Lisatud: 20. jaanuar 2016

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

20Jan2016 RLTTK kinnitas seakatku tõrjumiseks vajaliku metssigade asustustiheduse lõppeesmärgi

Veterinaar- ja Toiduametis (VTA) kogunes täna riiklik loomatauditõrje komisjon, kus põhiküsimusena arutati jahinduslikke meetmeid metssigade populatsioonis leviva seakatku tõrjumiseks. Komisjon otsustas toetada Keskkonnaameti ettepanekut viia taudi leviku peatamiseks metssigade asutustihedus üle-Eestiliselt 2018. jahiaasta lõpuks 1,5 isendini 1000 hektari kohta.

„Keskkonnaagentuuri hinnangul peaks sellise asustustiheduse puhul metsseakarjade omavahelised kontaktid sedavõrd vähenema, et taudi levik metssigade populatsioonis peatub või pidurdub oluliselt. Senini on metssea asustustihedust Eestis keskmiselt hinnatud kuuele isendile 1000 hektari kohta,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. „Madalat metssea asustustihedust tuleks hoida kuni Eesti on kuulutatud seakatkust vabaks.“

Metssigade populatsiooni täpsemaks hindamiseks viib Keskkonnaagentuur läbi kontroll-loendused. Kogutud andmeid võrreldakse jahimeeste poolt antud hinnangutega maakondlikes jahinduskomisjonides, et seatud küttimismahud uuesti üle vaadata.

Samuti arutati istungil Keskkonnaameti ettepanekut kehtestada jahihooaja lõpuni kogu Eesti piirkonnana, kus jahipiirkonna kasutaja on seakatku tõrjumise eesmärgil kohustatud kehtiva jahitunnistuse alusel andma tasuta jahiloa metssea küttimiseks oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule.

„Jahimeeste esindajad kinnitasid, et jahimehed suhtuvad küttimismahtude täitmisse väga tõsiselt ja teevad omalt poolt kõik, et seatud eesmärki täita. Tuginedes Keskkonnaameti andmetele küttimismahtude täitmise hetkeseisust jäi komisjon seisukohale, et maaomanikele jahipidamisõiguse andmiseks täiendava tõrjemeetmena ei ole hetkel vajadust,“ lisas Kalda.

Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet on teinud metsas leviva sigade Aafrika katku peatamiseks jahimeestele ülesandeks küttida käesoleval jahihooajal metssigade arvukuse vähendamiseks vähemalt 29 608 metssiga. 1. jaanuari seisuga on Keskkonnaameti andmetel täidetud sellest mahust üle-eestiliselt 77% (22 946 siga).

Riiklik loomatauditõrje komisjon moodustati 31. juulil 2014. aastal peale sigade Aafrika katku diagnoosimist metssigadel Põhja-Lätis. Komisjoni kuuluvad Veterinaar- ja Toiduameti, Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi esindajad, Politsei- ja Piirvalveameti ja Päästeameti esindajad ning maakondlike veterinaarkeskuste juhatajad. Kuna taud on diagnoositud nii kodu- kui metssigadel, on komisjoni töösse kaasatud ka Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti esindajad.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioturvalisuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta. Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee ning küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA vihjetelefonil 605 4750.

 

Uudised

15. maiks tuli mesinikel teatada PRIA-le põllumajandusloomade registri jaoks mesilasperede arvud ja seakasvatajatel enda peetavate sigade arvud 1. mai 2018 seisuga.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner Infokeskus bronn-vaike