Lisatud: 06. november 2014

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

06Nov2014 Rohestamise reeglid said selgeks

Rohestamine on otsetoetuste uus keskkonnanõue, mis hakkab kehtima tuleval aastal. See moodustab 30 protsenti otsetoetustest ja on kõigile kohustuslik.

Kliima- ja keskkonnatoetus ehk üldisemalt rohestamine tähendab seda, et põllumees, kes tahab saada pindalatoetust, peab järgima kohustuslikke keskkonna säästmise nõudeid. Kliima- ja keskkonnatoetuse ühikumäär kujuneb toetuse eelarve (30 protsenti kogu otsetoetuste eelarvest) jagamisel kõigi toetusõiguslike hektaritega.

"Kui põllumees nõudeid ei täida või täidab osaliselt, hakkavad kehtima toetuste vähendused ja väljaarvamised vastavalt rikkumise ulatusele. Kahel esimesel aastal toetusi ei vähendata, sest uute nõuete järgi käitumine nõuab üleminekuaega, ent alates aastast 2017 hakatakse seda tegema," selgitab põllumajandusministeeriumi otsetoetuste büroo peaspetsialist Triin Kraav.

Vähemalt kolm kultuuri

Nõudeid, mida põlluharija peab hakkama järgima, on kolm: mitme kultuuri kasvatamine, püsirohumaa säilitamine ja ökoloogilise kasutuseesmärgiga alade loomine.

Esiteks tuleb olenevalt haritava maa suurusest kasvatada vähemalt kahte või kolme erinevat põllumajanduskultuuri. Selle nõude eesmärk on taimekasvatuse mitmekesistamine.

Nõude täitmisest on vabastatud alla kümne hektari suuruse põllumaaga põllumehed, samuti tootjad, kelle kasutuses olevast põllumajandusmaast 75 protsenti on püsirohumaa või kesa ja ülejäänud põllumaa ei ületa 30 hektarit.

Vähemalt kaht kultuuri peavad kasvatama need põllumajandustootjad, kelle põllumaa suurus on 10-30 hektarit. Lisanõue on see, et põhikultuur ei tohi enda alla võtta rohkem kui 75 protsenti haritavast maast.

Kui põllumaa suurus on üle 30 hektari, peab seal kasvama vähemalt kolm eri põllukultuuri ja peamine kultuur ei tohi võtta enda alla rohkem kui 75 protsenti haritavast maast. "Tali- ja suviviljad lähevad arvesse eri kultuuridena, samuti on nõuetele vastav kolme liiki teravilja kasvatamine," täpsustab põllumajandusministeeriumi otsetoetuste büroo juhataja Veronika Vallner-Kranich.

Püsirohumaa ei tohi väheneda

Teine nõue on olemasoleva püsirohumaa säilitamine. Nõutakse, et püsirohumaa osakaal kogu riigi põllumajandusmaast ei väheneks üle viie protsendi.

"Kui riigi tasemel peaks püsirohumaa vähenema rohkem, antakse põllumajanduslikele majapidamistele kohustus püsirohumaa tagasi rajamiseks," lisab Kraav. Säilitatav püsirohumaa osakaal määratakse kindlaks 2015. aasta pindalatoetuste alusel.

Eesti riigi seni kehtinud püsirohumaa säilitamise kohustus tuleb 2005. aastast. Toona oli püsirohumaa all 223 000 ha, mis nüüdseks on kasvanud ja 2014. a pindalatoetuste taotlustel esitati kokku ca 300 000 ha püsirohumaad.

Kuna praeguseks on selge, et püsirohumaa hulk Eestis kümne aastaga vähenenud pole, võib ka uuel perioodil seda suhet jälgida riigi tasandil. Vastasel korral tuleb seda hakata tegema individuaalselt, s.o ettevõtte tasandil.

Ökoalad liigirikkuse kaitseks

Kolmas nõue on see, et viis protsenti põllumaast tuleb aktiivsest kasutusest välja jätta ökoloogilise kasutusega aladeks. Selle meetme eesmärk on kaitsta looduslikku liigirikkust ja puudutab see nii taime-, putuka- kui linnuriiki.

Kohustusest on vabastatud need majapidamised, kellel on põllumaad alla 15 hektari. Kui haritavat maad on aga rohkem, peab põllumajandustootja tagama, et alates tuleva aasta esimesest jaanuarist on vähemalt viis protsenti tema kasutatavast põllumaast ökoloogilise kasutuseesmärgiga ala.

Eesti tegi otsuse, mida võib arvestada ökoalade hulka,

1. oktoobriks ja andis oma valikud teada Euroopa Komisjonile.

