Lisatud: 12. jaanuar 2007

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

12Jan2007 PRIA: Me ei saa teha järeleandmisi toetuste tingimuste täitmise kontrollis

 

Viimastel nädalatel on kuulda olnud mõnede taotlejate pahameelt, kes ootasid ühtset pindalatoetust (ÜPT) jõuluks oma arvele, kuid pole seda veel siiani kätte saanud.

Katrin Noorkõiv (KN): Nii see tõesti on, et osadel taotlejatel ei õnnestunud 2006. aastal taotletud ühtset pindalatoetust kätte saada sama aasta jooksul. Toetuse said kätte eelkõige need taotlejad, kellel erinevate kontrollide käigus mingeid probleeme ei avastatud.

 

Nii et toetussummad on saamata siis neil, kellel PRIA leidis mingeid rikkumisi?

KN: Jah. Nendel taotlejatel, kellel PRIA leiab mingeid toetuse saamise tingimuste rikkumisi või näiteks pinnaerinevusi, kestab taotluste menetlusprotsess alati kauem kui nendel, kellel mingeid rikkumisi ei tuvastatud. PRIA peab oma töös jälgima seadusi ning me ei saa teha järeleandmisi toetuste tingimuste täitmise kontrollimises.

Toetuste välja maksmist alustatakse neist, kellel toetustingimuste rikkumisi ei leitud, kellega kõik on OK. Samuti saavad toetuse esmajärjekorras kätte need, kelle juures kohapealseid kontrolle taotlemise aastal ei tehtud. Alles seejärel makstakse välja need, kellel on avastatud mingeid puudusi.

Tulenevalt EL õigusaktidest on meil ühtset pindalatoetust tegelikult aega välja maksta kuni käesoleva aasta juulini, maaelu arengukava toetusti maikuuni. Aga loomulikult teeme seda nii kiiresti kui võimalik, see on nii taotlejate kui meie huvi. Kui mingi taotlejategrupi menetlemisega ühele poole saame, siis maksame need toetused ka kohe välja ning seda oleme viimastel nädalatel ka juba teinud.

 

Aga kas siis varem on pindalatoetused taotlejate arvele laekunud veel taotlemise aastal?

KN: Taotlemisega samal aastal said taotlejad nii maaelu arengukava toetused kui ühtse pindalatoetuse kätte vaid 2004. aastal. Toona töötasid PRIA teenistujad sisuliselt 24 tundi ööpäevas. Kuna praeguseks on lisandunud ka mitmeid uusi kontrollikriteeriumeid, ei ole see olemasoleva ressursiga praegu sisuliselt enam võimalik.

Ning alates 2005. aastast on kogu aeg olnud teatud protsent taotlejaid, kellele toetuse maksmine on toimunud taotlemisele järgneval aastal – selles osas pole tänavune aasta mingi erand.

 

Millised olid need peamised rikkumised, mis kontrollide käigus avastati?

KN: Kohapealsete kontrollide käigus avastatud peamisteks rikkumisteks olid pindalatoetuste puhul ikkagi erinevate toetuste tingimuste täitmata jätmine – rohumaa oli õigeaegselt karjatamata või niitmata jäetud, niide oli koristamata, kasvatatav kultuur ei olnud toetusõiguslik jne.

Ahti Bleive (AB): Lisaks kontrollitakse kõik taotlused administratiivselt ehk põllumassiivide registri  abil. Praegu on menetlusprotsess pooleli peamiselt seoses selle kontrolli käigus avastatud pinnaerinevustega – 2004. ja/või 2005. aastal taotlesid mõned põllumehed toetust suuremale pinnale, kui tegelikult harisid. Mitmetel juhtudel on pinnaerinevused väga väikesed ja mingeid sanktsioone taotlejale seetõttu ei järgne. Kuna kokku on toetuse taotlejaid ligi 19 000 ning toetust taotletakse ca 800 000 hektarile, on füüsiliselt lihtsalt võimatu kõiki põlde igal aastal kohapeal kontrollida ja see ei ole ka eesmärk.

KN: Igal aastal kontrollitakse kohapeal vähemalt 5% taotlejatest, seega ca 1000 taotlejat. Tegelikkuses on see number isegi veel suurem olnud, ligikaudu 7%. Kontrollvalimit muudetakse samuti igal aastal, selleks on oma metoodika.

