Lisatud: 11. juuni 2009

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

11Jun2009 Põllumees ja PRIA inspektor lähevad suvel põllule

15. juunini on veel aega esitada taotlusi pindala- ja keskkonnatoetuste saamiseks. Seejärel algab aeg, mil maaomanikke võivad külastada PRIA kontrollid ja uurida, kas neid töid ka tegelikult tehakse ja neid tingimusi täidetakse, mille jaoks toetust küsiti.

Pindala- ja keskkonnatoetuste taotlusvooru põhiperiood kestis 2.-21. maini, mil laekus 15 100 taotlust. Järgnes 15. juunini kestev hilinenud vastuvõtt ja 8.juuniks oli kohal veel 1171 taotlust. 916 taotlust on esitatud e-PRIA vahendusel..

Andmeid saab veel muuta

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Andrus Rahnu soovitab kõigil maakasutajatel praegu järele mõelda, kas maakasutus sai taotlusse just nii kirja, nagu põlde ka tegelikult haritakse. - Kuni 15. juunini on võimalik juba esitatud taotlusele veel põlde juurde lisada. Pärast seda on  võimalik taotluse sisu kuni kohapealse kontrolli tulekust teatamiseni või toetuse määramiseni muuta, kuid ainult varem esitatud põllumassiivi piires - taotlusalust pinda suurendada enam ei saa.

PRIAst taotlejatele aprillis koju saadetud abimaterjali hulgas olid eeltäidetud andmetega põldude loetelud, kus oli veerg eelmisel aastal kindlakstehtud põldude suurustega. Kahjuks arvasid paljud, et sellest tänavuse taotluse jaoks piisabki ning jätsid tänavuse maakasutuse kohta lahtrid täitmata. Eriti palju on selliseid taotlusi saadetud posti teel. PRIA neid siiski toetusest ilma ei jäta, vaid  teeb järelepärimise ja palub andmed täpsustada. Kes ise teab, et esitas pooliku taotluse, võiks kutset ootamata ise PRIA maakondlikku büroosse tulla ja täielikud andmed kirja panna.

Suvel toimuvad kohapealsed kontrollid

Juunikuu lõpus alustavad PRIA inspektorid kohapealseid kontrolle.

Kontrollibüroo juhtivspetsialist Mariell Jõesalu paneb maakasutajatele südamele, et kui suve jooksul tekib põllumehe majapidamises erandlik olukord, mis ei lase toetusmeetmete puhul kehtestatud nõudeid täita, siis antaks sellest ise aegsasti kirjalikult teada PRIA keskusse või e-kirjaga aadressil info@pria.ee. Kui nõuete täitmist takistavatest taotlejast sõltumatutest asjaoludest (nt ilmastikuolud) on PRIAt teavitatud ja avaldus on põhjendatud, siis on võimalik seda arvesse võtta kohapealse kontrolli toimumisel.

Inspektor koostab kohapeal kontrollimise tulemuste kohta akti ja kui leiab heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste nõuete rikkumisi, paneb nende sisu akti kirja. Põldude mõõtmise tulemusi kohapeal koostatud akti ei kirjutata, sest lõplike andmete võrdlemiseks on vaja arvuti abil leida ka andmebaasides olevad andmed.

Soovi korral  saab taotleja kirjutada inspektori koostatud aktile juurde omapoolseid selgitusi või märkusi. Aktile tuleb kontrollitaval allkiri anda - see ei tähenda akti sisuga nõusolekut, vaid seda, et kontrollitav oli kontrolli juures kohal.

Kes inspektorit töötamast takistab või kontrollimisest keeldub, selle võib PRIA toetusest ilma jätta.

Koopia kontrollaktist saab põllumees endale kohe või saadetakse see talle posti teel juhul, kui rikkumisi üldse tuvastati. Kontoris arvestab inspektor hindamismaatriksi alusel välja, kas ja mil määral üksikute rikkumiste tulemusel toetussumma väheneb. Arvesse läheb rikkumise raskus, ulatus, püsivus. Kui tegu on rikkumisega, mida saab kergelt kõrvaldada, võib inspektor anda puuduse kõrvaldamiseks tähtaja. Kui järelkontrollis selgub et kõik sai korda,  siis rikkumine arvesse ei lähe.

Nõuetele vastavust hindab mitu asutust

Tänavu 1. jaanuarist rakendus nõuetele vastavuse nõuete süsteem, mille reegleid on meedias ja infopäevadel selgitatud, taotlejatele koju saadetud ning võimalik lugeda PRIA kodulehelt.

