Lisatud: 28. juuni 2016

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

28Jun2016 RLTTK: Seakatku riskide vähendamiseks tuleb metssigade arvukus võimalikult kiiresti alla viia

Veterinaar- ja Toiduametis (VTA) kogunes täna riiklik loomatauditõrje komisjon, kus põhiküsimusena arutati metsas leviva taudi tõkestamise võimalusi. Komisjon leidis, et vaatamata möödunud jahiaasta küttimiseesmärkide täitmisele tuleb seakatku leviku peatamiseks intensiivse küttimisega jätkata, et viia metssigade arvukus võimalikult kiiresti seatud eesmärgi 1,5 isendini 1000 hektari jahimaa kohta.

„Kuigi möödunud jahiaasta küttimiseesmärgid on täidetud, tuleb seakatku viiruse loodusliku kontsentratsiooni vähendamiseks kindlasti jätkata nii metssigade arvukuse vähendamise kui nakkusohtliku materjali kõrvaldamisega loodusest. Jätkuv küttimine ja bioohutuse tagamine nakkustkandva materjaliga ümberkäimisel on kõige olulisemad meetmed, et vähendada metsast tulenevat seakatku riski seakasvatuste jaoks,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. „Kuna aga metsas leviva taudi tõkestamiseks kiireid ja lihtsaid lahendusi ei ole sõltub käesoleval suvel väga palju seakasvatajatest, kas suudame katku farmidest eemal hoida. Farmereid aitab siin vaid bioohutusnõuete hoolas järgimine.“

Keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna juhtivspetsialist Peep Männil andis värskelt valminud raporti „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitused 2016“ põhjal komisjonile  ülevaate metsigade arvukuse hinnangutest ja agentuuri soovitustest populatsiooni vähendamiseks.

„Metssea asustustihedus on seakatku levipiirkondades langemas väga madalale tasemele, kuid väljaspool katku levikuala on arvukus  hoolimata rekordilistest küttimisnumbritest jätkuvalt väga kõrge,“ ütles Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Peep Männil. „Seepärast tuleb intensiivse küttimisega jätkata, et viia metssigade asustustihedus võimalikult kiiresti alla 1,5 isendi 1000 ha jahimaa kohta, mille juures võiks eeldada katku hääbumist looduses. Aladel, kus katku tõttu on metssigade asustustihedus juba selle eesmärgi saavutanud, tuleks küttimist jätkata vähemalt populatsiooni juurdekasvu ulatuses ning mitte hakata tegelema valikuliselt emiste hoiuga.“

Juulikuu jooksul kogunevad maakondlikud jahindusnõukogud, et leppida kokku uue jahihooaja 2016/2017 küttimismahtudes.

Samuti arutati võimalusi metsatehnikaga seotud seakatku leviku riskide vähendamiseks, et vältida taudi edasikandumist seni veel taudivabadele aladele metsas liikuva tehnikaga. Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja asetäitja Pille Tammemägi andis ülevaate toimunud aruteludest erametsaomanike ja Riigimetsa Majandamise Keskuse esindajatega. Võimaluse metsatehnika puhastamise kohustuse kehtestamiseks annab juuni keskpaigas Riigikogu poolt vastu võetud loomatauditõrje seaduse muudatus. Komisjon toetas ettepanekut maapinna ettevalmistamiseks kasutatava metsatehnika pesemise kohustuse kehtestamiseks ja selle meetme rakendamise võimaluste täiendavaks analüüsimiseks.

Komisjoni istungil oli arutuse all ka Veterinaar- ja Toiduameti valmisolek võimalike seakatkupuhangute likvideerimiseks farmides. VTA peadirektor Indrek Halliste andis ülevaate ameti ennetustegevustest, valmisolekust ja eelkokkulepetest olulisemate koostööpartneritega operatiivseks tegutsemiseks võimalike taudipuhangute korral, VTA loomatervise, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Maarja Kristian andis ülevaate seakasvatuse hetkeseisust numbrites.

PRIA loomade registri andmetel on 15. mai seisuga Eestis 250 seakasvatust, kus kasvatatakse kokku 291 031 siga.  96 protsenti sigadest kasvatakse üle 1000 seaga farmides, mida on kokku 65. Kõige enam sigu kasvatatakse Viljandimaal, Lääne-Virumaal ja Saaremaal asuvates seakasvatustes.

Riiklik loomatauditõrje komisjon moodustati 31. juulil 2014. aastal peale sigade Aafrika katku diagnoosimist metssigadel Põhja-Lätis. Komisjoni kuuluvad Veterinaar- ja Toiduameti, Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi, Keskkonnaameti, Politsei- ja Piirvalveameti ja Päästeameti esindajad ning maakondlike veterinaarkeskuste juhatajad. Kuna taud on diagnoositud nii mets- kui kodusigadel, on komisjoni töösse kaasatud ka Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Jahimeeste Seltsi esindajad.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju nii seakasvatussektorile kui jahimajandusele. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioturvalisuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta. Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee.

Uudised

15. maiks tuli mesinikel teatada PRIA-le põllumajandusloomade registri jaoks mesilasperede arvud ja seakasvatajatel enda peetavate sigade arvud 1. mai 2018 seisuga.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner bronn-vaike Infokeskus