Ja kui koha peal leiti näiteks eelmisel aastal rohumaana kirjas olevalt maalt ikkagi palgimets, siis on selge, et see on seal olnud ka 2004. ja 2005. aastal ning tagasi tuleb nõuda ka eelnevate aastate eest saadud toetus.

 

Aga kui taotlejal on toetusalune pind vähenenud näiteks pool hektarit, kuid ülejäänud 50 hektarit on ilusti haritud?

AB: Taotlejatele, kelle tuvastatud pinnaerinevused on tõesti väikesed, rahasse ümber arvutatuna alla 100 euro, makstakse toetus täies ulatuses välja. Suuremate erinevuste puhul tuleb taotlejatega aga alusetult saadud toetus tasaarveldada või tagasi nõuda ning selle välja arvutamine võtab pisut aega.

KN: Ja tehniliselt ei ole PRIA jaoks menetlemisel mingit erinevust, kas leitud rikkumine on sada hektarit või üks hektar – kõik nõutud toimingud tuleb sellega teha täpselt ühte moodi.

 

Aga kuidas neid kontrolle nüüd tagantjärele ikkagi tehakse?

AB: Siin tuleb natuke ajas tagasi minna. Pindalatoetuste taotlemiseks peab maa olema kantud PRIA põllumassiivide registrisse. Selle registri aluseks on ortofotod, mida tuleb vastavalt nõuetele vähemalt iga viie aasta tagant uuendada.

Mõnedes piirkondades olid 2005. aastani registri aluseks ortofotod, mis pärit ELiga  liitumise eelsest ajast. 2005. aastal tehtigi ligikaudu poole Eesti ulatuses uued ortofotod. Nende töötlemine ja registriga ühildamine on aga mahukas ja aeganõudev protsess. PRIAsse laekusid ortofotod jaanuaris 2006 ning seetõttu jõutigi nende töötlemisega valmis alles 2006. aasta kevadel.

Uuendatud ortofotodelt vaadati üle põllumassiivid ning nende pindala vähendati kohtades, kus tegemist ei olnud põllumajandusliku maaga. Välja lõigati näiteks võssa kasvanud või hoonestatud alad.

 

Kuidas veel taotlejaid kontrollitakse?

AB: Nagu juba räägitud, teostatame me PRIAs uute ortofotode laekumisel koheselt registrikontrolli, kus vaadatakse põllumassiivide piirid üle. Lisaks sellele tehakse sisuliselt aasta läbi ka kohapealseid kontrolle taotlejate juures, peamiselt muidugi suvel ja sügisel. Peale selle oleme viimastel aastatel rakendanud kontrollimisel ka kaugseire meetodit. Sisuliselt tähendab see, et satelliidilt pildistatakse 13x13 km suurune ruut, kust on suhteliselt täpselt näha, kui palju maad on haritud ja heas põllumajanduslikus korras. 2006. aastal pildistasime üles kolm sellist ruutu, kus ja kui palju neid 2007. aastal olema saab, ei saa me kahjuks avaldada.

Sellise tegevuse eesmärk on kontrollide veelgi efektiivsemaks muutmine. Taotlejad, kes satuvad kaugseire alale ja valimisse, saavad 100% ulatuses kontrollitud. Need põllud, mis kaugseiret kasutades leitakse korras olevad ja mille pindala klapib taotletud pindalaga, ei vaja kohapealset pindala ülemõõtmist. Kui aga avastatakse mingeid erisusi, kontrollivad meie inspektorid selle kohapeal üle.

 

 

Kui palju selliseid taotlejaid siis kokku on, kellel uute ortofotode alusel on tuvastatud pinnaerinevusi?

AB: Lõviosa ühtset pindalatoetust maksti sarnaselt varasemate aastatega välja detsembrikuus, nö prolbeemseid taotlejaid, kellele seda teha ei saanud, oli 849. See on alla 5% taotlejatest, ülejäänud ligi 18 000 taotlejal selliseid probleeme ei olnud.

Nendest 849st taotlejast enam kui 500 puhul teostatakse praegu menetlust ja väljamakseid ning 315 on selliseid, kelle menetlustähtaega on pikendatud ning kelle summad vajavad veel väljaarvutamist.

 

Paljud taotlejad on PRIAst taotlenud lisaks ÜPT-le ja põllukultuuritoetusele ka erienvaid keskkonnatoetusi, mahetootmise ja ebasoodsamate alade toetust ning need on ju omavahel seotud. Kas avastatud pinnaerinevused mõjutavad ka neid toetusi?

