Lisatud: 09. september 2015

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

09Sep2015 RLTTK: nakatunud sigade avapõletamine on kõige viimane võimalus

Seoses sigade Aafrika katkuga kogunes täna Veterinaar- ja Toiduametis (VTA) riiklik loomatauditõrje komisjon, kus arutati põhiküsimusena nakatunud sigade kahjutustamist avapõletamise teel. Komisjon jõudis üksmeelele, et arvestades majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid ning keskkonna- ja terviseriske, on tegemist viimase hädaabinõuga.

„Avapõletamisel tuleb lisaks puidule kasutada kivisütt ning eksotermilisi aineid. Põlemisel tekkiva tuha näol oleks Keskkonnaameti hinnangul seega tegemist ohtlike jäätmetega, mida Eesti prügilatesse ladustada pole võimalik. Arvestades kõiki asjaolusid, on avapõletamine selgelt viimane hädavariant väga suurte koguste üheaegse kahjutustamise korral,“ selgitas komisjoni esimees, VTA peadirektor Ago Pärtel. „Arvutused näitavad ka, et avapõletamine läheks maksma kordades rohkem võrreldes matmisega. 10 000 sea põletamisel oleks kulu ainuüksi küttematerjalile 600 000 eurot, millele lisanduksid kulud tuha käitlemisele ja põletusplatsi ettevalmistamisele.“  

Sigade avapõletamine eeldab kuni poole hektari suurust tihendatud pinnast ning kuni 25 kilomeetri suuruse raadiusega turvatsooni. „Esialgne ülevaade näitab, et sellise stsenaariumi korral peame rääkima ka inimeste evakuatsioonist, sest avapõletamisel eralduvate ainetega kaasnevad olulised mõjud õhu kvaliteedile. Mere ääres põletamine pole arvestatav võimalus Läänemere kaitse nõuetest lähtuvalt,“ ütles Pärtel.

Põletamise protsess võtaks 10 000 sea korral umbes 48 tundi, halbade ilmastikutingimuste korral kuni viis ööpäeva.

Riikliku loomatauditõrje komisjoni otsuse kohaselt tuleb halvima võimaliku stsenaariumi –väga suurte koguste üheaegse kahjutustamise – jaoks leida põletamise asukoht Viljandimaal või lähimaakondades, arvestades piisava suurusega nõuetekohase pinnakatte olemasolu, inimasustust ning teedevõrgustikku. Päästeametilt oodatakse ülevaadet kaasnevatest piirangutest seoses tuleohutusega.

Riiklik loomatauditõrje komisjon moodustati 31. juulil 2014. aastal peale sigade Aafrika katku diagnoosimist metssigadel Põhja-Lätis. Komisjoni kuuluvad Veterinaar- ja Toiduameti, Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi esindajad, Politsei- ja Piirvalveameti ja Päästeameti esindajad. Kuna taud on diagnoositud nii mets- kui kodusigadel, kaasati komisjoni ka Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti ning Eesti Jahimeeste Seltsi esindajad. Komisjoni tööd juhib VTA peadirektor Ago Pärtel.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioturvalisuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.

Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee ning küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA vihjetelefonil 605 4750.


Jooksvat infot edastatakse Veterinaar- ja Toiduameti Twitteri kontol https://twitter.com/VTA_agri.

 

Uudised

Täna, 2. mai südaööl avanesid PRIA elektroonilise kliendiportaali e-PRIA teenused pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluste esitamiseks.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Arvamuse bänner Infokeskus