Lisatud: 23. veebruar 2009

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

23Veebr2009 PRIA täpsustab põllumassiivide kaarte

 

Tanel Türna, PRIA põldude registri büroo juhtivspetsialist

 

Igal aastal uuendatakse osaliselt PRIA põllumassiivide registri aluseks olevaid ortofotosid. Mullu tehti ortofotod Saaremaast ja Hiiumaast, osaliselt Läänemaast ning väikses osas  Pärnu- ja Harjumaast. Nende ortofotode alusel täpsustab PRIA põllumassiivide piire ning erinevalt eelnevatest aastatest jagatakse põllumassiive lisaks ka katastriüksuse või  maakasutuse piiridega. Eesmärk on saavutada põllumassiivid, mis on võimalikult suures ulatuses täis taotletud ning mille puhul ühe taotleja põllud jäävad eelistatult ühele põllumassiivile.

 

Eelmised ortofotod nende alade kohta pärinevad 2005. aastast. Ortofotodega kaetud alale jääb 14 747 põllumassiivi, millele taotles mullu toetusi 2727 taotlejat. Seni on muudetud 4047 põllumassiivi, aga kuna töö Hiiumaa massiividega on alles alanud, siis see arv kasvab. Kõigi muudatustega tahame saada ühele poole enne pindalatoetuste menetlusprotsessi algust.

 

Mis kaartidel muutub?

Värskete fotode alusel muudetud põllumassiividest teavitab  PRIA kõiki maaga seotud taotlejaid, saates uued kaardid koos selgitusega taotlejatele koju. Muudatustega mittenõustumise korral saab taotleja esitada endapoolseid ettepanekuid.

Peamiselt täpsustatakse ortofotode põhjal põllumassiivide piire. Kui ajavahemikus 2005-2008 on näiteks põllule ehitatud maja, rajatud tee või kaevatud tiik, siis nende alla jääv maa arvatakse toetusõigusliku maa hulgast välja. Samuti „lõigatakse" põllumassiividest välja suuremad võsastunud alad ning kõikvõimalikud püsiva loomuga objektid (võidusõidurajad, liivikud, kivihunnikud jne).

Lisaks piiride täpsustamisele jagatakse põllumassiive ka katastripiiridega. Eesmärgiks on saavutada põllumassiivide registris seis, et võimalikult palju massiive oleks vähemalt 90% ulatuses täis taotletud (nõue tuleneb Euroopa Komisjoni määruse 796/2004 artikli 6 punktist 2) ning võimalusel oleks ühel põllumassiivil üks taotleja. Lihtsamalt öelduna tahab PRIA muuta põllumassiivide registri tootjapõhiseks.

 

Miks on muutus vajalik

Taotlejal on nii parem ülevaade oma põldude asukohast ja pindalast ning PRIAle lihtsustab see taotluse andmete kontrolli.

Senine olukord, kus ühel suurel põllumassiivil on mitu maakasutajat/taotlejat ning kõik joonistavad oma põldude piire ühesugusele suurele kaardile, viib selleni, et erinevate taotlejate joonistatud põllud kattuvad osaliselt või täielikult ning kokku taotletakse toetusi suuremale pinnale kui on põllumassiivi üldpindala.

Suurimaks tüüpiliseks probleemiks PRIA jaoks on paarisajahektariline massiiv, kus on näiteks 14 maakasutajat ning sama palju katastriüksusi. On  juhtumeid, kus kasutajad joonistasid aastaid enda haritavat põldu ühiskaardil hoopis teisele katastriüksusele. Sellised vead tulevad välja, kui igaüks saab täpselt enda katastripiiridega põllumassiivi kaardi.

 

Kaart täpsustatakse koostöös

Massiivide n-ö tootjapõhiseks jagamine toob tõenäoliselt kaasa ka probleeme. Seni oli võimalik, et suurel põllumassiivil, mis ei olnud pindalaliselt täis taotletud, võisid kaks või enamgi taotlejat joonistada taotluskaardile kas täiesti või osaliselt kattuvate piiridega põlde. Topelttaotlemised ei ilmnenud alati konkreetsel taotlusaastal. Nende hilisem avastamine võib aga taotlejatele kaasa tuua ebameeldivusi ja toetussummade tagasinõudmise kuni 10 aasta jooksul.