KN: Nii võib öelda küll, sest toetusõiguslikuna tuvastatud pind on ju üks – sellele taotletakse aga erinevaid toetusi nagu ühtne pindalatoetus, agrokeskkonna toetus, ebasoodsamate alade toetus jne. Ja kui toetusõiguslik pind on vähenenud võrreldes taotlusel märgitud pindalaga  ning taotleja saab juba ÃœPT toetust vähem, siis on väiksemad ka teised toetused, kuna toetusõiguslik pind on ju väiksem.

Neile, kellel pindade erinevusi ei olnud ja kes said seega ka ÜPT kätte juba detsembris, määratakse agrokeskkonnatoetused 25. jaanuaril ning seejärel asutakse seda välja maksma. Sellised taotlejad aga, kellel on toetusõiguslikud pinnad vähenenud, peavad arvestama sellega, et ka ülejäänud pindalatoetuste menetlemine ja välja maksmine võtab nende puhul rohkem aega, kuna tuleb teostada täiendavaid ümberarvutusi ja tasaarveldamist ning enammakstud toetus tuleb taotlejatelt tagasi nõuda.

 

Kuidas nüüd taotlejad, kes pole veel toetust saanud, peaksid käituma?

KN: Nende taotlejate puhul koostab PRIA praegu tagasinõudeid – vaadatakse üle pinna vähenemised ning arvutatakse välja, kui palju on toetust alusetult saadud. Läbi vaadatakse nii ühtne pindalatoetus kui erinevad maaelu arengukava raames makstavad pindalatoetused – agrokeskkonna, mahetootmise, ebasoodsamate alade ja Natura alade toetus.

 

Seega peavad taotlejad selle enamsaadud toetuse kohe tagasi maksma?

KN: Kui meil on välja arvutatud, kui palju taotleja peab tagasi maksma, siis teostame võimalusel ka tasaarvelduse – võtame makstavast ÃœPT summast maha ÃœPT ja võimalusel ka maaelu arengukava pindalatoetuste tagasinõuded. Selline õigus tuleb Euroopa õigusaktidest ning PRIAl on kohustus teha kõik, et valesti makstud toetused taotlejatelt tagasi saada.

Kui tagasinõuete summa on suurem, kui tänavu määratav ÜPT summa, jääb taotlejal endiselt üles võlg PRIA ees, mida siis tasaarveldame eelmisel aastal taotletud maaelu arengukava pindalatoetustega.

Kui ka pärast seda jääb veel osa võlga nö. katmata, saadab  PRIA taotlejale ettekirjutuse, mille järgi peab ta veel alles jäänud võla PRIAle tasuma. Aga täpsemat info selle kohta saadame me juba kõigile, keda see probleem puudutab, koju. Samuti on info üleval meie koduleheküljel ning alati võib selguse saamiseks helistada PRIA keskusesse Tartus.

 

Mis saab siis, kui taotleja ei ole nõus PRIA otsusega toetuse vähendamise ja tagasinõuete osas?

AB: Loomulikult on taotlejatel õigus meie otsuseid vaidlustada, kui nad on kindlad, et eksinud on PRIA, mitte nemad. Kõikide tagasinõuete kohta saadab PRIA taotlejatele ka väljavõtte käskkirjast, mida on siis taotlejatel õigus vaidlustada esitades PRIAsse vaie või pöördudes kohtu poole.

Kui vaiete menetlemise käigus või kohtus leitakse, et õigus on taotlejal, siis loomulikult teostame kõik maksed, mis põllumehel saamata on jäänud.

 

Küsis: Taavi Linnamäe


 

Uudised

15. juunil lõppes PRIAs pindalatoetuste ja MAK loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõtt. Sel aastal oli ühtse pindalatoetuse taotlejaid kokku 14 546, kes taotlesid toetust 963 147 ha suurusele pinnale. Peale taotlusperioodi lõppu algab kohapealse kontrolli periood, mis kestab oktoobri lõpuni. Sellel perioodil kontrollib PRIA, et taotlustel olevad andmed on õiged ning vajadusel täpsustatakse koos kliendiga taotlusel olevat infot. Et kontrolli tegevused toimuksid ladusalt palume kliendil või tema esindajal võimalusel viibida kohapealse kontrolli juures. See muudab infovahetuse kliendi ja PRIA vahel oluliselt lihtsamaks ja selgemaks.

Kõik uudised »

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Infokeskus Arvamuse bänner