Lisatud: 10. september 2008

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

10Sep2008 Riik ei tohiks reglementeerida rannakalurite püügiõigust

“Kindlasti ei ole kümne võrgu definitsioon, nagu see seaduses kirjas on, kõige õnnestunum,” märkis Seeder eile kohtumisel Saaremaa kalurite, kalandustöötlejate ja vesiviljelejatega.

Ta lisas, et see lõhkus ära ajaloolise püügiõiguse järjepidevuse ja on tekkinud omaette keeruline olukord, kus ühel või teisel kaluril on registris küll ajalooline püügiõigus, aga püügiluba ei ole, kuna tal on väiksem võrkude arv, kui seadus ette näeb.

“Oleks ju kummaline, kui autojuhile öeldakse, et saad autojuhtimise õiguse, aga autoga sõita võid sa siis, kui sul on nii ja nii palju tööd, või juuksur saab hakata siis juuksurina tegutsema, kui tal on teatud koormus – kui käib alla kümne inimese päevas, siis tööd teha ei või,” tõi minister näite.

Tema sõnul ei peaks riik rannakalurite tegemistesse selliselt sekkuma, sest ajaloolise püügiõigusega kalur on see, kel on ajalooline püügiõigus, ning see, kas ta kasutab seda õigust enda jaoks või majandustegevuseks, on tema enda vaba valik.

“Ilmselt on kalurid teadlikud, et selles küsimuses on põllumajandus- ja keskkonnaministeeriumil erinev arvamus,” sõnas Seeder, kelle hinnangul võiks kalandus siiski olla põllumajandusministeeriumi haldusalas, kuid kontrolliv pool ehk järelevalve peaks jääma keskkonnaministeeriumile.
“Ma usun, et kalandusprobleemid lahenevad siis, kui Eesti riigis otsustatakse, et kalanduspoliitikat hakkab kujundama üks ministeerium,” oli ta kindel.

Seeder tõdes ka, et äärmiselt oluline probleem on madal hind, mida kalurid püütud kala eest saavad. “Kala eest, mida püütakse, peab saama ka väärilist tasu,” ütles minister. “Selleks tuleb aga kalandussektoril astuda püügist ja otsesest kala üleandmisest natuke kaugemale ning hakata ise oma toodangut turustama.”

Seeder lisas, et praegu on vahel lausa 5–6-kordne vahe hinnal, mille saab kalur ja millega edasimüüjad kala turustavad.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul võivad kalandussektori inimesed olla rahulikud ka praeguse keerulise riigieelarve tegemise ajal, sest tegemist on valdkonnaga, mida tuleb kasvatada, ning Euroopa Liidu vahendid, mis on meile tulemas, peab ka ära kasutama.

(Artikkel 10.sept ajalehest Oma Saar, autor Rita Loel)

Uudised

Täna, 2. mai südaööl avanesid PRIA elektroonilise kliendiportaali e-PRIA teenused pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluste esitamiseks.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Infokeskus Arvamuse bänner