Lisatud: 25. mai 2016

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

25Mai2016 Riik hüvitas suurkiskjate tekitatud kahjud

Keskkonnaameti pressiteade

Keskkonnaamet hüvitas 2015. aastal suurkiskjate poolt karjakasvatajatele ja mesinikele tekitatud kahjud 201 145 euro ulatuses.

2015. aastal laekus Keskkonnaametile suurkiskjate tekitatud kahjude hüvitamiseks 282 taotlust 188-lt erinevalt kahjusaajalt. Kõige sagedamini murdsid hundid lambaid – mullu murti Eestis 951 lammast. Lisaks murdsid hundid üksikuid vasikaid, kodukitsesid ja koeri. Pruunkarud rüüstasid 2015. aastal 288 mesitaru, lisaks murti mõned veised ja lambad. Ilvese arvukus on Eestis endiselt madal ning see kajastub ka tema tekitatud tagasihoidlikes kahjustustes. Võrreldes möödunud aastatega on hundi murtud kariloomade arv jäänud samaväärsele tasemele, pruunkaru rüüstatud mesitarude arv on veidi kasvanud ning ilvese tekitatud kahjustused on jätkuvalt harvad.

„Suurkiskjate poolt põllumajandus- või lemmikloomale tekitatud kahjustusest peaks hüvitamisest huvitatud loomaomanik viivitamatult teavitama Keskkonnaametit, kes hindab seejärel kohapeal kahju suurust. Suurkiskjate tekitatud otsesed kahjud hüvitatakse kahjusaaja taotluse ja hindamisakti alusel järgneva kalendriaasta alguses,“ ütles Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Kahjude tekkimise riski saab erinevate ennetusmeetmetega oluliselt vähendada iga loomapidaja. Keskkonnaamet hüvitab 50% ulatuses kulutused, mis on tehtud kiskjakahjustuste ennetamiseks rakendatud abinõudele. 2015. aastal esitasid 43 karjakasvatajat taotluse suurkiskjate kahjustuste ennetusmeetmete hüvitamiseks ning nende tehtud kulutused hüvitati 55 191 euro ulatuses. Peamiselt rajati karjamaid ja mesilaid piiravaid elektritarasid, samuti soetati karjavalvekoeri.

„Suurkiskjad on Eesti looduse osa ja meie põlislooduse hea tervise indikaatorid. Igasuguse põllumajandustegevuse juures tuleb arvestada, et metsloomad püüavad vähese vaevaga oma toidu kätte saada ning inimese vara kasutamine tuleb neile teha võimalikult keeruliseks. Kiskjakahjude esinemiskohad osutavad meile, kus asuvad suurkiskjatele sobilikud elupaigad ning milline on metsloomade loodusliku saagi ja kariloomade kättesaadavus,“ ütles Talvi.

Looduskaitseseadusest ja Euroopa Liidu regulatsioonidest lähtudes hüvitatakse põllumajandustoodete esmatootjatele pruunkaru, hundi ja ilvese tekitatud kahjud ning kahjustuste ennetamiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutused. Suurkiskjate tekitatud kahju hüvitatakse täiel määral, kahjusaaja kanda jääb seaduses ettenähtud omavastutuse osa 64-128 eurot aasta kahjude kohta.

Lisainfo:
Tõnu Talvi
Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist

e-post: tonu.talvi@keskkonnaamet.ee
telefon: 5016 869

Uudised

Täna, 2. mai südaööl avanesid PRIA elektroonilise kliendiportaali e-PRIA teenused pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluste esitamiseks.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Infokeskus Arvamuse bänner