Lisatud: 20. september 2018

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

20Sep2018 PRIAsse saabub sügisel neli Euroopa auditit

Septembris ja oktoobris külastavad PRIAt kui ELi toetusi vahendavat makseagentuuri  kokku neljal korral Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kontrollikoja audiitorid, et selgitada, kuidas on Eestis korraldatud põllumajandustoetuste haldamine ning Euroopa Liidu finantshuvide kaitse.

Vaatluse all on pindala- ja keskkonnatoetused, mõned MAK  2014-2020 investeeringumeetmed, riiklik ladustamine ning erakorralised toetused piimatootjatele ja seakasvatajatele.

Kui Euroopa Komisjoni audiitorite eesmärk on kontrollida konkreetselt Eesti kui liikmesriigi tegevusi, siis Kontrollikoda teostab järelevalvet selle üle, kuidas on põllumajandustoetuste haldamise korraldanud Euroopa Komisjoni põllumajanduse peadirektoraat. Kuna toetusi vahendavad makseagentuurid ja toetusi saavad põllumehed ei asu mitte Luxembourgis ja Brüsselis, vaid liikmesriikides, siis toimuvad ka Euroopa Kontrollikoja auditid liikmesriikides, sealhulgas toetuse saajate juures.

 Mida nad Eestis teevad?

Auditimissioon kestab liikmesriigis tavaliselt nädala. Kontrollijate töö hõlmab dokumentide läbivaatamist PRIA keskuses ja sõltuvalt auditi kavast ka kontrollimist taotlejate juures kohapeal ühel või mitmel päeval. Kohapealseks kontrolliks valitakse reeglina välja need taotlejad, kelle juures on PRIA kohapeal kontrollis käinud - audiitorid tahavad veenduda, et kõikide nõuete täitmine on PRIA või teiste kontrolliasutuste poolt kontrollitud. Teisteks asutusteks on ülejäänud ametid ja inspektsioonid, kellel on samuti rollid põllumajandus- ja maaelutoetuste nõuete kontrollimisel. Seega on auditite puhul peamine rõhk sellel, kas PRIA ja teiste asutuste tegevus on õigusaktidega vastavuses. Viimane tingimus on oluline eeldus sellele, et taotlusi menetletakse tähtaegselt ja õiglaselt ning  toetust saavad just need, kellel selleks on õigus.

Makseagentuur teeb kõik selleks, et avastada võimalikud tõsised rikkumised juba enne toetuste määramist-maksmist. See aitab ära hoida olukordi, kus aastate pärast kuuleb avalikkus järjekordsest juhtumist, kus PRIA vahendatud toetusi on välja petetud mitme miljoni euro eest.

Otsuseni jõudmine on pikk protsess

Kuigi auditi kohapealne külastus Eestisse kestab üksnes nädala, toimub sellele eelnevalt ja järgnevalt veel hulk tegevusi. Juba auditi ettevalmistamise käigus tuleb audiitoritele edastada dokumendid ja igasugune teave, mis on vajalik konkreetse auditi läbiviimiseks.

Esialgsed auditi tulemused edastatakse meile hiljemalt kolme kuu jooksul pärast auditimissiooni toimumist, seejärel on Eestil kaks kuud aega omapoolsete seisukohtade esitamiseks. Põhjendatud juhtudel on seda tähtaega võimalik ka pikendada. Koos esialgse auditi aruandega lepitakse lisaks kokku kahepoolse kohtumise kuupäev, mis on tavaliselt umbes neli kuud pärast Eesti vastuseid auditi aruandele. Kahepoolset kohtumist on vaja siis, kus liikmesriik ja Euroopa Komisjon jäävad auditi tulemustes eriarvamusele või on vaja veel midagi täpsemalt selgitada. Kuna auditi tulemusena võib liikmesriigil tekkida kohustus täiendavate kontrollide läbiviimiseks või audiitoritele info edastamiseks, siis lõpetatakse audit hiljemalt kuue kuu jooksul peale kahepoolse kohtumise toimumist.

Kui audit toob endaga lõpuks kaasa finantskorrektsiooni (Eestile eraldatud toetusraha vähendamise mingi protsendi võrra) ja korrektsioon on suurem kui miljon eurot, siis on liikmesriigil võimalik pöörduda lepitusorganisse. See omakorda võib pikendada kogu menetlust ligi aasta võrra.

Niisiis võivad ühe auditi puhul tegevused kesta isegi rohkem kui kaks aastat ja teatud juhtudel tuua kaasa finantskorrektsioone. Liikmesriigina on Eesti olnud audiitorite silmis senini igati korrektne ning meile tehtud korrektsioonide osakaal väljamakstud summast on olnud väga väike. Niisuguse tulemuseni on aidanud jõuda nii toetusesaajate tublidus nõuete järgimisel kui ka PRIA ja teiste kontrolliasutuste tõhus töö oma ülesannete täitmisel.

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Teravilja sekkumiskokkuost

Mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 4.2.1) VIIES TAOTLUSVOOR 2019

Koolikava toetus

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Integreeritud mereseire arendamise toetus (EMKF meede 8.1) 2018 teine taotlusvoor

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetele uute turgude leidmise ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete teavitus ja tutvustuskampaaniate toetus (EMKF meede 4.3) 2018-2019

Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetus (EMKF meede 1.18) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused ja MAK loomatoetused 2019 ÜLDINFO

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2019

Noore põllumajandustootja toetus 2019

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2019

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2019

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2019

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2019

Väikepõllumajandustootja toetus 2019

Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.2) NELJAS TAOTLUSVOOR 2019

Liitu meie infokirjaga!

* kohustuslikud väljad
Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner Infokeskus bronn-vaike