Praegu käsil olevate jagamiste käigus avastamegi selliseid topelt- ja ületaotlemisi nii 2007. kui ka 2008. aasta osas. Sel juhul saadame kattuvalt põlde joonistanud taotlejatele järelepärimised, lisades ka mõlema taotleja vastava aasta taotluskaartide koopiad. Enamasti on need juhtumid põhjustatud eksitusest taotluskaardile põldude joonistamisel, kuid oleme avastanud ka sihilikke topelttaotlemisi.

Väljasaadetud  järelepärimistele ootab PRIA kindlasti vastuseid. Etteantud aja jooksul tuleb tingimata reageerida ka teatistele massiivipiiri muudatuste osas, kui ei olda nõus PRIA moodustatud põllumassiividega. Maakasutajal on võimalus anda selgitusi,  esitada maakasutust tõendavaid dokumente või  vastuväiteid.  Põhjendatud juhtudel PRIA aktsepteerib maakasutaja argumente ja moodustab talle uute piiridega põllumassiivi.

Põllumassiivide jagamine tootjate vahel on raske, kui puuduvad katastripiirid ja ortofotolt ei selgu, kus ja kuidas on kasutaja põllumaad harinud või rohumaad hooldanud - toetust on taotletud vaid osale massiivist, aga selle eristamiseks pole näha teid, niitmispiiri, kraave vms. Sellise massiivi kasutajatega võtab PRIA ise ühendust ning palub maakondlikku teenindusbüroosse tulla, et koos täpsustada haritava või hooldatava maa täpsem paiknemine.

 

Eksimused ja vastutus

Tüüpilisim eksimus taotlemisel on järgmine: vaadatakse katastriandmeid, mis ütlevad, et sel katastriüksusel on põllumajanduslikus kasutuses maad kirjas nii-ja-nii palju. Aga katastris antud põllumajandusmaa pindala ei pruugi kokku langeda PRIA  põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris oleva toetuskõlbuliku põllumajandusmaaga. Toetuse taotlemisel tuleb lähtuda PRIA registris olevatest toetusõigusliku maa andmetest ning tegelikust maakasutusest.

Kui ortofotode töötlemisel või uute massiivipiiride loomisel selgub, et taotleja on eelnevatel aastatel taotlenud toetust suuremale pinnale, kui tal tegelikult toetusõiguslikku maad on, siis sellisel juhul nõuab PRIA toetuse tagasi. Õigusaktides ja töödokumentides reguleeritud kindlatel juhtudel, kui tegemist on väiksemate pinna-erinevustega ja võib mõista, et taotlejal oli täpset pindala raske hinnata, on võimalik, et toetust tagasi ei nõuta.

Taotleja vastutab oma kasutuses oleva põllumajandusliku maa ja põllumassiivil toimunud muutuste eest ise ja peab muutusi ka toetuste taotlemisel arvestama, teavitades muutustest PRIAt. Toetuste taotlusele kirja pandu eest vastutab vaid taotleja. PRIA saadetud kaardid näitavad maksimaalse toetusõigusliku maa suurust, mitte ei garanteeri vastava maa sajaprotsendilist toetuskõlbulikkust konkreetsel aastal.

Nii PRIA kui ka kõigi pindalatoetuste taotlejate huvides on, et võimalikud vaidlused uute massiivide piiride üle saaksid lahenduse aegsasti enne pindalatoetuste taotlusvooru algust maikuus. Siis saab PRIA klientidele saata täpsed kaardid ja eeltrükitud andmed, taotluste menetlemine kulgeb ladusalt ning kokkuvõttes saavad toetuste ootajad raha kiiremini kätte.

 

Uudised

15. maiks tuli mesinikel teatada PRIA-le põllumajandusloomade registri jaoks mesilasperede arvud ja seakasvatajatel enda peetavate sigade arvud 1. mai 2018 seisuga.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner Infokeskus bronn-vaike