Lisatud: 23. jaanuar 2008

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

23Jan2008 PRIA toetuste summa oli mullu rekordiline

2006. aastal maksis PRIA toetusi välja 2,012 miljardit krooni, mullu 480 miljoni võrra rohkem. See maaelu, põllumajanduse ja kalanduse abistamiseks makstud summa oli Eestis kõigi aegade suurim ning kasvab veelgi, sest aastaks 2013 jõuavad enamike toetuste määrad järele Euroopa Liidu „vanades“ riikides kehtivaile.

Erinevad toetusi saavad väiketalunikud ja põllumajandustootjad, kalandus- ja maaettevõtjad, toiduainetetööstused, kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud, metsastajad. Toetuste iga-aastased plaanid valmivad PRIA ja põllumajandusministeeriumi koostöös, kooskõlas Eesti riikliku arengukavaga (RAK) ja maaelu arengukavaga (MAK). Novembris sai heakskiidu uue perioodi MAK aastateks 2007-2013. Euroopa Liit suunab selle eelarvesse Eesti maaelu ja põllumajanduse arendamiseks ligi 14,5 miljardit krooni.

Pindalatoetused püsivad populaarsed

Enim taotlusi laekub pindalatoetuste saamiseks, ainuüksi ühtset pindalatoetust maksti mullu 17 335 taotlejale kokku välja 696,3 miljonit krooni. Taotlejate arv oli küll 981 võrra väiksem kui aasta varem, aga hektareid üle 20 tuhande rohkem. See viitab, et väiksemate maade omanike käest on maa suuremate ettevõtjate kätte läinud, kel  rohkem jaksu põldu harida.

Põllukultuuri kasvatamise täiendavat otsetoetust määrati 6453 taotlejale 259 mln krooni ning 6445 taotlejat said tänavu jaanuaris kätte 103,3 mln krooni tootmisest lahtiseotud põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetusena. Viimatimainitu taotlemine oli mullu esmakordne.

Põllumajandusliku tegevuse osas ebasoodsamaks piirkonnaks kinnitatud Eesti 101 vallas tegutsevad põllumehed said taotleda ebasoodsamate alade toetust, mida 9212 taotluse kohta maksti välja 127,4 mln krooni.  MAKi pindalatoetuste hulka kuuluvad ka keskkonnasõbraliku tootmise ja mahepõllumajanduse toetus, millede 6287 taotlejale maksti kokku 355 mln krooni. Neid kolme toetust maksti mullu 2006. a esitatud taotluste põhjal.

Esmakordselt võeti vastu taotlusi energiakultuuri kasvatamiseks (neid laekus 127) ning poollooduslike koosluste hooldamiseks (707 taotlejat). Mõlemate menetlemine praegu käib.

MAK panustab maaelule

Maaelu arengukava 2004-2006 raames määrati mullu kokku 727,4 mln krooni toetusi, välja maksti 697,6 mln krooni. Enamik MAKi toetusi makstakse välja taotlemisele järgneval aastal.
Esmakordselt tehti 1330 taotlejale väljamakseid 26 240 hektaril Natura-aladel majandamiseks.

Sõnnikumajanduse nõuetele vastavavusse viimiseks sai raha 919 taotlejat,  väljamakstud summa oli 10 mln võrra suurem kui aasta varem.
Elatustalude kohanemistoetus on mõeldud väikestele majapidamistele, kus haritavat põllumaad  on vähemalt 0,3 hektarit või kasvatatakse vähemalt üht põllumajanduslikku looma-lindu. Toetuse suurus on kõigile, kes täidavad selle toetuse nõudeid, 1000 eurot aastas.

Alanud on MAKi uus periood aastateks 2007-2013 ning esimesed investeeringutoetuste taotlused soovijatelt läinud aasta lõpus vastu võetud. Käesoleval perioodil  on MAKi alla liikunud ka varem Riikliku Arengukava  raames makstud  investeeringutoetused, näiteks mikropõllumajandusettevõtete arendamise, loomakasvatusehitiste toetused (mõlema taotlusvoorud on praegu käimas) ning põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri toetus (taotluste vastuvõtt lõppes möödunud nädalal). Peatselt algab taotlusvoor põllumajandusliku tegevusega alustava noore maaettevõtja toetuse saamiseks, mis on mõeldud kuni 40-aastastele põllumeestele.

