Lisatud: 23. märts 2015

Viimati muudetud: 13. aprill 2015

A A A
Prindi rss

Uudised

23Mar2015 Riigihanked on jätkuvalt tähelepanu all

Jaanus Hämmal, PRIA peadirektori asetäitja

Euroopa Liidu eelmise rahastusperioodi lõpus, 2013. aasta detsembris andis Euroopa Komisjon välja juhendi, mis sätestab sanktsioonid juhuks, kui on rikutud riigihangete läbiviimise nõudeid. PRIA tahab oma riigihankekohustuslastest taotlejatele südamele panna: selleks, et ei tuleks karta hilisemat toetuste tagasinõudmist, tuleb riigihangete seadust enne toetusega seotud hanke korraldamist teadlikult ja mõttega lugeda ning seejärel ka järgida. Nii ei pea kontrolle kartma taotlejad ise ega ka Eesti riik.

Riigihankeid peavad läbi viima kõik avaliku sektori asutused. PRIA toetuste kontekstis võivad sellisteks toetusi taotlevateks ja saavateks avaliku sektori esindajateks olla näiteks kohalikud omavalitsused või ka Eesti Maaelu Arengukava Leader-programmi toetuste jaotamises osalevad kohalikud tegevusgrupid.   Riigihangete seaduse (RHS) § 1 sätestab riigihanke eesmärgi, milleks on hankija rahaliste vahendite läbipaistva, otstarbeka ja säästliku kasutamise tagamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine. Nende eesmärkide elluviimine eeldab, et kõik hankija tegevused ja otsused hankemenetluses oleksid kontrollitavad. Selle tagamiseks on ka RHS-s kehtestatud detailsed hankemenetluste läbiviimise reeglid.

Oluline punkt, mida toetustega seoses jälgida, on see, et vastavalt RHS § 22 lg 1 peab hankelepingu eeldatava maksumuse arvestamisel arvesse võtma ühel ehitisel või erinevatel omavahel funktsionaalselt seotud ehitistel tehtavate ehitustööde eeldatava maksumuse.  RHS § 23 lg 1 kohaselt ei või hankija jaotada riigihanget osadeks RHSis riigihanke läbiviimiseks kehtestatud korra eiramiseks, eriti kui hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd. Riigihanke osadeks jagamine eraldi hankemenetlusteks ei ole küll RHSi mõistes otseselt keelatud, kuid sel juhul tuleb iga osa kohta kohaldada kõigi osade summeeritud eeldatava maksumusega hankelepingule kohaldatavat korda. Viimane tähendab lihtsamalt öelduna seda, et ühe objektiga seoses tohib hankija korraldada küll mitu erinevat hanget, kuid kui erinevate hangete tulemusel valmib üks funktsionaalselt koos toimiv objekt, peavad kõik hanked olema korraldatud vastavalt sellistele reeglitele, kui oleks terve objekt hangitud ühekorraga.

Hanke osadeks jagamine ja seetõttu vale hankemenetluse liigi kasutamine on Euroopa Komisjoni juhendi „Suunised selliste finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks, mida tuleb teha ühisjuhtimise raames rahastatavate liidu kulutuste suhtes, kui ei ole järgitud riigihanke-eeskirju“ kohaselt üks raskemaid rikkumisi. Sellepärast on PRIA sellise rikkumise tuvastamise korral olnud sunnitud saatma mitmele vallale toetuste osalise tagasinõudmise otsuseid.

Oleme sellistel puhkudel saanud taotlejatelt tagasisidet, et õigusvastase käitumise on tinginud seadusandlus, mis ei võimaldavat rahastada projekte kogu mahus ühe toetustaotluse raames. Tahame juhtida tähelepanu, et see asjaolu ei anna siiski alust mitte käsitleda ehitusprojekti funktsionaalselt koostoimivana. Samuti ei saa eelarvelised põhjused vabandada asjaolu, miks ei arvestanud  taotleja hangete läbiviimisel ehituse kõigi osade eeldatavate kogumaksumustega. Riigihangete seadus annab mitmeid võimalusi korraldamaks hankeid seaduse kohaselt ka juhul, kui ühe ehitusprojekti tarbeks taotletakse rahastust mitmes osas.

Euroopa Komisjoni juhend sätestab hanke osadeks jagamise ja seetõttu vale hankemenetluse liigi valimise korral tagasinõude määraks kuni 100% toetusest, samas lubab vähendada korrektsiooni 25%-ni juhul, kui hankija on järginud õigesti muid hankemenetluse reegleid ning avalikustanud hanke toimumise siseriiklikul tasandil.  Kuivõrd juhend kohaldub rahvusvahelist piirmäära ületavatele hangetele, on väiksemate summade puhul PRIA-l seadusest tulenev kaalutlusõigus ka väiksema tagasinõude kohaldamiseks. Oluline on, et tagasinõude suurus ei oleks ebaproportsionaalne ega ebamõistlik võrreldes rikkumise olulisuse ja selle tagajärgedega. Samuti arvestame kaalutlemisel seda, kas projektitaotluses sätestatud eesmärk on siiski täidetud.

Olenemata sellest, kas eesmärk on täidetud, pole Euroopa Komisjoni juhenditest ega riigihangete seadusest tulenevalt PRIAl võimalik jätta rikkumist tähelepanuta ega vähendada tagasinõude määra nullini.

EL uue 2014-2020 rahastusperioodi taotlusvoorud on käesoleva aasta kevadel aktiivselt käima läinud.

Loodame, et PRIA kaudu toetusi taotlevad riigihangete kohustuslased on alanud perioodil tööde ja teenuste hankimisel hoolikad. Soovitame hilisemate probleemide vältimiseks vajadusel hangete planeerimisse ja läbiviimisse kaasata ka selle ala asjatundjad.

Uudised

Täna, 2. mai südaööl avanesid PRIA elektroonilise kliendiportaali e-PRIA teenused pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluste esitamiseks.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner Infokeskus bronn-vaike