Lisatud: 20. september 2018

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

20Sep2018 PRIAsse saabub sügisel neli Euroopa auditit

Septembris ja oktoobris külastavad PRIAt kui ELi toetusi vahendavat makseagentuuri  kokku neljal korral Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kontrollikoja audiitorid, et selgitada, kuidas on Eestis korraldatud põllumajandustoetuste haldamine ning Euroopa Liidu finantshuvide kaitse.

Vaatluse all on pindala- ja keskkonnatoetused, mõned MAK  2014-2020 investeeringumeetmed, riiklik ladustamine ning erakorralised toetused piimatootjatele ja seakasvatajatele.

Kui Euroopa Komisjoni audiitorite eesmärk on kontrollida konkreetselt Eesti kui liikmesriigi tegevusi, siis Kontrollikoda teostab järelevalvet selle üle, kuidas on põllumajandustoetuste haldamise korraldanud Euroopa Komisjoni põllumajanduse peadirektoraat. Kuna toetusi vahendavad makseagentuurid ja toetusi saavad põllumehed ei asu mitte Luxembourgis ja Brüsselis, vaid liikmesriikides, siis toimuvad ka Euroopa Kontrollikoja auditid liikmesriikides, sealhulgas toetuse saajate juures.

 Mida nad Eestis teevad?

Auditimissioon kestab liikmesriigis tavaliselt nädala. Kontrollijate töö hõlmab dokumentide läbivaatamist PRIA keskuses ja sõltuvalt auditi kavast ka kontrollimist taotlejate juures kohapeal ühel või mitmel päeval. Kohapealseks kontrolliks valitakse reeglina välja need taotlejad, kelle juures on PRIA kohapeal kontrollis käinud - audiitorid tahavad veenduda, et kõikide nõuete täitmine on PRIA või teiste kontrolliasutuste poolt kontrollitud. Teisteks asutusteks on ülejäänud ametid ja inspektsioonid, kellel on samuti rollid põllumajandus- ja maaelutoetuste nõuete kontrollimisel. Seega on auditite puhul peamine rõhk sellel, kas PRIA ja teiste asutuste tegevus on õigusaktidega vastavuses. Viimane tingimus on oluline eeldus sellele, et taotlusi menetletakse tähtaegselt ja õiglaselt ning  toetust saavad just need, kellel selleks on õigus.

Makseagentuur teeb kõik selleks, et avastada võimalikud tõsised rikkumised juba enne toetuste määramist-maksmist. See aitab ära hoida olukordi, kus aastate pärast kuuleb avalikkus järjekordsest juhtumist, kus PRIA vahendatud toetusi on välja petetud mitme miljoni euro eest.

Otsuseni jõudmine on pikk protsess

Kuigi auditi kohapealne külastus Eestisse kestab üksnes nädala, toimub sellele eelnevalt ja järgnevalt veel hulk tegevusi. Juba auditi ettevalmistamise käigus tuleb audiitoritele edastada dokumendid ja igasugune teave, mis on vajalik konkreetse auditi läbiviimiseks.

Esialgsed auditi tulemused edastatakse meile hiljemalt kolme kuu jooksul pärast auditimissiooni toimumist, seejärel on Eestil kaks kuud aega omapoolsete seisukohtade esitamiseks. Põhjendatud juhtudel on seda tähtaega võimalik ka pikendada. Koos esialgse auditi aruandega lepitakse lisaks kokku kahepoolse kohtumise kuupäev, mis on tavaliselt umbes neli kuud pärast Eesti vastuseid auditi aruandele. Kahepoolset kohtumist on vaja siis, kus liikmesriik ja Euroopa Komisjon jäävad auditi tulemustes eriarvamusele või on vaja veel midagi täpsemalt selgitada. Kuna auditi tulemusena võib liikmesriigil tekkida kohustus täiendavate kontrollide läbiviimiseks või audiitoritele info edastamiseks, siis lõpetatakse audit hiljemalt kuue kuu jooksul peale kahepoolse kohtumise toimumist.

Kui audit toob endaga lõpuks kaasa finantskorrektsiooni (Eestile eraldatud toetusraha vähendamise mingi protsendi võrra) ja korrektsioon on suurem kui miljon eurot, siis on liikmesriigil võimalik pöörduda lepitusorganisse. See omakorda võib pikendada kogu menetlust ligi aasta võrra.

Niisiis võivad ühe auditi puhul tegevused kesta isegi rohkem kui kaks aastat ja teatud juhtudel tuua kaasa finantskorrektsioone. Liikmesriigina on Eesti olnud audiitorite silmis senini igati korrektne ning meile tehtud korrektsioonide osakaal väljamakstud summast on olnud väga väike. Niisuguse tulemuseni on aidanud jõuda nii toetusesaajate tublidus nõuete järgimisel kui ka PRIA ja teiste kontrolliasutuste tõhus töö oma ülesannete täitmisel.

Uudised

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile maaeluministri määruste muutmise eelnõu, mille eesmärk on muuta 2019. aastal mitmete taotluste esitamine elektrooniliseks, et lihtsustada taotluste esitamist.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Teravilja sekkumiskokkuost

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Koolikava toetus

Põllumajandustootja asendamise toetus 2019

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Integreeritud mereseire arendamise toetus (EMKF meede 8.1) 2018 teine taotlusvoor

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetele uute turgude leidmise ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete teavitus ja tutvustuskampaaniate toetus (EMKF meede 4.3) 2018

Kalasadamate investeeringutoetus (EMKF meede 1.23) 2018

Vesiviljelusettevõtte negatiivse keskkonnamõju vähendamise toetus (EMKF meede 2.3) 2018

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus (EMKF meede 4.4.4) 2018

Püügivahendi parendamise toetus (EMKF 1.15) 2018

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete sertifitseerimise ning turu-uuringute tegemise toetus (EMKF meede 4.3.2) 2018

Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetus (EMKF meede 1.18) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 4.1) 2018 kuues voor

Liitu meie infokirjaga!

* kohustuslikud väljad
struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner bronn-vaike Infokeskus