Lisatud: 04. august 2016

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

04Aug2016 Püsirohumaid on oluline säilitada

Kõik me soovime elada heas elukeskkonnas. Metsade ja rohumaade tähtsus süsiniku sidumisel on teada. Sellest on lähtutud ka ühise põllumajanduspoliitika eesmärkides Euroopa Liidus, sidudes ühtse pindalatoetuse rohestamise nõuetega. Üks rohestamise nõuetest on püsirohumaade säilitamine.

Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid pidid 2015.aastal arvutama riigi tasandil välja püsirohumaa võrdlusarvu kogu põllumajandusmaasse ehk referentsi. Edaspidi arvutatakse iga aasta lõpus pindalatoetuste taotlusandmete pealt välja püsirohumaa suhtarv kogu põllumajandusmaasse ning võrreldakse seda referentsarvuga. Kui aastane suhtarv on riigis referentsiga võrreldes vähenenud, hakkab see vähenemise suurusest sõltuvalt mõjutama pindalatoetuste taotlejaid.

Püsirohumaa säilitamise nõuded on kehtinud ka Eestis üle kümne aasta, kuid esmakordselt on käes olukord, kus vähenemine ületab lubatud määra ja ülesharijatel tuleb hakata püsirohumaid tagasi rajama.

Juba eelmisel aastal oli Eestis suhtarvu võrdlusest näha, et püsirohumaade osatähtsus oli vähenenud. Nägime, et selles oli muuhulgas arvestatav osa taotlejatel, kes ei olnud taotlusele andmeid esitades lähtunud õigesti rohumaade vanuse arvestamisest ning olid püsirohumaa asemele kirjutanud hoopis lühiajalise rohumaa. Püsirohumaaks loetakse rohumaad alates kuuendast aastast. Sellisel maal peab olema heintaimede segu kasvanud vähemalt viis eelnevat aastat järjest.

Maakasutajaid on teavitatud

2016. aasta taotlusandmetest on juba praegu näha, et püsirohumaade osatähtsus Eestis tervikuna on veelgi vähenenud. Esialgsete andmete põhjal näeme, et suhtarv on vähenenud üle 10%. See ületab kahekordselt lubatud piiri, milleks on 5%. Seepärast saatiski PRIA pindalatoetuste taotlejatele, kellele rohestamise nõuded kohalduvad, juuli teisel poolel kirjad – teatised püsirohumaa suhtarvu vähenemisest. Teatiste eesmärk on informeerida taotlejaid sellest, et riigi tasandil on püsirohumaa osatähtsus vähenenud üle kriitilise piiri ning see hakkab nüüdsest mõjutama ka taotlejaid.

Tähendab see seda, et need taotlejad, kelle käes on püsirohumaid ja kes on planeerinud neid üles harida, seda ei teeks. Või teeksid ainult selles mahus, mille võrra on nende kasutuses lühiajalisi rohumaid, mis järgmisel aastal vanuse tõttu püsirohumaadeks muutuvad. Kuna augustis tehakse tavapäraselt ettevalmistusi talivilja külviks, siis saavad taotlejad saadud informatsiooniga arvestada ning vaadata üle oma plaanid, et vältida rohestamise toetuse vähenemist järgmisel aastal, mille võib püsirohumaade jätkuv ülesharimine kaasa tuua.

Saatsime teatised ka nendele taotlejatele, kel sel aastal küll püsirohumaid ei ole, aga kui nad järgmisel aastal planeerivad maid üle võtta, siis teaksid soovituste ja nõuetega arvestada.

Tagasirajamise kohustus selgub aasta lõpus

Kuna püsirohumaade osatähtsus on esialgsete andmete alusel vähenenud siiski liiga palju üle lubatu, toob see kaasa ka püsirohumaade tagasirajamise kohustuse, mille kohta teeb PRIA otsused aasta lõpuks. Praegu ei saa veel täpselt öelda, kui suures ulatuses konkreetsed taotlejad peavad järgmisel aastal püsirohumaid tagasi rajama. See selgub pärast seda, kui on tehtud kõikide taotlejate selle aasta pindalatoetuste kontrollid. Ning hiljemalt detsembri lõpuks antakse tagasirajatava püsirohumaa suurus taotlejatele personaalselt teada.

Põhimõtted tagasirajatava püsirohumaa koguse määramisel

  • Selgitatakse välja püsirohumaa pinna suurus, mis on vajalik Eesti peale kokku tagasi rajada.
  • Selgitatakse välja maa, kus on viimase kahe kalendriaasta jooksul püsirohumaa üles haritud. Näiteks 2016 või 2015 on taotluse andmetel tegemist põllumaaga, kuid see maa oli 2015 või 2014 püsirohumaa.
  • Selgitatakse välja taotlejad, kelle kasutuses on 2016. aastal eelneva kahe kalendriaasta jooksul ülesharitud püsirohumaa.
  • Sõltuvalt sellest, kui suure osakaalu moodustab konkreetse taotleja kasutuses olev ülesharitud püsirohumaa kogu Eesti ülesharitud püsirohumaast, määratakse taotlejatele püsirohumaade tagasirajamise kohustused.
  • Taotlejad, kellele detsembri lõpuks määratakse tagasirajatava püsirohumaa suurused, peavad need rajama järgmiseks taotlusaastaks (enne 15. juunit 2017). Püsirohumaad ei pea rajama tagasi täpselt sama koha peale. Samuti saab taotleja tagasirajatava püsirohumaana näidata järgmise aasta taotlusel ka esimese kuni viienda aasta lühiajalist rohumaad. See on lubatud erandkorras vaid juhul, kui taotleja on saanud kohustuse püsirohumaa tagasi rajada. Samuti tuleb tagasirajamise puhul hoida tagasirajatavaid maid edaspidi püsirohumaana.

Kuidas arvutatakse püsirohumaa andmeid?

Püsirohumaa referentsarv arvutati 2012 ja 2015 püsirohumaade ning 2015 kogu põllumajandusliku maa põhjal. Arvestusse ei läinud väiketootjate skeemiga liitunute ning mahetootjate mahetunnustatud maad. Püsirohumaa referentsi absoluutarv, mille säilitamisel loetakse Eesti riigi jaoks püsirohumaade säilitamise kohustus täidetuks, on 226 000 ha. Käesoleva aasta esialgsetele andmetel on absoluutarvuks 198 000 ha ehk absoluutarvuna on püsirohumaa vähenenud ca 28 000 ha võrra. Riigipõhiselt nõude täitmiseks olnuks lubatud vaid 0,5% vähenemine ehk 1130 ha. Kui riigipõhiselt on püsirohumaa absoluutväärtus vähenenud üle lubatud 0,5%, siis vaadatakse, milline on püsirohumaa suhtarvu vähenemine referentsi suhtes.

Püsirohumaa referents ehk püsirohumaa suhe kogu põllumajandusmaasse oli 0,28. Esialgsete andmete põhjal on selle aasta suhtarv 0,25. Suhtarvu muutust võrdlusarvu suhtes arvutatakse valemiga (0,25-0,28)/0,28. Nii on püsirohumaa suhe Eestis tervikuna vähenenud üle 10% lubatud 5% asemel.

 

Uudised

15. maiks tuli mesinikel teatada PRIA-le põllumajandusloomade registri jaoks mesilasperede arvud ja seakasvatajatel enda peetavate sigade arvud 1. mai 2018 seisuga.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Infokeskus Arvamuse bänner