Toetus       Makstud mln kr
Ebasoodsate piirkondade toetus   127,3
Elatustalu kohanemine    49,8
Keskkonnasõbralik tootmine    270,2
Mahepõllumajandus     81,7
Eesti maatõugu veiste pidamine   1,7
Eesti raskeveo hobuste pidamine   0,3
Eesti tõugu hobuste pidamine   2,3
Tori tõugu hobuste pidamine    1,1
Metsakultuuride toetused    1,7
Natura       13,1
Sõnnikumajandus     125,3
Kiviaedade hooldamine, taastamine, rajamine 22,9
KOKKU 697,4

Toetused loomakasvatajatele

Suurim loomakasvatusse suunatud summa oli piima tootmiskvoodi alusel makstav täiendav otsetoetus, mida said 1453 taotlejat kokku 630,4 mln liitri eest (piimaliitreid oli umbes 30 mln rohkem kui aasta varem).

Ammlehmatoetust maksti otsetoetustena 1099 taotlejale.  Aastaga kasvas esitatud taotluste arv 232 ning loomade arv 3114 võrra.

Ligi 37 tuhande ute kasvatamise eest maksis PRIA 925 taotlejale 8 mln krooni, seejuures oli uttede arv aastaga ligi 7000 võrra kasvanud. Veisetoetust maksis PRIA i 5324 taotluse eest.

MAK pakkus võimalust saada toetust ka Eestis ohustatud tõugu loomade pidamise eest. Nii said 134 taotlejat toetust eesti maakarja tõugu veiste pidamiseks, 40 eesti raskeveo hobuste pidamise, 238 eesti tõugu hobuste ning 195 taotlejat tori hobuste pidamise eest.

Investeeringutoetused riiklikust arengukavast

Erinevalt otsetoetustest makstakse investeeringutoetused taotlejaile välja pärast seda, kui nad on küsitud summa sihipäraselt juba kulutanud ja selle kohta PRIAsse dokumendid esitanud.
RAK 2004-2006 pakkus mullu 15 liiki toetusi, 1580 taotlejale maksti välja 266,65 mln krooni. Suurimad toetused läksid investeeringuteks põllumajandustootmisse, (74,2 mln krooni 116 taotlejale), integreeritud maaparanduseks (60,3 mln), põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise parandamiseks, metsamajanduseks.

Aastaid on populaarne olnud külade taastamise ja arendamise toetuse taotlemine, heakskiidetud projektidele maksti mullu välja 25,3 mln krooni. Tänavu laienevad selle toetuse kasutamise võimalused veelgi: toetuse saajatele lisanduvad sihtasutused, teha saab rohkem erinevaid investeeringuid.

PRIAlt kalandusele

RAKi eelarvest toetati mullu 7 kalandusalast meedet, välja maksti 53,4 mln krooni. Suurimate summadega toetas PRIA kalasadamate moderniseerimist (23,2 mln), vesiviljeluse investeeringuid (10,8 mln), kalalaevastiku püügivõimsuse reguleerimist (7,2 mln).

Sisevete kalanduse edendamise toetuste taotlemine jäi nii tagasihoidlikuks, et kasutamata jäänud summa, ligi 7,5 miljonit krooni, pakuti tänavu veel kord taotlemiseks välja pakkuda ning praegu taotlusvoor käib.

Riiklike toetustena maksis PRIA esmakordselt suure summa vanade kalalaevade utiliseerimiseks  - 34 mln krooni. PRIAst said toetusi utiliseeritud laevadel töö kaotanud kalurid; kalandustoodete tootjate ühendused said raha  tegevuse alustamiseks. Alla poole miljoni krooni jäid summad koolitus- ja praktikatoetusteks.

Detsembris kiitis Euroopa Komisjon heaks Euroopa Kalandusfondi Eesti rakenduskava aastateks 2007-2013, mille raames on võimalik Eesti kalandust seitsme aasta jooksul toetada ligi 1,76 miljardi krooniga. Võrreldes senisega suureneb keskmine aastane toetussumma üle kahe korra.

Riiklikud toetused

PRIAst väljamakstud riiklike toetuste summa oli mullu 80,4 miljonit krooni, millest 22 mln krooni läks põllumajandusloomade aretamiseks, 16,2 mln turuarendustoetusteks ning 1,9 mln praktikatoetusteks talunikele ja maaettevõtjaile selle eest, et nad oma tallu või ettevõttesse kutse- või kõrgkooli põllumajanduseriala õppuri praktikale võtsid. Põllumajandusettevõtja saab toetust ka endale puhkuse ajaks asendaja palkamiseks.

