on kohati veninud 90 päeva peale." Suurematele tootjatele maksmisel kasutatakse faktooringut, väiketootjatel tuleb aga lihtsalt kannatust varuda.

Ka AS Tere maksetähtaeg, mis on keskmiselt 30 päeva, kipub kolme-nelja nädala jagu venima.

Valio Eesti tegevdirektori Kari Finska kinnitusel pole neil probleeme tootjatele piima eest tasumisega. Makseaeg on keskmiselt seitse päeva ja sellest on nad kinni pidanud.

Nagu väitis AS Maag piimatööstuse juht Valdis Noppel, on nemadki suutnud maksta piima eest õigel ajal. Maag  müüb enamuse toodangust siseturul ja Lätis-Leedus.

Hinnalanguse pidurdamiseks avas Euroopa Komisjon jaanuaris või eraladustamise ja märtsis või ning lõssipulbri sekkumiskokkuostu. Sekkumisladudesse plaaniti Euroopast kokku osta 30 000 tonni võid ja 109 000 tonni lõssipulbrit. Esialgsed kogused said väga ruttu täis, või- ja pulbrimäed ootavad kosilasi.

"Hea on see, et Euroopa Komisjon saab põllumeeste raskest olukorrast aru ja jätkab sekkumiskokkuostu," ütles Murakas. "Kui ei jätkaks, oleks asi väga hull."

Aprilli keskpaigast jätkatakse kaks korda kuus toimuvate pakkumisvoorudega. Selle käigus saab võiomanik teha pakkumise, missuguse hinnaga ning kui suure koguse ta soovib sekkumiskokkuostu müüa. Hinnad, millega maikuises voorus võid ja lõssipulbrit osteti, olid mõnikümmend senti madalamad märtsis kehtinud sekkumishindadest.

"Sekkumiskokkuostu hinnatase on tunduvalt kõrgem vabaturuhindadest," kinnitas Ülo Kivine. Eestis tegeleb sekkumislattu tootmisega AS Tere, tootes ise ja pakkudes teenust oma koostööpartneritele.

Eesti sekkumisladudes on praegu 1018 tonni võid ja 1302 tonni lõssipulbrit, mille rahaline väärtus on üle 60 miljoni krooni. AS Terele teeb muret see, et või eest saab raha kätte 45-65 ja lõssipulbri eest 120-140 päeva pärast sekkumislattu müümist. Euroopa Komisjon plaanib juulis ja augustis ostetava pulbri maksetähtaega lühendada.

Ekspordiraha liigub aeglaselt

Sekkumisladudes oleva või eest on esimesed 16 miljonit krooni üle kantud. Pulbri eest võib raha oodata alles juulis.

Valio Eesti on kasutanud sekkumiskokkuostu ja taotlenud eksporditoetust. Finska sõnul on sellest olnud suur abi: "Ehkki sekkumiskokkuost ja eksporditoetus tulid viimasel hetkel, on see turuolukorrale positiivselt mõjunud. Maailmaturuhinnad, mis muidu oleks tõenäoliselt jätkanud langemist, on stabiliseerumas."

Jaanus Muraka hinnangul on euroliit turukorraldusmeetmeid aastate jooksul kõvasti reforminud. Kui mõni aasta tagasi garanteeriti talunikele neljakroonine piimahind, siis nüüd on lastud latti alla kolme krooni juurde.

E-Piim on toetust küsinud ligi 300 tonni Venemaale eksporditud või eest. Esimene võikoorem läks üle piiri jaanuari lõpus, kuid toetust pole nad siiani kätte saanud, kuigi möödunud on neli kuud. Murakas nendib, et see raskendab talunikele piimaraha maksmist.

PRIA turukorralduse büroo juhataja Lily Hantsoni sõnul makstakse eksporditoetus välja kolme kuu jooksul pärast korrektsete dokumentide saabumist. Viivituse põhjuseks võib olla järelepärimisele vastamine ja paberite kordaajamine. Praeguseks on PRIA välja maksnud 2,2 miljonit krooni piimatoodete eksporditoetusi.

"Tõenäoliselt ei aita meetmed tootjatele raha kiiremini maksta," arvas Valio Eesti tegevdirektor Kari Finska, selgitades, et eksporditoe ja sekkumiskokkuostu raha saab kätte alles kaks-kolm kuud pärast tehingut. Lisaks tuleb ekspordilitsentsi taotlemisel maksta tagatisraha.

"Loodame, et kui maailmaturul ei toimu drastilisi muutusi, siis toorpiima hind enam ei lange," ütles Finska. "Samas ei näe me lähiajal ka võimalusi piimahinna tõusuks."

TURUKORRALDUS

Sekkumiskokkuost ja eksporditoetused

Aprillis oli või ja lõssipulbri tehasest väljamüügi hind Eestis madalam kui Saksamaal või Hollandis. Seetõttu teenisid siinsed tööstused sekkumiskokkuostu müües kilo pealt suurema summa.

Või (kr/kg)
sekkumiskokkuostu hind 34.70
tootjahind Eestis 29.83
tootjahind Saksamaal 33.87
tootjahind Hollandis 34.11

Lõssipulber (kr/kg)
sekkumiskokkuostu hind 26.57
tootjahind Eestis 21.01
tootjahind Saksamaal 21.75
tootjahind Hollandis 21.91

Eksporditoetuste määrad (kr/kg)
- Või 8.60
- Lõssipulber 3.16
- Edami tüüpi juustud 3.12
- Rõõsk koor (35-39%) 2.56

(Heli Raametsa artikkel ilmus 4. juuni Maalehes)

Uudised

15. maiks tuli mesinikel teatada PRIA-le põllumajandusloomade registri jaoks mesilasperede arvud ja seakasvatajatel enda peetavate sigade arvud 1. mai 2018 seisuga.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Infokeskus bronn-vaike Arvamuse bänner