Lisatud: 15. oktoober 2015

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

15Okt2015 RLTTK kinnitas matmispaikade eelvaliku seakatku tõttu hukatud loomade matmiseks

Veterinaar- ja Toiduametis (VTA) kogunes täna riiklik loomatauditõrje komisjon, kus põhiküsimusena arutati võimalikke matmispaiku seakatku tõttu hukatud sigade kahjutustamiseks. Komisjon otsustas esitada Keskkonnaameti poolt koostatud matmispaikade eelvaliku kinnitamiseks VTA peadirektorile.

„Oleme tänaseks läbirääkimistel kohalike omavalitsuste ja keskkonnaspetsialistidega saavutanud kokkuleppe 26 võimaliku matmispaiga osas üle Eesti,“ ütles riiklikku loomatauditõrje komisjoni juhtinud Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise, söötade ja loomakaitse osakonna juhataja Maarja Kristian. „Komisjon oli üksmeelel, et matmispaikade valikul tuleb ennekõike tagada keskkonnaohutus, samuti peavad olema välistatud tiheasustusega piirkonnad. Eelvaliku tegemise käigus selgus, et mõnes maakonnas pole keskkonnakaitselistel põhjustel praeguse teadmise põhjal võimalik matmispaiku leida.“

Komisjon arutas toimunud istungil matmispaikade eelvaliku protsessi, Veterinaar- ja Toiduameti ja Keskkonnaameti koostööd matmispaikade valikul, lisaks arutati seniste matmispaikade keskkonnaseirega seotud küsimusi. Võimalike matmispaikade eelvalik kinnitatakse Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjaga. Kasutatav matmispaik otsustatakse igal konkreetsel juhul lähtuvalt tauditõrjeriskidest ja võimalikult optimaalsest logistilisest lahendusest, vaadates riiki kui tervikut.

Keskkonnaministeerium korraldab koostöös Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Keskkonnaametiga täiendavad uuringud eelvalikus olevates matmispaikades. „26 eelvalikus olevat matmispaika on praegu hinnatud keskkonna seisukohast sobivaks. Täiendavate uuringute raames täpsustatakse matmispaikade parameetreid ja vajadusel tehakse ka proovikaevamisi või -puurimisi,“ ütles Keskkonnaameti nõunik Teet Koitjärv. „Samuti leidsime komisjonis, et kuigi taudipuhangu korral käsitletakse iga juhtumit eraldi, ei tohiks hädaolukorras olla loomsete jäätmete kahjutustamine seotud konkreetse maakonnaga ning vajadusel peab olema võimalik matta ka teise maakonda.“

Riiklik loomatauditõrje komisjon moodustati 31. juulil 2014. aastal peale sigade Aafrika katku diagnoosimist metssigadel Põhja-Lätis. Komisjoni kuuluvad Veterinaar- ja Toiduameti, Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi esindajad, Politsei- ja Piirvalveameti ja Päästeameti esindajad. Kuna taud on diagnoositud nii mets- kui kodusigadel, kaasati komisjoni ka Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti esindajad. Istungilt puudusid Politsei- ja Piirivalveameti ning Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi esindajad. Riiklikku loomatauditõrje komisjoni on alates 29. septembrist maaeluministri käskkirjaga liidetud ka maakondlike veterinaarkeskuste juhatajad.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioturvalisuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta. Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee ning küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA vihjetelefonil 605 4750.

 

Uudised

15. maiks tuli mesinikel teatada PRIA-le põllumajandusloomade registri jaoks mesilasperede arvud ja seakasvatajatel enda peetavate sigade arvud 1. mai 2018 seisuga.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Arvamuse bänner Infokeskus