PRIA kontrollib taotlejate juures nõuete täitmist ning administratiivselt kontrollitakse taotluste menetlemise käigus põllupindade õigsust. Lisaks kontrollivad nõuetele vastavust taotlejate juures järelevalveasutustena ka keskkonnainspektsioon, veterinaar- ja toiduamet ning taimetoodangu inspektsioon - igaüks oma spetsiifilises valdkonnas ja aastaringselt. Iga asutus kasutab rikkumiste hindamiseks oma maatriksit ja esitab nõuetele vastavuse nõuete rikkumiste andmed PRIAsse, kus need võetakse arvesse pindala- ja keskkonnatoetuste määramisel.

Toetuste vähendamise määrad meetmete lõikes on kirjas ka juhendites „Abiks taotlejale".

PRIA soovib kõigile põllumeestele edukat ja soodsate ilmadega suve. Mõnel vihmasel päeval täitke põlluraamatut ja tuletage interneti või trükiste abil meelde toetustega seotud nõudeid ning järgige neid - siis on toetus kindlustatud!

 

Kes saab toetust, kas maa omanik või rentnik?

 PRIA ametnikud satuvad alatasa vahemeheks vaidlustes, kus maa omanik ja rentnik/kasutaja ei jõua kokkuleppele, kellel ja mis alustel on õigus PRIAlt pindala- ja keskkonnatoetust saada.

Arusaamatusi on ka mitmeaastaste kohustuste jätkamisel, kui maakasutaja enne perioodi lõppu vahetub. Samuti on juhuseid, kus maa omanik otsib PRIAst selgust selle kohta, kes tema maal üldse toimetab.

Mis roll on siin PRIAl ja mida sellistes olukordades soovitame, selgitab otsetoetuste osakonna juhataja Andrus Rahnu.

Pindalapõhised toetused on rakendatud eelkõige selleks, et toetada tegevusi maa harimisel ja korrashoidmisel või hüvitada kulutusi, mis on seotud tavatootmisest kulukama mahetootmisega, NATURA-ala piiranguvööndis majandamisega jne. Sellepärast on toetuse saajaks eelistatult tegelik maakasutaja, kuid maa kasutamiseks peab olema õiguslik alus.

Väga paljud maaomanikud on andnud oma maa kellelegi kasutada. Seadusandlus ei nõua - ja ei nõua ka PRIA -, et maakasutusõigus peaks olema tingimata fikseeritud kirjalikult; leping võib olla ka suuline.. Katastripiirid on maaomanikel teada ning mida oma maaga teha, on omaniku enda otsustada ja jälgida, nagu ka renditasu ja muu rahaline külg.

PRIA jälgib, et samale maale ei saaks toetust mitu taotlejat korraga. Selliseid juhtumeid on olnud ja tekkinud ka topelttaotlejate vahelisi vaidlusi. Vahel on maaomanikule üllatuseks, et tema maade harijale toetusi makstakse ja otsustades neid endale nõuda, salgab maha, et oma maa teisele kasutada andis. Sellises olukorras oleks õigel maaharijal kirjalikust lepingust palju kasu, sest sõna-sõna-vastu juhtumite puhul pole PRIAl alati võimalik õiglast otsust langetada.. 

PRIA jälgib ka, et mitmeaastase kohustuseperioodi puhul kohustuse võtja kohustust nõutud perioodi jätkaks (või kui mitte, siis uuele maakasutajale kohustuse üle annaks). See põhimõte on rakendatud maa ja tootmise huvides. Näiteks puisniidule pole kuigivõrd kasu, kui seda aastate jooksul korra niita, küll aga siis, kui seda teha viiel järjestikusel aastal. 

Mitmeaastase kohustuse võtja peaks tõsiselt mõtlema, kas suudab viis aastat majandada või mis saab siis, kui ta on sunnitud varem katkestama. Kui rentnik võtab kohustuse suulise maakasutusleppe alusel, siis võib juhtuda, et omanik tahab mingil hetkel maa ära müüa, kellelegi teisele kasutada anda, sinna ehitama hakata vms. Rentnikul tuleb maa käest anda, omanik aga ei pea tema võetud viieaastase kohustuse eest vastutama ning rentnikul tuleb varem saadud toetus tagasi maksta. Aidanuks see, kui lepingus olnuks kirjas, et kui omanik maa enne teatud tähtaega tagasi võtab, siis tuleb tal üle võtta ka maaga seotud pooleliolev kohustus.

Et end selliste olukordade eest kaitsta, soovitab PRIA siiski sõlmida maakasutusega seotud lepingud selliselt, et poolte õigusi ja kohustusi saaks vaidluste korral selgelt tõendada ning vaidlejatel poleks tarvis PRIAt vahemeheks kutsuda.

(Tekstid on avaldatud ka 11. juuni Maalehes)

 

Uudised

Täna, 2. mai südaööl avanesid PRIA elektroonilise kliendiportaali e-PRIA teenused pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluste esitamiseks.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner bronn-vaike Infokeskus