Lisatud: 25. september 2009

Viimati muudetud: 25. september 2009

A A A
Prindi rss

Uudised

25Sep2009 PRIA toetused on õng, mitte kala

Jaan Kallas
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektor


Paljud inimesed on minult pärinud, kuidas PRIA-l praegusel raskel ajal läheb ning kas toetusraha ei saaks välja maksta rohkem, kiiremini ja vähema asjaajamisega. Kas või kõigile natuke, et masu-aeg kergemini üle elada.

See soov on mõistetav - kui PRIA kiiremini ja rohkem toetusi välja maksaks, laekuks kaudselt riigieelarvesse ka rohkem makse. Kuid mündil on ka teine külg - selle, kuidas ja miks põllumajandus-, maaelu- ja kalandustoetusi makstakse, sätestavad Eesti Maaelu Arengukava (MAK) ja Eesti Kalanduse Strateegia aastateks 2007-2013. Praegune prognoos lubab oodata, et tänavu maksame välja üle nelja miljardi krooni toetusi (võrdluseks: mullu maksime 3,2 miljardit).

Kaks nimetatud programmdokumenti seavad eesmärgiks tõsta meie põllumajanduse, kalandussektori ja maaelu konkurentsivõimet, kaasajastada tootmist, parandada elukeskkonna kvaliteeti maal.

Sestap on toetusmeetmed planeeritud läbimõeldult ja toetused on õng, mitte kala. Kõigile, rohkem ja kiiremini raha välja maksta saaks ju küll, aga see oleks siis nagu sügisene esimene lumi. Korraks on maa valge ja kõik on rõõmsad, aga homme on õues jälle porine ja sünge. Keegi ei kiida eilset lund, vaid oodatakse järgmist.


Toetuse määramisest maksmiseni võib minna kaks aastat

Nõustun, et toetuste taotlemise, menetlemise, raha maksmise ja nõuete täitmise kontrolliga seondub hulk bürokraatiat. Koostöös põllumajandusministeeriumi kolleegidega töötame välja lahendusi, kuidas muuta toetuste taotlemine ja kasutamine klientidele lihtsamaks ja mugavamaks. On asju, mida saame kohapeal muuta, kuid on ka hulk reegleid, mis on ühised kogu Euroopa Liidus.

Muuhulgas see, et investeeringutoetuse määramine ei tähenda veel automaatset raha väljamaksmist. Esmalt peab toetusesaaja investeeringu omal kulul teostama, toetuse saame talle välja maksta korrektsete kuludokumentide põhjal pärast investeeringu tegemist.

Investeeringu elluviimiseks on ettevõtjal aega üldjuhul kaks aastat ehk - nii pikk võib olla ajavahemik toetuse määramise ja maksmise vahel. Esimesed kaheaastased tähtajad hakkavad selle programmperioodi investeeringutoetuste saajatel täituma 2010. aastal, mil võib prognoosida väljamaksete mahu olulist tõusu.

Paraku näitab meie analüüs, et majanduses valitseva olukorra tõttu on põllumajandustootjatel keeruline leida oma investeeringuteks (laenu)raha ja tulla toime kohustusliku omaosalusega, mis enamasti peab olema 40-60% investeeringu abikõlbulikust mahust. Seega võib kaks aastat pärast toetuse määramist selguda, et investeering jäigi tegemata ning toetusraha ei saagi välja maksta.

Tõsi, see raha ei kao küll kuskile ning suunatakse reeglina ümber kas järgmiste taotlusvoorude eelarvesse või teistele meetmetele. Riigieelarve tasakaalu jaoks oluliste prognooside koostamise teeb selline olukord aga keeruliseks.

Aeg-ajalt kostab ka soovitusi: miks te taotlejaid vintsutate, makske toetused ettemaksuna välja. See ei ole aga nii lihtne, kui esmapilgul tunduda võib. Teatud võimalusi investeeringutoetuste ettemaksuks on Euroopa Komisjon siiski loonud. Tingimused on sellised, et ettemaksu saab kuni 20% toetuse summast ja toetusesaaja peab andma ettemaksele 110%-lise tagatise. - Tahad osta miljoni-kroonist traktorit, toetust saab 0,5 mln. Kui esitad 110 000 väärtuses pangagarantii või deposiidi tagatiseks, saad ettemaksuks 20% toetussummast ehk 100 000 krooni. Võta või jäta!


Kuidas kiirendada menetlust?

Kiirendada saaksime taotluste menetlemist, ehkki PRIA menetlusajad on niigi ühed lühemad EL-is. Meile on ette heidetud, et võtame vastu suvalise ruudulisel paberil vormistatud rahaküsimise ja asume siis kliendilt puuduolevaid andmeid, tõendeid ja dokumente otsima, pannes korrektsete taotluste esitajad ülekohtuselt ootama.

Selleks on PRIAt aga sundinud senine kohtupraktika, kus mitmel juhul on hinnatud valeks meie otsus läbinisti puudulikult vormistatud rahataotlused tagasi lükata. Praegune reaalsus on see, et umbes poolte taotluste kordasaamiseks on vaja teha järelepärimisi.

Selline olukord lõpmatuseni ei kesta. Riigikogu menetluses on EL-i ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõu, millesse oleme palunud võtta sätted, mis võimaldavad meil nn ruudulisel paberil palvekirjad, mille juurest vormikohased dokumendid puuduvad, lihtsalt menetlemata jätta. Taotluse võime selle eelnõu seaduseks saades rahuldamata jätta ka siis, kui taotlusse oli teadlikult kirjutatud valeandmeid või üritatud muul moel pettusega toetust saada.

Küsimusele, kas PRIA kui riigiasutuse ressursse on samuti kärbitud ja kas see meie haldussuutlikkust mõjutab, tuleb vastata, et jah, on kärbitud küll ja tuleb toime tulla. Kindlasti ei tee me järeleandmisi tööprotsesside kvaliteedis. Näiteid järeleandmiste tagajärgedest teistes liikmesriikides on mitu, need väljenduvad kuni sadadesse miljonitesse kroonidesse ulatuvates trahvides.

Mis aga PRIA suutlikusse puutub, siis tänavu suvel tegime MAKi ja Riikliku Arengukava (RAK) programmperioodi 2004-2006 toetuste viimased väljamaksed. Saadaolnud toetustest jõudis taotlejateni vastavalt 99,9% ja 98,5%. Ma ei näe mingit põhjust karta kehvemat tulemust siis, kui jõuame MAK 2007-2013 toetuste viimaste väljamakseteni. Julgen kinnitada, et PRIA haldussuutlikkuse või -suutmatuse tõttu ei jää üksi toetusraha välja maksmata.

Uudised

Maaeluminister Tarmo Tamm osales 23.–25. septembrini Austrias Viinis toimunud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite mitteametlikul kohtumisel, mille peateema oli maaelu areng ja kvaliteetse toidu tootmine põllumajandussektoris ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tulevikuarutelude kontekstis.

Kõik uudised »

Liitu meie infokirjaga!

* kohustuslikud väljad
Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Infokeskus Arvamuse bänner