Maastikuelementidest lähevad arvesse põllumaal asuv põõsaste või puudega põllusaar, põlluga külgnev puuderida, hekk, kraav või kiviaed, samuti põllu sisse ulatuv metsasiil.

Arvesse läheb ka kesa. Samuti loetakse ökoalaks lämmastikku siduva kultuuriga ala, näiteks ristiku- või hernepõld, kui neil ei kasutata põllukeemiat. Öko-alaks sobib ka sageli raiutav energiapajuvõsa.

Kui ökoala on nõuetele vastav, saab ka selle eest ühtset pindalatoetust. Kraavi andmetel on PRIA kaardikogus säilinud varasemad kaardid, kus vastavad objektid peal ning toetuse maksmisel võetakse need taas aluseks.

Üle poole Eesti alast on mets

Eesti on metsane maa, seetõttu kehtib ka meil nn metsasuse erisus. See tähendab, et metsarohkemates valdades põldu harivad tootjad on ökoalade määratlemisest vabastatud.

Nimelt saavad nn metsasuse erisust rakendada riigid, kus üle poole maast on kaetud metsaga ja kus asuvad maaelu arengukava alusel määratletud looduslikust eripärast tingitud piirangutega alad. Ökoalade kohustusest vabastamiseks peab vallas olema metsa osakaal üle poole ning aktiivselt haritava põllumajandusmaa suhe metsamaasse 3:1. Arvestust peetakse iga valla kohta eraldi.

Eesti on metsasuse erisusesaamiseks esitanud 105 valda, mis paiknevad Ida-Virumaal, Peip-si-äärsetel aladel, Edela-, Kagu- ja Lääne-Eestis ning saartel. Lõplikult saab nimekiri, millised vallad ökoalade määramisest vabastuse saavad, paika siis, kui Euroopa Komisjon need kinnitab.

Ökoalad

- Põllusaar on põllumaal asuv 0,01–0,5 hektari suurune maastikuelement, millel võivad esineda põõsastikud, puudesalud, muu looduslik taimkate või kivid; ala peab olema säilitatud tervikuna, lubatud on teha hooldustöid.

- Puuderida on põllumaal või põllumajandusmaaga külgneval alal asuv puurida minimaalse pikkusega 20 m ning iga 10 m kohta peab kasvama vähemalt kolm puud. Puudereas tuleb hukkunud puud või põõsad vajadusel asendada.

- Hekk on minimaalse pikkusega 20 m ja maksimaalse laiusega 10 m ning võib koosneda nii puudest kui põõsastest. Arvesse läheb hekk, mis asub põllumaal või külgneb põllumaaga.

- Metsasiil on põllumaaga ümbritsetud maksimaalselt 30 m laiune, vähemalt 20 m pikkune puude ja põõsaste grupp.

- Kraav – põllumajandusmaal ja sellega külgneval alal tuleb säilitada alla 10km2 valgalaga eesvoolud ja kuivenduskraavid. Säilitatuks loetakse eesvool ja kuivenduskraav, mis täidab maaparanduslikku eesmärki olenemata hooldustööde tasemest.

- Kiviaed on põllumajandusmaal ja sellega külgneval alal maaelu arengukava kiviaia rajamise toetusega rajatud kiviaed ja pärandkultuuriobjektina kaardistatud kiviaed.

- Kesa on põllumaa, mida ei harita. Ökoalana määratud kesa all oleval maal on põllumajanduslik tootmine keelatud.

- Lühikese raieringiga madalmetsa ala on energiapajuvõsa. Arvestusse lähevad vastavalt EK määrusele vaid need alad, kus kasvatatakse paju ja kus ei kasutata mineraalväetisi ega taimekaitsevahendeid.

- Lämmastikku siduva kultuuriga alad on need, kus kasvavad liblikõieliste sugukonnast (Fabaceae) ristikud, lutsernid, mesikas, ida-kitsehernes, lupiin, nõiahammas, vikk (Vicia sativa), hernes, uba (sh sojauba). Neid võib nii saagiks koristada kui haljasväetisena sisse künda. Arvesse lähevad ka kõrvitsaliste sugukonda (Cucurbitaceae) ja hõbepuuliste sugukonda (Elaeagnaceae) kuuluvad taimed.

 

Allikas: põllumajandusministeerium

Artikkel ilmus 6.novembri Maalehes

Uudised

Eile, 13. novembril toimus Maaeluministeeriumis arutelu mesindussektori esindajatega. Kohtumisel räägiti mesilaspere toetusest ning arutleti uue perioodi mesindusprogrammi ettevalmistamise teemal.

Kõik uudised »

Liitu meie infokirjaga!

* kohustuslikud väljad
Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Infokeskus Arvamuse bänner bronn-vaike