Lisatud: 05. veebruar 2010

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

05Veebr2010 Saaremaal Pähklas sirguvad vähid kõrvuti kaladega

Saaremaal Pähkla külas asub isemoodi kalakasvandus, kus lisaks kaladele, mida Eestis mitmel pool kasvatatakse, sirguvad ka jõevähid.

Pähkla vähi- ja kalakasvanduse omanik on Toivo Leivat, kes ostis 6-7 aastat tagasi Pähklas asuva pankrotis ja mahajäetud kalakasvanduse. Tegemist oli nõukogude ajal rajatud tiikidega, mida Toivo oli 1980. aastatel vanaisaga koos külastanud. Ostmise ajal oli kasvanduses vaid varemed - majal polnud aknaid, tiikides vohas meetrine rohi ja kogu õu oli pilliroogu täis kasvanud. Toivo tuttavad ei uskunud, et kohast võiks veel asja saada.


Ehitusmehest vähi- ja kalakasvatajaks

Saaremaalt pärit Toivo teenis aastaid leiba mandril ehitusalal tegutsedes. Pikka aega ühel alal toimetamine tekitas rutiini, millest vabanemiseks tundus just Saaremaale omase vähipüügiga alustamine huvitava võimalusena. Soov sai teoks ja nii ostis Toivo koos partneritega räämas kalakasvanduse. Esialgu ei teadnud vastsed omanikud midagi kala- ega vähi kasvamisest, ainsa ettevalmistusena oli Toivo läbinud rootslaste korraldatud forellialase koolituse. Edasine õppimine toimus peamiselt omal käel - võeti raamat, loeti ja uuriti. Jõevähkide hankimine kujunes kasvanduse rajamisel suhteliselt lihtsaks - ministeeriumi loaga oli lubatud kasvanduse jaoks asustusmaterjali püüdmine.


Vähid ja forellid vahetasid kohti

Vähke aretama asudes selgus aga, et jõevähil läheb müügikõlbulikuks sirgumiseks aega neli  kuni viis aastat. Et sellel ajal tegevust oleks, võeti kasvandusse juurde ka forell.
Mõne aasta tagune vähikatku puhang Saaremaal hävitas kõik Pähkla kasvanduse vähid. Toivo oli kolm aastat vaeva näinud ja ettevõtet  üles ehitanud ning ei tahtnud sugugi asjale käega lüüa. Õnneks kasvasid kasvanduses ka forellid, vikerforelli vastu oli turul just huvi tõusnud ja Toivol just esimene sats valmis saanud. Seega forell päästis sel hetkel vähikasvanduse. Nüüdseks on Pähkla kasvandusel oma inkubaator, kus forell sirgub marjaterast kolme aastaga 2,5-kiloseks.Kasvamas on ka uued vähid, mis Toivo  naabrimehe käest ostis.


Euroraha abil oma toodangu töötlemiseni

Kokku on Pähkla vähi- ja kalakasvanduses üheksa tiiki, mis laiuvad kokku neljal hektaril. Lisaks vähile ja forellile on praegu kahel hektaril kasvamas ka karpkalad. Tegelikult olidki Toivo ostetud tiigid  õukogude ajal karpkala soojendustiigid.
Lisaks tiikidele kuulub vähi- ja kalakasvandusse ka inkubeerimismaja, puhurid-generaatorid, söödakuurid ja garaažid - „täislaks", nagu ütleb Toivo. Tööd annab kalakasvandus kümmekonnale inimesele ja kokku on PRIA meetmete läbi jõudnud Pähkla vähi- ja kalakasvanduse arengusse enam kui viis miljonit krooni.
Euroopa Kalandusfondist eraldatud toetuse abil valmis hiljuti töötlemishoone, kus on võimalik toodangut väärindada - rookida, fileerida, suitsutada nii külmalt kui kuumalt ning kala külmutada.  Esimesena valmisid proovipartiid endale ja sõpradele maitsmiseks. Toivo sõnul valmistatakse proovipartiid ise, eraldi grillmeistrit palgatud ei ole, maitsete paikasaamiseks kasutatakse enda ja sõprade arvamusi.
Viimase aasta jooksul müüs Pähkla vähi- ja kalakasvandus 30 tonni vikerforelli ning kogu toodang läks Eesti turule. Kuna vähki asuti uuesti kasvatama alles kaks aastat tagasi, ei ole need veel müügikõlbulikud. Kala on müüdud poodidele nii Saaremaal, Hiiumaal kui ka Harjumaal, lisaks on Toivol endal Tallinnas kaks poodi - Nõmme turul ja Sääse keskuses.
Kaladest rääkides leiab Toivo, et Eesti inimene ei tee kodumaisel ja imporditud kalal vahet. Eesti kasvanduses kasvatatud kala on kindlasti puhtam, samuti jõuab Eestis kala poodi ühe päeva jooksul, välismaalt toodud kala puhul aga lisandub transpordi aeg. Lisaks ei suuda keegi kontrollida, mis kvaliteediga kala välismaalt sisse tuleb. Hinna poolest on aga Eesti ja Norra kala võrdsed, kallima hinna puhul ei oleks Eesti kala enam konkurentsis.


Tulevik on lahtine

Kala ja vähi kasvatamisel on omad probleemid, nagu igal tegevusalal. Nagu Toivo ütleb, et kui hästi lihtne oleks, siis järgmisel päeval teeks seda kõik. Suurimaks miinuseks on Toivo arvates vähi- ja kalakasvatuse puhul pikaajalisus. „Täna tegema hakates ei tea sa turuseisu kolme aasta pärast. See pole, et ostad korteri ja müüd järgmisele maha. Samas kuskil pole kerge. Kalad vähemalt ei hakka vastu," leiab Toivo.
Ühtlasi on Toivol 2009. aasta sügisel käes ka otsus toetuse saamiseks uue maimumaja ehituseks. Plaanide järgi hakatakse maimumajas forelli ette kasvatama - marjast kuni 400-grammisteks kaladeks. Kas Toivo uut maja ka ehitama hakkab, sõltub majanduse liikumisest. Projekt on aga PRIA kontrolli läbinud ja toetuskõlbulikuks tunnistatud.

 

 
 

Toetuse kogusumma 5 266 979 krooni (EKF 2007-2013)

Kalakasvatushoone ehitamine - 2 143 517 krooni

Sagedusmuunduriga madalsurvepuhuri ostmine - 256 000 krooni

 

 
 

 

 

 

 

 

 

Ilmunud 2009/2010 talvel PRIA trükises "Euroopast maale - 10 edulugu eurotoetuste kasutamisest Eestis". Tasuta trükist küsige PRIA maakondlikest büroodest või keskusest!

 

 

Uudised

15. juunil lõppes PRIAs pindalatoetuste ja MAK loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõtt. Sel aastal oli ühtse pindalatoetuse taotlejaid kokku 14 546, kes taotlesid toetust 963 147 ha suurusele pinnale. Peale taotlusperioodi lõppu algab kohapealse kontrolli periood, mis kestab oktoobri lõpuni. Sellel perioodil kontrollib PRIA, et taotlustel olevad andmed on õiged ning vajadusel täpsustatakse koos kliendiga taotlusel olevat infot. Et kontrolli tegevused toimuksid ladusalt palume kliendil või tema esindajal võimalusel viibida kohapealse kontrolli juures. See muudab infovahetuse kliendi ja PRIA vahel oluliselt lihtsamaks ja selgemaks.

Kõik uudised »

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner Infokeskus bronn-vaike