Lisatud: 20. aprill 2016

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

20Apr2016 Seakasvataja: kõige suurem risk seakatku jõudmisel farmi on inimene

Sigade Aafrika katku uute puhangute oht koduseafarmides on jätkuvalt suur ning väga palju sõltub iga üksiku loomapidaja hoolsusest bioohutusmeetmete rakendamisel, leidsid täna Tartus toimunud seakasvatajate infopäeval esinenud veterinaareksperdid ja loomakasvatajad.

„Teeme täna oma farmides bioohutuse tagamiseks kõik, mida teame ja mille kohta oleme kuulnud, et see võiks toimida. Samas on katk meie vaenlasena nähtamatu, me ei tea kui palju on seda meie farmide ümber keskkonnas ja riske haiguse farmi jõudmiseks on väga palju,“ ütles infopäeval lektorina esinenud AS HKScan Estonia seakasvatusdivisjoni direktor Mati Tuvi. „Nakkuse võib farmi tuua saastunud sööda või transpordivahenditega, kuid möödunud aastal toimunud farmipuhangute analüüs näitas, et tegelik põhjus on ikkagi inimeste teadmatus või hoolimatus ja puudulikud bioohutusmeetmed – seega ikkagi inimesed, sellega mida nad on teinud või tegemata jätnud. Ka meie arvasime, et oleme kõik teinud, kuid eksisime ning oleme tänaseks bioohutusmeetmeid veelgi tõhustanud.“

AS HKScan Estonia seakasvatusdivisjoni juht Mati Tuvi andis infopäeval põhjaliku ülevaate AS Rakvere Farmide 20 seakasvatuses rakendatavatest bioohutusmeetmetest.

„Oleme enda jaoks välja töötanud väga põhjaliku bioohutuskava ja see on asi, mis peaks olema igal loomapidajal, mitte ainult paberil või järelevalveametnikele näitamiseks, vaid igapäevaseks kasutamiseks. See annab loomapidajale kindluse, et ta on ka tegelikult teinud kõik oma loomade kaitsmiseks,“ lisas Tuvi.

Eesti Maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop selgitas 2015. aastal seakatku nakatunud farmides läbiviidud täiendava epidemioloogilise uuringu põhjal nakkuse farmi jõudmise tõenäolisi põhjuseid, suuremaid riske ja bioturvalisuse meetmeid nende vältimiseks. Ainike Nõmmisto Veterinaar- ja Toiduametist andis ülevaate seakatku leviku hetkeseisust, kehtestatud bioohutusnõuetest ja VTA Tartumaa veterinaarkeskuse juhataja Anneli Kask Tartumaa seafarmides läbiviidava järelevalve tulemustest. Eesti Tõusigade Aretusühistu aretuskonsulent Aino Aringo selgitas aretusühistu farmides rakendatavaid bioohutusmeetmeid. 

Infopäevade eesmärk on anda juhiseid sigade Aafrika katku vältimiseks farmis. Lisaks tänasele on kavas veel kolm infopäeva erinevates Eesti piirkondades:

  • 19. mai Lääne-Virumaa – Lääne-Viru Maavalitsus (F. R. Kreutzwaldi tn 5, Rakvere)

  • 31. mai Viljandimaa  - Põllumajandusameti Viljandi keskus (Vabaduse plats 4, III korrus, Viljandi)

  • juuni Saaremaa – Suure Tõllu Puhkeküla (Lilbi küla, Lääne-Saare vald, Saaremaa)

Infopäevadele saab registreerida seakatku veebilehel www.seakatk.ee või aadressil http://goo.gl/rdsw1S. Samast võib leida ka infopäevade ettekanded.

Maaeluministeerium, Veterinaar- ja Toiduamet ning Veterinaar- ja Toidulaboratoorium viivad koostöös Eesti Tõusigade Aretusühistu, Eesti Maaülikooli ja Eesti Jahimeeste Seltsiga tänavu kevadel läbi teavitusprogrammi, millega parandatakse seakasvatajate, jahimeeste ja elanikkonna teadmisi seakatkust ja selle levikust, et vähendada sigade Aafrika katku farmidesse jõudmise riski. Toimuvad jahimeeste ja seakasvatajate infopäevad, valminud on õppevideod jahimeestele ning kavas on elanikkonnale suunatud teavitustegevused.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab täitma kehtestatud bioohutusnõudeid, et oma loomi taudi eest kaitsta. Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee.

Uudised

15. maiks tuli mesinikel teatada PRIA-le põllumajandusloomade registri jaoks mesilasperede arvud ja seakasvatajatel enda peetavate sigade arvud 1. mai 2018 seisuga.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner bronn-vaike Infokeskus