Lisatud: 03. september 2010

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

03Sep2010 Raudteesild vuntsiti spordi hüvanguks üles

 

Reiu-Paikuse tervisekeskuse rajamise esimene etapp lõpeb täna õhtul Reiu raudteesilla avamisega, terviklahenduse valmimiseni loodetakse jõuda paari-kolme aastaga.

Eile pärastlõunal askeldas raudteesillal kümmekond ehitusfirma Sa.Met töötajat, kes täna õhtul pidulikult avatavale sillale andsid viimast lihvi, külvates muruseemet, kinnitades laudist ja paigaldades käsipuid.

"Põhimõtteliselt tuli vana sild karkassini lahti võtta, suure osa töödega nullist alustada," ütles Margus Randmäe Pärnumaa ettevõtius-ja arenduskeskusest. Tema veab ühes Pärnumaa spordiliidu projektijuhi Vahur Mäega tervisekeskuse projekti vabatahtlikult.

Kolme omavalitsuse projekt

Juulis liikluseks suletud sillal puhastati ja värviti teraskonstruktsioonid, uue krohvkatte said betoonosad ning rajati uued peale-ja mahaminekuteed. Remondi käigus vahetati välja silla katend ja käsipuud, mis tehti varasemast pikemad ja turvalisemad.

Vaid kergliikluseks mõeldud raudteesilla projekti maksumuseks kujunes 1 013 285 krooni, millest põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) toetus moodustas 90 protsenti, ülejäänu lisasid omaosalusena Paikuse ja Tahkuranna vald ning Pärnu linn. Tööde tellija oli MTU Silla Külaselts.

Randmäe jutu järgi jõudis silla renoveerimine ideest lõpptulemuseni üllatavalt kiiresti.

"Esmaspäeval saime info PRIAst toetuse taodemise võimaluste kohta ja reedel oli taotlustähtaeg, terve projekt tuli kokku kirjutada napi nädalaga," tõi Randmäe näite. Raha eraldamise järel kulus silla uuendustöödeks kaks kuud.

Sild avatakse pidulikult täna kell 18, kui sõna saavad projektis osalenud omavalitsuste esindajad, mängib puhkpilliorkester Õnn Tuli Õuele ja toimub tervise-sportlaste osalustasuta ühis-matk.

Jooksjad, käijad-kepikõndijad ja jalgratturid on oodatud retkele raudteesillalt Raeküia parklasse ja tagasi, igale matka läbinule kingitakse mälestuseks avasündmuse erimärk.

Samuti loositakse osalejate vahel välja priipääsmeid homme õhtul Pärnu spordihallis toimuvale Eesti-Hollandi võrkpalli valik-sarja mängule ja päev hiljem asetleidvale kümnendale Jüri Jaansoni Kahe Silla jooksule.

Randmäe jutu järgi on raudteesilla valmimine tervisekeskuse projekti esimene etapp ja juba käesoleval kuul soovivad eestvedajad kokku kutsuda jaanuaris eesmärgi saavutamiseks ühiste kavatsuste protokolli sõlminud Pärnu, Paikuse ja Tahkuranna esindajad, et järgmiste sammude suhtes kokku leppida.

Koostöös erasektoriga

Huvi ettevõtmise vastu on näidanud Sindi linngi, mis võiks toetada tervisekeskust talvel lumekahurite ja rajatraktoriga, mis sealsel suusaraja tegijal juba olemas on.

"Peame mõdema juriidilise keha, tõenäoliselt sihtasutuse loomisele. See hakkab projektide kirjutamise ja nendele rahastuse leidmisega tegelema ning edaspidi koos Reiu puhkekeskusega tervisekeskust haldama," üties Randmäe. Samuti on vaja palgata projektijuhid.

Tervisekeskuse teise eestvedaja Mäe kinnitusel on projekt kolme omavalitsuse ühendamise kõrval hea näide era- ja avaliku sektori koostööst. Sest ehkki neilt on korduvalt küsitud, kas raudteesilla renoveerimine ja keskuse arendamine pole Reiu puhkekeskuse tegevustingimuste parandamine, säästab tegutseva eraettevõtja kaasamine miljoneid kroone uute olmeruumide ehitamise arvelt.

"Reiu puhkekeskus on pakkunud abi näiteks valgustuse rajamisel, mitte ei oota, et nende eest kõik ära teeksime," kinnitas Mäe.

Rajatakse kahe väravaga kompleks

Tervisekeskuse visiooni järgi saab ligi 60 000 elanikuga Pärnu, Paikuse ja Tahkuranna piirkond 2013. aastaks nüüdisaegsete terviseradade võrgustiku. Aastakümneid tervisesportlaste lemmikpaigaks olnud metsarajad varustatakse infoviitadega ja valgustatakse osaliselt. 3- ja 5kilomeetrise terviseraja kõrval võetakse uuesti kasutusse unustuse hõlma vajunud 10 kilomeetri pikkune loodusõpperada ning keskuse kahe peavärava - Raeküla parkla ja Reiu puhkekeskuse vahele rajatakse kunst-lume tootmise võimalusega rada.

"Ideaalis kujuneks nii, et inimesed, kes soovivad sportimisel olmeteenuseid, nagu riietusruumid ja pesemisvõimalus, saavad rajale siseneda Reiu puhkekeskuse poolelt ja teised, kes nendest ei hooli, Raeküla parklast," selgitas Mäe.

Olenevalt sellest, mis kavandatust ellu viia õnnestub, on Reiu-Raeküla tervisekeskuse hind 10-20 miljonit krooni. Raeküla radadel spordib nii talvel kui suvel 500-700 inimest päevas ja nende hulk kasvab pidevalt.

 

Artikkel ilmus ajalehes Pärnu Postimees, autor Annikki Leppik, 03.09.2010.

 

Uudised

Täna, 2. mai südaööl avanesid PRIA elektroonilise kliendiportaali e-PRIA teenused pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluste esitamiseks.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Arvamuse bänner Infokeskus