Uudised
Registri korrastamise käigus jagatakse põllumassiivid, millele on mitu aastat vaid osaliselt toetust taotletud, väiksemateks eraldiseisvateks massiivideks. Jagamisele lähevad eelkõige just sellised massiivid, mille kogupindala erineb kõige enam taotletud pindalast. Taoline jagamine on vajalik EL määrusest 796/2004 Artiklist 6 tulenevate nõuete täitmiseks. Töö tulemusena tagatakse võimalikult täpne ristkontroll taotletud ja registrisse kantud pindade vahel. Samuti võimaldab see taotlejal täpsemini määrata oma katastriüksuse piiridesse jääva maa pindala, millega peaks vähenema ka kontrollimiste käigus tuvastatud rikkumiste arv.
„Kui massiivil on palju taotlemata pinda, siis eraldatakse see eraldiseisvaks massiiviks ja tekkinud uus massiiv saab uue numbri. Üldjuhul jääb taotletud osale vana number alles – välja arvatud juhtudel, kus tekib rohkem kui üks taotlusalune massiiv vana massiivi asemele. Massiivide jagamiseks kasutame eelkõige taotlejate 2004.-2006. aasta pindalatoetuste taotlustele lisatud põldude kaarte ja katastripiire,” selgitas PRIA peadirektori asetäitja
Tootjatele, keda taoline massiivide jagamine puudutab, saadetakse kõik jagatud põllumassiivide kaardid koos selgitava kaaskirjaga. „Need kaardid ei ole veel pindalatoetuste taotlemise aluseks maikuus, vaid ainult taotleja informeerimiseks, et registris on sellised muudatused tehtud,” selgitas Bleive. Enne taotlusperioodi algust saadetakse taotlejale veelkord kogu vajalik kaardimaterjal ja taotlusvormid postiga koju. Massiivide osadeks jagamine toimub terve käesoleva aasta ja taotlejat informeeritakse igast muutusest jooksvalt.
Kui taotleja saab jagatud massiivide kaardi pindalatoetuse taotluste vastuvõtu perioodil või hiljem, siis peaks ta võrdlema neid enda taotlusele märgitud pindadega. Kui selgub, et ta on kogemata taotlusele märkinud suurema pinna kui jagatud põllumassiividel on või märkinud vale põllumassiivi numbri, siis on taotlejal võimalik oma toetustaotlust muuta.
Uudised |
Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas mesilaspere toetuse määruse. Mesilasperede toetus aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ja põllumajanduskultuuride saagikuse kasvule.
avatud taotlusvoorud |
Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)
Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped
Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018
Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019
Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019
Integreeritud mereseire arendamise toetus (EMKF meede 8.1) 2018 teine taotlusvoor