Lisatud: 20. juuni 2008

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

20Jun2008 PRIA maksab jaanipäevaks loomatoetused välja

Tänavu maksab PRIA loomapidajaile viit liiki täiendavaid otsetoetusi.

Ammlehmatoetust määras PRIA 1176 taotlejale kokku 28,1 mln krooni 13 972 looma kohta. Toetusaluste ammlehmade arv on 2007. aastaga võrreldes kolme tuhande võrra kasvanud, suurenes ka taotlejate arv. Kõige rohkem taotlusi laekus Saaremaalt (167), toetusaluseid ammlehmi aga on kõige rohkem Läänemaal (1981)

Ute kasvatamise toetust saavad 915 taotlejat ligi 41 000 ute kohta kokku 8,9 mln krooni. Taotlejate arv on aastaga küll kümmekonna võrra kahanenud, loomi aga ligi 4000 rohkem. Kõige rohkem lambaid kasvatatakse Saaremaal (üle 7000), järgneb Võrumaa ligi 3800-ga.

Eelnimetatud ammlehma- ja utetoetus on otseselt tootmisega seotud ning makstakse nõuetekohaste loomade kohta. Järgnevad kolm on tootmisest lahtiseotud toetused, mis määratakse taotlejaile varasemate aastate tootmisnäitajate alusel.

Esmakordselt makstavat utetoetust saab 2007.a ute kasvatamise täiendava otsetoetuse käigus kindlaks määratud uttede arvu alusel. Selle toetuse saajaid on tänavu 831, toetussumma kokku 1,8 mln krooni. Ka siin lähevad suurimad toetussummad Saaremaale ja Võrumaale.

Täiendavat otsetoetust veise loomühiku alusel makstakse tänavu 5013 taotlejale 113,9 mln krooni, toetusaluseid loomühikuid on 74 665 ehk 900 võrra mullusest vähem. Paarisaja võrra on väiksem ka taotluste hulk. Loomühikute arv küündis üle üheksa tuhande kahes maakonnas, Järvamaal ning Lääne-Virumaal.

/Veise loomühik on tinglik mõõtühik: ühe täisühiku annab üle 24 vanune veis, üle ühe aasta vanune kits või lammas aga annab näiteks 0,15 ühikut, jne./

Piima tootmiskvoodi alusel makstav toetus määratakse neile, kel oli 31. märtsi 2007 seisuga määratud tootmispiimakvoot. 1430 taotlejat saavad 628,8 miljoni piimakilogrammi kohta 276,7 mln krooni toetust. Heakskiidetud taotluste arv vähenes aasta jooksul 23 ja maksmise aluseks olevad piimakilogrammid 159 000 võrra, väljamakstav summa aga kasvas üle 25 000 krooni tänu sellele, et iga kilogrammi eest makstakse tänavu toetust 44 senti varasema 40 asemel.

Suurim piimakvooditoetuse summa – üle 49 mln krooni – läheb kokku Järvamaa 114 taotlejale. Ehkki arvult on taotlejaid kõige rohkem Pärnumaalt (165), on nende kvoot väiksem.

2008. aastal määratud loomatoetuste kogusumma 429,4 miljonit krooni on üle 63 mln krooni suurem kui möödunud aastal.

Loomakasvatuse täiendava otsetoetuse eesmärk on hüvitada loomakasvatajatele osaliselt nende kulutused ja tõsta sellega nende konkurentsivõimet. Tootmisest lahtiseotud loomakasvatustoetusi makstakse selleks, et tootjad endiselt põllumajandussektoris jätkaksid, planeerides tootmist pigem turunõudlusest kui saadaolevaist tootmistoetustest lähtudes.

Toetuse saajate nimekirjad on üleval PRIA kodulehel http://www.pria.ee/riiklikud_toetused/loomakasvatuse_taien/Loomatoetused%202008.xls.

Uudised

Täna, 2. mai südaööl avanesid PRIA elektroonilise kliendiportaali e-PRIA teenused pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluste esitamiseks.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Arvamuse bänner Infokeskus