PRIAlt metsandusele

Metsamajanduse toetust said nii eraisikud kui metsaühistud taotleda kahjustatud metsa taastamiseks ja noorendiku hooldamiseks. PRIA maksis 646 taotlejale RAKi vastava meetme eelarvest välja 10,8 mln krooni.

Möödunud aastal maksti välja ka põllumajandusmaa metsastamise toetust ning selle toetuse eest rajatud metsa hooldamiseks ja täiendamiseks, kokku 1820 taotlejale 1,7 mln krooni.

PRIA turukorraldustegevus

PRIA tegeleb EL-i siseturu reguleerimiseks mõeldud meetmete rakendamisega. Ãœheks selliseks on sekkumiskokkuost. Turu reguleerimiseks kokku ostetud sekkumisvarudest müüs PRIA mullu üle 41 mln krooni eest 943 tonni võid ja mõne tonni vilja, eraladustamise võimalust kasutati 84 tonnile võile. Põllumajandusettevõtjad ja –tootjad saanuksid eraladustada ka sealiha, aga seda võimalust ei kasutatud. Praegu käib odra ja nisu sekkumiskokkuost.

Esimest korda tegeles PRIA EL-i siseriikliku toiduabiga. Heategevusorganisatsioonide vahendusel jõudis Eestis abivajajateni 505 tonni makarone 3,8 mln krooni väärtuses.
149 ekspordilitsentsist enamik anti välja teravilja ja piimatoodete väljaveoks, kuid eksporditakse ka liha. Eksporditoetusi maksti 16 ettevõttele ligi 49 mln krooni, suurimad summad said või, juustu ja koore eksportijad. Kõige rohkem veeti eksporditoetust saanud kaupu välja Venemaale.

Impordilitsentse väljastas PRIA 532, neist 411 veini sissetoomiseks väljastpoolt Euroopa Liitu.

Koolipiimatoetuse näol on tegemist turukorraldusmeetmega, mida kaasfinantseeritakse Eesti riigi eelarvest. 31. detsembri 2007 seisuga said koolipiimatoetust 888 haridusasutust 187 414 lapse jaoks; toetust maksti aastas kokku ca 15,0 mln krooni (6,5 mln EL-i ja 8,5 mln krooni Eesti eelarvest).

Otsetoetused

Toetus       Makstud mln kr
Ammlehma, veise ja utetoetus   122
Täiendav toetus piima tootmiskvoodi alusel  252,2
Põllumajanduskultuuride täiendav otsetoetus 103,3
Täiendav otsetoetus põllumajanduskultuuride kasvatamiseks 259
Ãœhtne pindalatoetus     696,3
KOKKU      1 432
 
RAKi toetused
 
Toetus       Makstud mln kr
Investeeringud põllumajandustootmisse  74,2
Põllumaj.-toodete töötlemise ja turustamise parandamise investeeringutoetus 24,1
Majandustegevuse mitmekesistamine maal  10,3
Integreeritud maaparandus    60,3
Külade taastamine ja arendamine   25,3
LEADER      3,9
Metsamajandus     10,8
Nõuande ja teabelevi teenus    4,3
Kalalaevastiku püügivõimsuse reguleerimine 3,5
Vesiviljeluse investeeringutoetus   10,8
Kalasadamate moderniseerimine   23,2
Sisevete kalanduse investeeringutoetus  1,0
Kalandusega kaasnevad sotsiaalsed meetmed 1,1
Uute turgude leidmine    6,6
KOKKU      266,7

Riiklikud toetused

Toetus       Makstud mln kr
Sotsiaalmajanduslik toetus kaluritele   3,9
Utiliseerimistoetus     34
Koolitus- ja praktikatoetus (kalandus)  0,5
Kalandustootjate ühenduse tegevuse alustamine 1,1
Põllumajandusloomade aretus   22
Praktikatoetus      1,9
Põllumajandustootja asendamine   0,7
Turuarendus      16,2
KOKKU      80,4

Uudised

Täna, 2. mai südaööl avanesid PRIA elektroonilise kliendiportaali e-PRIA teenused pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluste esitamiseks.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner Infokeskus bronn-vaike